www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Veduri relssidele saamine
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=8&t=41862
1. leht 1-st

Autor:  Johhen [ 27 Mai, 2018 10:37 ]
Teema pealkiri:  Veduri relssidele saamine

Enne Paju lahingut saatsid punased Sangaste jaamast soomusrongi vastu lokomobiili, mis lasti propside teele viskamisega kraavi. Vedur olla uus ja saadetud Tallinnasse remonti.
Huvitab see, et kuidas saadi selline kolakas päeva - kahe jooksul rööbastele? Tavaline tungraud?

Autor:  Walter2 [ 27 Mai, 2018 11:12 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Mõiste kraavi laskma on vägagi loominguline - võis lihtsalt rööbastelt maas olla.

Autor:  TTA [ 27 Mai, 2018 12:56 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Ma pole kindel kas sellel juhul nii tehti, kuid üldiselt vist mindi "tungraud+liiprid" teed. Ehksiis hakati külili oleva veduri alla liipritest patja ehitama, millega vedur lõppeks õigesse asendisse tõsteti. Pikk ja vaevaline töö, kuid sai käepäraste vahenditega asja tehtud. Liipreid leidus ikka, kui neid polnud siis sai lähedasest metsast palki. Ja häda korral asendas sadakond meest köite, konksude ja kangidega ka tungrauda.

Vabadussõja ajal tehti raudteedel üldse insenertehnilisi imetegusid. Näiteks taastati tulvavee poolt ära viidud Piusa jõe sild (30 meetrit) kevadiste suurvete aegu (voolukiirus 4-5m/s) alla kuue päevaga.

Autor:  Kriku [ 27 Mai, 2018 13:05 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Kindralmajor Rousseau poolt hävitatud üle 30 miili Atlantasse minevat raudteed (rööpad aeti kuumaks ja keerati kõveraks) taastati Ameerika kodusõjas umbes kuu ajaga: http://www.encyclopediaofalabama.org/article/h-3596

Autor:  Castellum [ 27 Mai, 2018 13:11 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Johhen kirjutas:
Enne Paju lahingut saatsid punased Sangaste jaamast soomusrongi vastu lokomobiili, mis lasti propside teele viskamisega kraavi. Vedur olla uus ja saadetud Tallinnasse remonti.
Huvitab see, et kuidas saadi selline kolakas päeva - kahe jooksul rööbastele? Tavaline tungraud?

On see ikka kindel, et lokomobiili? Kuidas selline asi nägi välja?

Autor:  Castellum [ 27 Mai, 2018 13:15 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Kriku kirjutas:
Kindralmajor Rousseau poolt hävitatud üle 30 miili Atlantasse minevat raudteed (rööpad aeti kuumaks ja keerati kõveraks) taastati Ameerika kodusõjas umbes kuu ajaga: http://www.encyclopediaofalabama.org/article/h-3596

Kõik Eesti, Läti ja Leedu laiarööpmelised raudteed naelutati Saksa 2. okupatsiooni algul ~3 kuu jooksul ümber normaalrööpmelisteks.

See on ~9 cm vähemaks...aga ka kõik pöörangud jms vahetada, seda ei kujuta juba mina ette...

Sakslased olevat naljatanud, et mida kolm valitsust ei suutnud 20 aasta jooksul teha, tegid nemad siis kolme kuuga...

Autor:  Soobel [ 13 Juun, 2018 20:08 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

"Lokomobiil" raudteel kõlab kuidagi imeliku terminina. Mida mõeldakse? Mingit tillukest kaheteljelist tööstusraudtee vedurit? Sain aru, et lähetati ilma juhita soomusrongi rammima ja kui puhtalt kraavi lasti nii, et gabariit vabaks jäi, ei seganud see soomusrongi toimetamisi. Ja kas oli üldse kellelgi seda nii pakiliselt vaja, et pidi paari päevaga lepikust välja urgitsema ja Tallinnasse remonti saatma?

Autor:  oliver [ 13 Juun, 2018 20:46 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Arusaamatuks jääb ka see propside raudteele loopimine, selleks pidi ikka aega laialt käes olema? Mulle meenub sarnane juhtum K.Partsi mälestustest kuid seal oli tegemist tavalise veduriga mis saadi pidama soomusrongi suurtükiga, sealhulgas sai otsa ka paarsada meetrit raudteed. Tundub et üks lugu on oma elu hakanud elama, auruvedurist on saanud lokomotiiv mille paari roikaga rööbastelt maha ajad?

Autor:  Soobel [ 13 Juun, 2018 23:52 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Indiaanlased ja röövlid viskasid ühe palgi risti rööbastele ja teise kaldu peale, madalam ots rööbaste vahel läheneva rongi suunas. Et vedur rööbastele jääks, peaks ta siis selle palgi pooleks sõitma mitte seda kallakut pidi üles libisema. Ma hetkel ei adu neid jõudusid ja tugevusi, kuid kergem tööstusvedur läheb niimoodi lepikusse ilmselt küll. "Suur" ja võimas vedur oli sel ajal Ov, mis tegelikult ei ole kaugeltki suur ja võimas, varasemad 19. sajandi kolmeteljelised suslad olid veelgi haledamad. (Mis vist ei ole teemas, kuna mainitud lokomobiil oli UUS)
Ja see ei tarvitse ainus juhtum olla, soomusrongid toimetasid ju palju ja selle peale tulemiseks pole palju ajurakke vaja, et püüda mõnd peata ratsanikku soomusrongi rammima veeretada.

