Mütsimärk

Lahingud ja üksused. Relvad ja tehnika. Varustus ja autasud. Kõik teemasse puutuv..
Vasta
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Mütsimärk

Postitus Postitas ivalo »

Kui kolmel sõdalasel on mütsi ees plekist stantsitud esmased sini-must-valged mütsiovaalid siis neljas vend on väga imeliku märgiga?
1919
Pilt
OveT.
Liige
Postitusi: 2610
Liitunud: 22 Jaan, 2004 13:22
Kontakt:

Postitus Postitas OveT. »

Mõlemad tavalised mütsimärgid. Viisnurkne märk võeti kasutusele detsembris 1918 ja ovaalne märk alates märtsist 1919. Olid üleminekuperioodil paralleelkasutuses. Nii et hoopis neljandal "vennal" on ees esmane mütsimärk. :)
Mul sama foto olemas, seepärast oleks huvitatud pildistamise kohast, ajast ja jäädvustatud isikute nimedest.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Ju siis Sinu pilt see ongi!
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

viisnurkseid mütsimärke otsustati kasutuselt ära võtta ühel olulisel põhjusel: rindel neid mütsimärke tihti ajati sassi, võttes Eesti Rahvaväe viisnurkseid kokarde Punaarmee omaks!
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Mis tääk mehel käes on :?:
Oleks nagu Arisaka, aga kuidagi liiga kõver :roll:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Postitus Postitas oliver »

Polegi tääk, jalaväes või suurtükiväes kasutatud lühike mõõk.
Mathias Lutz
Liige
Postitusi: 609
Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas Mathias Lutz »

Mõõk on puust käepidemega, kahe teraline ja mustas nahktupes.Oli suht levinud veel paarkümmend aastat tagasi.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

see väike mõõk on tsaariarmee ratsasuurtükiväelaste nn "beebut".
igavesti eilne
Liige
Postitusi: 148
Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas igavesti eilne »

Tegelikult loetakse tsaariarmees kasutusel olnud bebuti (bebuut, beebut?) kinžalliks. Ise olen näinud neid vaid ühelt poolt teravatena. Mõlemal küljel on kaks soont. 1908 aastast kuulus kuulipildujakomandote alamastme sõjaväelaste relvastusse. Teisal mainitakse kuulipildujakomandotes bebuudi kandjatena vaid allohvitsere. Järgmisel aastal vahetati bebuudiga välja alamastme suurtükiväelaste mõõgad (teisal mainitakse sellist toimingut vaid kergesuurtükiväe juures), väljaarvatud ratsa- ja ratsa-mägisuurtükiväes. Edaspidi võeti see ka jalaväepolkude ratsaluurajate relvastusse. Arvan, et Vabadusõjas polnud erilist tähtsust, kes seda kandis.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

kui soovite "bebut"´ist rohkem rääkida, siis palun:
bebut (türgi keeles - nuga) on kaheteraline kergelt kõverdatud kinžall (araabiakeelsest "handschar"´ist). Vene tsaariarmees kasutati "1907. aasta kinžall-bebut (soldati kõverdatud kinžall)". Spetsialistid arvavad, et bebut on nn machete tüübiline vene kinžall, mille hakati kasutama Kaukaasia sõjas 1817-1864, kus maastiku olude tõttu bebuti kasutamine oli eelistatud pikateralise ratsaväemõõga kasutamisele. XX. sajandi alguses bebut oli kasutusel vene kuulipildujakomandode allohvitseridel (1908. aastast alates), kerge- ja mägisuurtükiväe allohvitseridel ja suurtükiväeparkide alamväelastel (1909. aastast) ja ajavahemikul 1907 - 1910 sandarmidel (sandarmialamväelaste kuni vahtmeistrini) külmrelvana. Mõnikord (aastast 1907. - 440 mm X 35 mm) bebuti kasutasid kasakad-jalaväelased (nn "plastunõ"). 1910. aastast bebuti kasutasid jalaväepolkude ratsaluurajad. Esimese maailmasõja algusest kuulipildujakomandote allohvitserid ei kasutanud enam bebutid, sest nad said uue tabelterarelva - sirge kaheteralise kinžalli - tüüp "kama" (üldpikkus 600 mm, tera pikkus 440 mm, tera laius 33 mm, üldmass u. 700 g. Võrdluseks 1907. aasta sõduribebut on tera laiuse suhtes 2 mm võrra laiem ja üldmassi suhtes 50 g raskem).
bebuti-kinžalle valmistati kolmes kohas: Iževskis, Tuulas ja Zlatoust´is.
Iževski tehas tempeldas kõik bebut´id oma embleemiga - vibu ja nool, kuid kunagi ei tempeldanud valmimisaasta. Zlatousti tehas tempeldas aastaarv alati. Bebut´id erinesid oma parameetrite järgi sõltuvaltvalmistaja-tehaselt. Nii näiteks Zlatoust´i 1912. aasta partii bebut on üldpikkusega: 49,5 terapikkusega: 43,7 teralaiusega: 3,5 tupepikkusega: 48,3 cm.
Tsaariarmee väeosades tempeldati või lõigati iga bebuti peale koodi ja relva inventari number: näiteks 1.-й. М.П.С. 100. või M.A.Д. (mortiiride suurtükiväedivisjon), Т.С.П. (turkestani laskurpolk), 3.ПРБ.КОН.П. jne. Huvitav see et originaalbebuti peale tempeldatud kooditähe järgi oli alati tempeldatud või lõigatud punkt.
Korraliku originaalbebuti turuhind on kuni 450 EURini.
Hästi palju on säilinud Zlatousti tehase bebute. Iževski tehase toodangu on vähem järgi jäänud. Bebute valmistati partiide kaupa. Viimane partii pidi olema valmistatud Tuulas 1919. aastal Punaarmee jaoks (kuid hiljem Punaarmee bebute ei kasutanud). Eestis ilmselt oli rohkem levinud 1916. aasta partii bebute.
igavesti eilne
Liige
Postitusi: 148
Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas igavesti eilne »

Need mõned bebutid, milliseid ma Võru- ja Valgamaal näinud olen kannavad aastaarvu 1915. Kui eespool väideti, et hiljem bebute ei kasutatud (peale Vene kodusõda?), siis kunagi nägin mingit nõukogude dok. filmi, kus Siberi kandist 1941a. talvel Moskva alla saabunud (nii mainis kaadritagune hääl) hästi varustatud punaarmee väeosa esirinnas sammuva sõjamehe vööl rippus bebut.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

igavesti eilne kirjutas: Kui eespool väideti, et hiljem bebute ei kasutatud (peale Vene kodusõda?), siis kunagi nägin mingit nõukogude dok. filmi, kus Siberi kandist 1941a. talvel Moskva alla saabunud (nii mainis kaadritagune hääl) hästi varustatud punaarmee väeosa esirinnas sammuva sõjamehe vööl rippus bebut.
II maailmasõja ajal bebut ei kuulunud Punaarmee tabelrelvastusse. Üksikuid juhtumeid võib käsitleda vaid n-ö rindesõduritele loomuliku trofeeriiete ja -relvade määrustikuvälise kandmisena.
igavesti eilne
Liige
Postitusi: 148
Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas igavesti eilne »

Pärast raskeid kaotusi 1941a. suvel ja sügisel, kasutati punaarmee tabelrelvastusse mittekuuluvaid relvi samal aastal kohati päris suurel hulgal.
OveT.
Liige
Postitusi: 2610
Liitunud: 22 Jaan, 2004 13:22
Kontakt:

Postitus Postitas OveT. »

Siin mõlemad mütsimärgid.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist