Nõukogude-Poola sõda 1919-1920 (ülevaade)
Nõukogude-Poola sõda 1919-1920 (ülevaade)
Kunagi sai selline asi kirjutatud. Vahepeal oli ka plaan mingitsorti lehekülg igasuguste materjalidega üles panna ja siis sai see tekst internetileheks vormistatud. Skeemid on Excelis.
http://www.zone.ee/1917-1923/n-poola.htm
http://www.zone.ee/1917-1923/n-poola.htm
Viimati muutis Reigo, 26 Jaan, 2006 23:42, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 400
- Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Hea eestikeelne ülevaade!
Mainitud leedulaste sekkumine nimetatud sõtta moodustas nimelt olulisima osa leedulaste vabadusvõitlusest 1918-20.
Pean tunnistama, et meil on pea olematu ülevaade Leedu Vabadussõjast. Kindlasti väärib ka see käsitlust eesti keeles.
Ootamatul kombel oli Leedu armee 1920.a Vene-Poola sõjas Punaväe liitlane de facto.
Mainitud leedulaste sekkumine nimetatud sõtta moodustas nimelt olulisima osa leedulaste vabadusvõitlusest 1918-20.
Pean tunnistama, et meil on pea olematu ülevaade Leedu Vabadussõjast. Kindlasti väärib ka see käsitlust eesti keeles.
Ootamatul kombel oli Leedu armee 1920.a Vene-Poola sõjas Punaväe liitlane de facto.
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Aadress on vahepeal muutunud:
http://web.zone.ee/1917-1923/n-poola.htm
Lugesin ka Musiali käsitlust raamatus "Sihikul oli Saksamaa".
Musial väidab, et Moskva hakkas 1920. aasta jaanuaris planeerima pealetungi Poolale ja 1920. aasta aprillis andis Poola ennetava löögi.
Kremli plaanide osas on küsimus järgmine. Kas seal mõeldi: "Nii, nüüd alustame vägede koondamist pealetungiks Poola vastu". Või mõeldi: "Poolakad ei taha meiega rahu, vaid oodata on nende poolt sõja jätkamist. Seetõttu alustame vägede koondamist pealetungiks nende vastu."
Musial jätab mulje, et tegemist oli pelgalt esimese variandiga, kuid ei too minu arvates mingit tõestust. Olemasolevad andmed osutavad pigem teisele variandile.
http://web.zone.ee/1917-1923/n-poola.htm
Lugesin ka Musiali käsitlust raamatus "Sihikul oli Saksamaa".
Musial väidab, et Moskva hakkas 1920. aasta jaanuaris planeerima pealetungi Poolale ja 1920. aasta aprillis andis Poola ennetava löögi.
Kremli plaanide osas on küsimus järgmine. Kas seal mõeldi: "Nii, nüüd alustame vägede koondamist pealetungiks Poola vastu". Või mõeldi: "Poolakad ei taha meiega rahu, vaid oodata on nende poolt sõja jätkamist. Seetõttu alustame vägede koondamist pealetungiks nende vastu."
Musial jätab mulje, et tegemist oli pelgalt esimese variandiga, kuid ei too minu arvates mingit tõestust. Olemasolevad andmed osutavad pigem teisele variandile.
Lugesin ja hämmeldusin:
Selles valguses on Katõnil mõnevõrra teine tähendus, kui ajakirjandusest minuni jõudnud. Salakavala mõrvarlikkuse asemel tundub nagu rohkem kättemaksu ja pika (samas mitte alusetu) viha pidamisena?Igatahes on vene ajaloolased kokkuvõttes jõudnud järeldusele, et sattunud poolakate kätte vangi, hukkus seal 60 000–94 000 punaarmeelast
Ma ei pidanud silmas otsuse tegemist vaid hinnangu andmist. St poola sõjavangis hukkunute suur arv annab minuarvates teistsuguse konteksti suhtumaks erinevatesse viimase aja ajakirjanduses ja kultuurielus Katõni sündmusi käsitlenud üllitistesse.
Kui ma oleksin varem seda numbrit teadnud, oleksin filmi võibolla teistmoodi suhtunud.
