Mütsimärk
Mütsimärk
Kui kolmel sõdalasel on mütsi ees plekist stantsitud esmased sini-must-valged mütsiovaalid siis neljas vend on väga imeliku märgiga?
1919
1919
Mõlemad tavalised mütsimärgid. Viisnurkne märk võeti kasutusele detsembris 1918 ja ovaalne märk alates märtsist 1919. Olid üleminekuperioodil paralleelkasutuses. Nii et hoopis neljandal "vennal" on ees esmane mütsimärk.
Mul sama foto olemas, seepärast oleks huvitatud pildistamise kohast, ajast ja jäädvustatud isikute nimedest.
Mul sama foto olemas, seepärast oleks huvitatud pildistamise kohast, ajast ja jäädvustatud isikute nimedest.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
-
- Liige
- Postitusi: 609
- Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
Tegelikult loetakse tsaariarmees kasutusel olnud bebuti (bebuut, beebut?) kinžalliks. Ise olen näinud neid vaid ühelt poolt teravatena. Mõlemal küljel on kaks soont. 1908 aastast kuulus kuulipildujakomandote alamastme sõjaväelaste relvastusse. Teisal mainitakse kuulipildujakomandotes bebuudi kandjatena vaid allohvitsere. Järgmisel aastal vahetati bebuudiga välja alamastme suurtükiväelaste mõõgad (teisal mainitakse sellist toimingut vaid kergesuurtükiväe juures), väljaarvatud ratsa- ja ratsa-mägisuurtükiväes. Edaspidi võeti see ka jalaväepolkude ratsaluurajate relvastusse. Arvan, et Vabadusõjas polnud erilist tähtsust, kes seda kandis.
kui soovite "bebut"´ist rohkem rääkida, siis palun:
bebut (türgi keeles - nuga) on kaheteraline kergelt kõverdatud kinžall (araabiakeelsest "handschar"´ist). Vene tsaariarmees kasutati "1907. aasta kinžall-bebut (soldati kõverdatud kinžall)". Spetsialistid arvavad, et bebut on nn machete tüübiline vene kinžall, mille hakati kasutama Kaukaasia sõjas 1817-1864, kus maastiku olude tõttu bebuti kasutamine oli eelistatud pikateralise ratsaväemõõga kasutamisele. XX. sajandi alguses bebut oli kasutusel vene kuulipildujakomandode allohvitseridel (1908. aastast alates), kerge- ja mägisuurtükiväe allohvitseridel ja suurtükiväeparkide alamväelastel (1909. aastast) ja ajavahemikul 1907 - 1910 sandarmidel (sandarmialamväelaste kuni vahtmeistrini) külmrelvana. Mõnikord (aastast 1907. - 440 mm X 35 mm) bebuti kasutasid kasakad-jalaväelased (nn "plastunõ"). 1910. aastast bebuti kasutasid jalaväepolkude ratsaluurajad. Esimese maailmasõja algusest kuulipildujakomandote allohvitserid ei kasutanud enam bebutid, sest nad said uue tabelterarelva - sirge kaheteralise kinžalli - tüüp "kama" (üldpikkus 600 mm, tera pikkus 440 mm, tera laius 33 mm, üldmass u. 700 g. Võrdluseks 1907. aasta sõduribebut on tera laiuse suhtes 2 mm võrra laiem ja üldmassi suhtes 50 g raskem).
bebuti-kinžalle valmistati kolmes kohas: Iževskis, Tuulas ja Zlatoust´is.
Iževski tehas tempeldas kõik bebut´id oma embleemiga - vibu ja nool, kuid kunagi ei tempeldanud valmimisaasta. Zlatousti tehas tempeldas aastaarv alati. Bebut´id erinesid oma parameetrite järgi sõltuvaltvalmistaja-tehaselt. Nii näiteks Zlatoust´i 1912. aasta partii bebut on üldpikkusega: 49,5 terapikkusega: 43,7 teralaiusega: 3,5 tupepikkusega: 48,3 cm.
Tsaariarmee väeosades tempeldati või lõigati iga bebuti peale koodi ja relva inventari number: näiteks 1.-й. М.П.С. 100. või M.A.Д. (mortiiride suurtükiväedivisjon), Т.С.П. (turkestani laskurpolk), 3.ПРБ.КОН.П. jne. Huvitav see et originaalbebuti peale tempeldatud kooditähe järgi oli alati tempeldatud või lõigatud punkt.
Korraliku originaalbebuti turuhind on kuni 450 EURini.