Autor:  oliver [ 14 Juun, 2018 7:41 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Ilmar Raamot pealtnägijana kirjeldab juhtunut järgmiselt:

SOOMUSRONGI NR. 2 KOKKUPÕRGE VAENLASE VEDURIGA Ka Keeni raudteejaamas ei läbenud meie rong pikemalt võiduloorberitel puhata. Valitses kartus, et vaenlane võib nüüd, kus oli ilmne, et ta raudteepiirkonnas ei suuda meie edasitungi peatada, Sangaste Väike-Emajõe raudteesilla õhku lasta, mis oleks mõneks ajaks katkestanud meie pealetungi Valga linnale ja raudteesõlmpunktile. Nii kihutasime edasi Sangaste raudteesilda päästma, olles peaaegu unustanud vaenlase hommikuse ähvarduse meile vedur kaela saata. Ei tulnudki kaua oodata, kui meie vedurivile andis hädasignaali tagasikäiguks. Meie taga sõitvad soomusrongid olid aga sellele loiud reageerima. Küllap mõtlesid, et las teine rong saab ka pisut hirmu tunda ja et ega see häda meil nii suur ei ole. Nii nägime kõik, kui vaenlase vedur Sangaste suunast meile suure kiirusega lähenema hakkas, ilma et meie soomusrongil oleks võimalust olnud kiire taganemisega kokkupõrget vältida. Meie patarei meeskond Uku alias lipnik Palloniga eesotsas ei kaotanud aga külma verd ja jäi lootma oma suurtükile. Sihiti täpselt, ja siis kõlas pauk ning vaenlase vedurist tõusis auru ja suitsu. See aga ei peatanud vedurit ja vahemaa veduri ja meie rongi vahel vähenes silmanähtavalt. Siis kõlas teine pauk ja ka see tabas liginevat vedurit. Nüüd jäi see susisedes seisma. Ka meie rong peatus mitte kaugel vedurist. Samas aga võttis viimane nagu surija jahiloom oma viimse jõu kokku ja liikus aeglaselt ja kindlalt, sealjuures paarisaja meetri ulatuses raudteerööpaid lahti käristades, meie rongile raksatusega otsa, jäädes siis lõplikult seisma. Meie rong ei taibanud või ei suutnud sellele ootamatule pealetungile reageerida. Kuid vedur ei olnud siiski enam võimeline peale tugeva mürtsu ja paari rongi eel liikuva platvormvaguni vigastamise meile muud erilist pahandust tekitama. Küll aga peatas see meie edasitungi Sangaste suunas järgmise päeva pealelõunani.

Vaevalt et seal Sangaste kandis neid vedureid hulgi soomusrongidele vastu saadeti, tegemist vast ikkagi erandliku juhtumiga.

Autor:  Soobel [ 14 Juun, 2018 8:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Ei saadud katelt lõhki ega auru taevasse lastud, küll aga mõne rattapaariga rööbastelt maha ja niimoodi liipreid pidi lohistades lõhub ta raudtee ära küll. Kui teine allikas räägib siiski veduri kraavi ajamisest palkide abil, on tegu ehk ikkagki erinevate juhtumitega.

Kirjeldatud juhtumi puhul ilmselt tõsteti mahasõitnud vedur tungraudade abil rööbastele tagasi, kortsu rammitud platvormid kas lükati võssa või lohistati koos "vaenlase veduriga" lähimasse jaama, kui neid veeretada kannatas. Raudtee parandamine seisnes ilmselt hullemate liiprite vahetamises ja rööbaste paika tagasi naelutamises, sellise töö teeb paari päevaga ära küll.

Autor:  oliver [ 14 Juun, 2018 9:48 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Minu variandi puhul on pakkuda konkreetne allikas, ootame siis selle palkide oma ka ära :D

Autor:  Kriku [ 14 Juun, 2018 10:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Soobel, sina seda aurumasina värki jagad - kuidas on võimalik, et kõigepealt jääb "suitsedes seisma" ja siis hakkab jälle liikuma? Kogus rõhku vahepeal, kuni masin suutis ka raudteed lõhkudes veidike edasi vedada...?

Autor:  Soobel [ 14 Juun, 2018 10:41 ]
Teema pealkiri:  Re: Veduri relssidele saamine

Üsna kindlasti ta rõhku ei kaotanud, kui katlale või mõnele olulisele torule auk sisse saada, ei liigu ta enam kuhugi. Kui mõni pisem abiventiil katki saada (puhuri, vile jne kraanid näiteks) saab aurupilvi omajagu, aga katla rõhku see kiiresti ja drastiliselt ei tarvitse langetada. Ilmselt jäi pärast tabamust ja mõne rattapaari mahaminekut mingi takistus teda paigal hoidma, mis aga mingi aja pärast järele andis ja ta uuesti liikuma päästis. Kõlab üsna erakordse juhuse moodi küll.

Edit: Üks võimalik protsess on veel: ilmselt topiti veduril kolle täis, lükati reevers ja regulaator põhja ja pandi kihutama. Selle ligi 10km peal (mis muuseas on noolsirge ja päris hea nähtavusega, vaid üks küngas on vahel) võis olla aur üsna maha käinud selleks hetkeks, kui ta rööbastelt maha saadi, aga seni, kuni ta kinni seisis, võis auru juurde keeda sellise piirini, et hakkas taas liikuma.

1. leht 1-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/