Kui ma oleksin varem seda numbrit teadnud, oleksin filmi võibolla teistmoodi suhtunud.
Mitmed tänased Vm ajaloolased, kes tunnistanud Katõni N.Liidu-poolseks aktsiooniks, on selgitanud juhtunut just sellesama teguriga, mis olevat lähtunud otseselt J.Stalini tavapärasest 'maksa-kätte-ja-naudi' asjaajamisest.Raske öelda, kas Moskvas see tegur Katõni toimepanemise otsustamise puhul erilist rolli mängis või mitte.
TÕDEONAJATÜTAR
See minu arvates tekitab ettekujutuse, et kõik alatud või inetud teod on seotud teada paariatega - Hitler, Stalin, veel mõned. Justnagu seoks Katõni isikuliselt Staliniga.Mitmed tänased Vm ajaloolased, kes tunnistanud Katõni N.Liidu-poolseks aktsiooniks, on selgitanud juhtunut just sellesama teguriga, mis olevat lähtunud otseselt J.Stalini tavapärasest 'maksa-kätte-ja-naudi' asjaajamisest.
Samas kümned tuhanded hukkunud on piisav, et tunda kibedust ka ilma Stalinita.
Siit peaks leidma artikli Poola-Venemaa ühiskomisjoni tööst punaarmeelaste sõjavangist Poolas, need Reigo töös kasutatud Raiski ja kes seal teised olid, arvud on võetud laest, et poolakaid ikka võimalikult hirmsatena näidata. Ms Meltjuhhov, kes on taolistega ikkagi võrreldamatu soliidne ajaloolane, kummardas ka oma raamatus ajaloolise poola-viha altarit ja tõi ära südantlõhestavaid kirjeldusi - sealjuures ilma viideteta!
http://www.novpol.ru/index.php?id=498
http://www.novpol.ru/index.php?id=498
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Lugesin ka nüüd Musiali "Sihikul oli Saksamaa" läbi. Vaatasin, et 1940. aastate sündmuste käsitlust arendatakse eraldi teemas ja 1920. aastaid siin. Iseenesest ju tore, et asi kohe laiali ei vaju.
Varssavi 1920. aasta pöörde kohta lugedes on pisut selgem, miks poolakad 1920. aastat võrdlevad 1683. aasta Viini lahinguga. Minu arust ka õigusega, sest kui Varssavi oli tõesti 1920. aastal nii napilt langemas, oleks Lääne-Euroopa järgmisena sirbi ja vasara ette sattunud - Saksamaast ju poleks olnud takistust (kas seal revolutsioon oleks toimunud, on iseasi).
Olen lugenud (allikaga veab minu mälu praegu alt - Montefioret pole endal käepärast?), et Stalini Poola-vastasuse üks põhjus (ja siis ka Katyni üks põhjuseid) olevat olnud seik, et Varssavi-operatsiooni nurjumise järel oleks Stalin napilt kohast (kas ka peast, ei tea) ilma jäänud. Siit siis vajadus poolakatele ära teha. Musiali lugedes tundub olevat tõepärane versioon.
Varssavi 1920. aasta pöörde kohta lugedes on pisut selgem, miks poolakad 1920. aastat võrdlevad 1683. aasta Viini lahinguga. Minu arust ka õigusega, sest kui Varssavi oli tõesti 1920. aastal nii napilt langemas, oleks Lääne-Euroopa järgmisena sirbi ja vasara ette sattunud - Saksamaast ju poleks olnud takistust (kas seal revolutsioon oleks toimunud, on iseasi).
Olen lugenud (allikaga veab minu mälu praegu alt - Montefioret pole endal käepärast?), et Stalini Poola-vastasuse üks põhjus (ja siis ka Katyni üks põhjuseid) olevat olnud seik, et Varssavi-operatsiooni nurjumise järel oleks Stalin napilt kohast (kas ka peast, ei tea) ilma jäänud. Siit siis vajadus poolakatele ära teha. Musiali lugedes tundub olevat tõepärane versioon.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist