www.militaar.net

Vene punakaardis teenis omal ajal mõnigi eestlane üsna kõrgel kohal. Enamus neist, eesti rahva reetureiks saanuist, olid lihtsad inimesed, keda saatus mobiliseerituina oli viinud Vene sõjaväkke. Seal tegid nad madalama kultuuritasemega punaste venelaste seas, võimude käsilasi mängides üsna silmapaistvat karjääri.
Nende "lihtsate" hulka ei saa lugeda haridusega mehi, nagu kindraliks tõusnud A. Kork, kes omas hea sõjaväelise ettevalmistuse. Tema lasti Stalini NKVD poolt "äraandjana" maha. Korki nimi on paljudele siiski enam-vähem teada.
Vähem tuntud on näiteks Tallinnast pärinev Harald Tummeltau, sünd. 1899. Temal oli ka suhteliselt hea eelharidus. Ta õppis Tallinnas Aleksandri gümnaasiumis. Vene revolutsiooniga sattus ta koos isaga punaväkke ja õppis seal lühikest aega kahurväe komandöride kursustel. 1919.a., olles vaevalt 20-a., võitles ta patarei komandörina Pihkva rindel oma rahva, Eesti rahvaväe vastu.
Suhteliselt väikese sõjaväelise eelharidusega saadeti ta õppima punaste sõjaväeakadeemiasse - ka ainult pooleks aastaks. 1920.a. kevadel sõdis ta vene valgete, Wrangeli vastu, tõustes lühikese ajaga brigaadi kahurväe ülemaks ja edasi 13. armee suurtükiväe staabiülemaks. Kõik see läks nii öelda nädalatega. 1920 sügisel, 21-aastasena, oli ta jälle akadeemias õppimas, kuhu jäi 1923. aastani. Sidunud end komparteiga, määrati ta Soome, diplomaatilisele tööle. 1932-1934 oli ta Itaalias Vene sõjaväe atasheeks. 1936 ülendati ta brigaadikomandöriks, mis vastab kindralile. Kuid juba aasta pärast, 1937 detsembris, lasti ta nagu koerapoeg maha. "Palk", oma rahva äraandmise töö eeest, ei lasknud end kaua oodata. Tummeltau oli hukkamisel vaevalt 38-aastane.

Teine, vähemtuntud punakaartlane, oli Võrumaalt, Tsooru mõisast pärinev Karp(Karl) Rimm. Tal oli Tartu seminari ja õpetajate instituudi haridus, viimases küll ainult aasta, kust ta Vene sõjaväkke mobiliseeriti (1916). Lõpetanud sõjakooli, oli nooremaks ohvitseriks. Tuli revolutsiooni ajal tagasi Tsooru, kust Saksa okup. saabudes läks Venemaale. Seal ta sõdis punaarmees Vene valgete vastu. Ta õppis kindralstaabi akadeemias, töötas kindralstaabis ja ka mitmes riigis Vene sõjaväeesindajana, olles kolmekümnendate aastate algul isegi Hiinas kuulsa spiooni Sorge nõuandjana. Ka tema likvideeriti Stalini käsul kuklalasuga

Proletariaadil pole isamaad ega oma rahvast.

Aga, kas keegi teab, mis sai 1919. a. mai lõpus Eesti vägede poole üle tulnud punase Eesti kütidiviisi komandörist Leonhard Ritt'ist? Tegemist oli tsaariarmee leitnandiga (porutšik). Minu mälu järgi kirjutas üks eesti punategelane hiljem mälestustes, et ehkki punaste arvates oli tegemist avantüristliku tegelasega, siis "valge-eestlaste" poole üleminekut temast ometi kahtlustada ei osatud.

Ritt võeti Eesti armeesse igatahes teenima. Olen nagu lugenud kuulujuttu, et esialgu saadeti ta Narva, kus aga mõned ohvitserid kavatsenud ta üles puua, kuna alles siis üle tuli, kui punaste käsi silmnähtavalt halvasti hakkas käima.

Kindel on see, et juuni teisel poolel teenis Ritt 9. jalaväepolgus rooduülemana ja võttis niiviisi osa Landeswehri sõjast. Paistab ka, et tegu ei olnud mitte viletsa ohvitseriga.

Huvitav, mis ta'st pärast Vabadussõda sai?

Otsing Arhiivi Infosüsteemist http://ais.ra.ee/ais/
annab Leonhard Ritt'i nimele Tallinna Eeluurimise Vangla toimiku ajavahemikust 10.04.1922-15.11.1924.
Lisaks veel 3 tulemust, üks neist on dateeritud 1921-1924 (Teenistusalased süüteod) ja teine 1920-1923 (Vangide põgenemine ja varjamine). Kolmas tulemus on teenistustoimik Posti-, Telegraafi - ja Telefonivalitsusest.

Huvitav, mis ta'st pärast Vabadussõda sai?[/quote]

Peale sekeldusi Eesti kohtuvõimudega kolis Ritt elama Ladina-Ameerikasse.

Üks endine punaküttide komandör Aints, kes Pihkva all mais 1919 üle tuli, teenis pärast Kuperjanovi pat-s ja sai vist 1919 suvel (augustis?) Pihkva all surma.

http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 4&id=36563

http://www.disneylandparis.com//g2/uudised?id=9662

_________________

Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.

http://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-karl-kanger-iii
Karl Kangeri mälestused Ritti üleminekust.