Hästi palju on säilinud Zlatousti tehase bebute. Iževski tehase toodangu on vähem järgi jäänud. Bebute valmistati partiide kaupa. Viimane partii pidi olema valmistatud Tuulas 1919. aastal Punaarmee jaoks (kuid hiljem Punaarmee bebute ei kasutanud). Eestis ilmselt oli rohkem levinud 1916. aasta partii bebute.
bebut (türgi keeles - nuga) on kaheteraline kergelt kõverdatud kinžall (araabiakeelsest "handschar"´ist). Vene tsaariarmees kasutati "1907. aasta kinžall-bebut (soldati kõverdatud kinžall)". Spetsialistid arvavad, et bebut on nn machete tüübiline vene kinžall, mille hakati kasutama Kaukaasia sõjas 1817-1864, kus maastiku olude tõttu bebuti kasutamine oli eelistatud pikateralise ratsaväemõõga kasutamisele. XX. sajandi alguses bebut oli kasutusel vene kuulipildujakomandode allohvitseridel (1908. aastast alates), kerge- ja mägisuurtükiväe allohvitseridel ja suurtükiväeparkide alamväelastel (1909. aastast) ja ajavahemikul 1907 - 1910 sandarmidel (sandarmialamväelaste kuni vahtmeistrini) külmrelvana. Mõnikord (aastast 1907. - 440 mm X 35 mm) bebuti kasutasid kasakad-jalaväelased (nn "plastunõ"). 1910. aastast bebuti kasutasid jalaväepolkude ratsaluurajad. Esimese maailmasõja algusest kuulipildujakomandote allohvitserid ei kasutanud enam bebutid, sest nad said uue tabelterarelva - sirge kaheteralise kinžalli - tüüp "kama" (üldpikkus 600 mm, tera pikkus 440 mm, tera laius 33 mm, üldmass u. 700 g. Võrdluseks 1907. aasta sõduribebut on tera laiuse suhtes 2 mm võrra laiem ja üldmassi suhtes 50 g raskem).
bebuti-kinžalle valmistati kolmes kohas: Iževskis, Tuulas ja Zlatoust´is.
Iževski tehas tempeldas kõik bebut´id oma embleemiga - vibu ja nool, kuid kunagi ei tempeldanud valmimisaasta. Zlatousti tehas tempeldas aastaarv alati. Bebut´id erinesid oma parameetrite järgi sõltuvaltvalmistaja-tehaselt. Nii näiteks Zlatoust´i 1912. aasta partii bebut on üldpikkusega: 49,5 terapikkusega: 43,7 teralaiusega: 3,5 tupepikkusega: 48,3 cm.
Tsaariarmee väeosades tempeldati või lõigati iga bebuti peale koodi ja relva inventari number: näiteks 1.-й. М.П.С. 100. või M.A.Д. (mortiiride suurtükiväedivisjon), Т.С.П. (turkestani laskurpolk), 3.ПРБ.КОН.П. jne. Huvitav see et originaalbebuti peale tempeldatud kooditähe järgi oli alati tempeldatud või lõigatud punkt.
Korraliku originaalbebuti turuhind on kuni 450 EURini.
Hästi palju on säilinud Zlatousti tehase bebute. Iževski tehase toodangu on vähem järgi jäänud. Bebute valmistati partiide kaupa. Viimane partii pidi olema valmistatud Tuulas 1919. aastal Punaarmee jaoks (kuid hiljem Punaarmee bebute ei kasutanud). Eestis ilmselt oli rohkem levinud 1916. aasta partii bebute.
-
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
Need mõned bebutid, milliseid ma Võru- ja Valgamaal näinud olen kannavad aastaarvu 1915. Kui eespool väideti, et hiljem bebute ei kasutatud (peale Vene kodusõda?), siis kunagi nägin mingit nõukogude dok. filmi, kus Siberi kandist 1941a. talvel Moskva alla saabunud (nii mainis kaadritagune hääl) hästi varustatud punaarmee väeosa esirinnas sammuva sõjamehe vööl rippus bebut.
II maailmasõja ajal bebut ei kuulunud Punaarmee tabelrelvastusse. Üksikuid juhtumeid võib käsitleda vaid n-ö rindesõduritele loomuliku trofeeriiete ja -relvade määrustikuvälise kandmisena.igavesti eilne kirjutas: Kui eespool väideti, et hiljem bebute ei kasutatud (peale Vene kodusõda?), siis kunagi nägin mingit nõukogude dok. filmi, kus Siberi kandist 1941a. talvel Moskva alla saabunud (nii mainis kaadritagune hääl) hästi varustatud punaarmee väeosa esirinnas sammuva sõjamehe vööl rippus bebut.
-
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
Siin mõlemad mütsimärgid.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist