http://www.epl.ee/news/arvamus/indrek-h ... d=64572942
Hargla on sattunud vist oma keskaegseid jutustusi sakslastest vorpides nii vasikavaimustusse, et on asunud ümber kirjutama Vabadussõja ajalugu. Ei erine eriti nõukaaegsest, ainult rõhk on sakslastel, kes siis antud juhul on tõstetud NSVLi stiilis kangelaste rolli.
Väga imelik tõlgendus Vabadussõjast
Väga imelik tõlgendus Vabadussõjast
Unforeseen consequences
Re: Väga imelik tõlgendus Vabadussõjast
Meie foorumiliikmest ajaloolase kommentaar:
Reigo Rosenthal
21.06.2012 08:35Kui enne 1940. aastat oli pendel aetud ühte äärmusesse, siis nüüd kiputakse pendlit teise äärmusesse lükkama.
Landeswehri "loomulikeks liitlasteks" nimetada on kahtlemata liialdus. "Loomulikuks liitlaseks" võiks nimetada näiteks läti rahvuslasi eesotsas Ulmanisega, kelle valitsuse aga seesama Landeswehr 1919. aasta aprillis kukutas ning asemele pandi baltisakslaste huvidele vastav valitsus. Selle on Indrek Hargla täielikult ära unustanud.
Eesti poole eesmärk selles sõjas oli Ulmanise valitsus Lätis taas võimule aidata. Sellega taheti tagada, et Eesti lõunapiiri taga on võimul Eestile sõbralikud jõud, mitte aga sakslased, keda oli tõepoolest põhjust hinnata Eestile ebasõbralikeks. Ka seda ei tee austatud Hargla märkamagi, ehkki ka näiteks Ago Pajuri artiklist Tunas võib seda välja lugeda.
Eesti poolt oli sisuliselt tegemist sekkumisega Läti siseasjusse, kuid veel enne seda oli Läti siseasjusse sekkunud Saksa 6. reservkorpuse ülem kindralmajor von der Goltz, kelle toel baltisakslased Lätis võimul üldse olid võimelised püsima.
Von der Goltzi plaan oli kasutada Lätit platsdarmina, et Saksa vägedega Vene kodusõtta sekkuda ja aidata kaasa saksameelsete jõudude võimulepääsemisele Venemaal. Tagantjärele võib öelda, et selle plaani õnnestumiseks ei olnud õieti mingeid eeldusi. Kuid kui see oleks õnnestunud, siis on üpris kindel, et Eesti iseseisvus oleks likvideeritud, sest Vene valgete saksameene tiib oli kõige tagurlikum seltskond.
Jääb ka arusaamatuks, milline oli see väepealike saamatus, mis konflikti puhkemise halvimal juhul põhjustas.
Kokkuvõttes: Landeswehri sõja põhjuseks oli see, et Eesti juhtkond pidas Lätis tegutsevaid sakslasi potentsiaalselt vaenulikuks jõuks. Soovides sakslased asendada endale sõbralikumate läti rahvuslastega, otsustati sakslastega sõjalisse konflikti astuda.
Landeswehri sõja tulemusena läti rahvuslaste võimuleaitamist "ajalooliselt vähetähtsaks" nimetada on minu arvates alahindamine.
Reigo Rosenthal
21.06.2012 08:35Kui enne 1940. aastat oli pendel aetud ühte äärmusesse, siis nüüd kiputakse pendlit teise äärmusesse lükkama.
Landeswehri "loomulikeks liitlasteks" nimetada on kahtlemata liialdus. "Loomulikuks liitlaseks" võiks nimetada näiteks läti rahvuslasi eesotsas Ulmanisega, kelle valitsuse aga seesama Landeswehr 1919. aasta aprillis kukutas ning asemele pandi baltisakslaste huvidele vastav valitsus. Selle on Indrek Hargla täielikult ära unustanud.
Eesti poole eesmärk selles sõjas oli Ulmanise valitsus Lätis taas võimule aidata. Sellega taheti tagada, et Eesti lõunapiiri taga on võimul Eestile sõbralikud jõud, mitte aga sakslased, keda oli tõepoolest põhjust hinnata Eestile ebasõbralikeks. Ka seda ei tee austatud Hargla märkamagi, ehkki ka näiteks Ago Pajuri artiklist Tunas võib seda välja lugeda.
Eesti poolt oli sisuliselt tegemist sekkumisega Läti siseasjusse, kuid veel enne seda oli Läti siseasjusse sekkunud Saksa 6. reservkorpuse ülem kindralmajor von der Goltz, kelle toel baltisakslased Lätis võimul üldse olid võimelised püsima.
Von der Goltzi plaan oli kasutada Lätit platsdarmina, et Saksa vägedega Vene kodusõtta sekkuda ja aidata kaasa saksameelsete jõudude võimulepääsemisele Venemaal. Tagantjärele võib öelda, et selle plaani õnnestumiseks ei olnud õieti mingeid eeldusi. Kuid kui see oleks õnnestunud, siis on üpris kindel, et Eesti iseseisvus oleks likvideeritud, sest Vene valgete saksameene tiib oli kõige tagurlikum seltskond.
Jääb ka arusaamatuks, milline oli see väepealike saamatus, mis konflikti puhkemise halvimal juhul põhjustas.
Kokkuvõttes: Landeswehri sõja põhjuseks oli see, et Eesti juhtkond pidas Lätis tegutsevaid sakslasi potentsiaalselt vaenulikuks jõuks. Soovides sakslased asendada endale sõbralikumate läti rahvuslastega, otsustati sakslastega sõjalisse konflikti astuda.
Landeswehri sõja tulemusena läti rahvuslaste võimuleaitamist "ajalooliselt vähetähtsaks" nimetada on minu arvates alahindamine.
Unforeseen consequences
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist