Piirsalu baas

[hirco]

Sõjaväes olles olime üleelamislaagris Piirsalu metsades, mis hiljem selgus, et kõik see meeletu maa-ala kuulus vene sõjaväele. Tagasi tulles jalutasin läbi raketibaasi, mis oli päris suur ja piiratud kahekordsete aedadega, millest üks elektriaed, ning laskepunkrid pääslates.
Lähedal asus veel Lintsi baas, mis oli tükkmaad väiksem.

Oskab äkki keegi öelda mis rakette või, mida iganes seal hoiti sellise range valve all?

[maradör]

Kui seda foorumit pisut varasemast ajast uurida siis oleks vastus olemas.
Nii Piirsalu kui ka Lintsi olid Nõukogude Liidu keskmaarakettide baasid n.ö. rahvakeeli tuumaraketibaasid. Mõlemas baasis on neli stardipositsiooni kus suured R-12 tüüpi raketid koos tuumalõhkepeadega startima oleks pidanud. Kas ka sealt proovirakette lasti ei tea aga Rohu baasist Väike-Maarja lähistel ja vist ka Võrumaa baasidest on katserakette siberi kõrbetesse lastud.

[VANA LÖUKOER]

Piirsalu raketiväebaasis olid jah keskmaaraketid.ja kohalike vanade elanike juttude järgi seal üht-teist ikka toimetatti ka.Ka seda,et selles baasis ikka paar pauku tehti ja seda ikka siberi poole.
Piirsalu baas oli tegelikult tolleaegses eesti nsv-s üks moodsamaid.Körval asuv Lintsi raketiväebaasi kasutati rohkem nö.abipaasina,Piirsalu baasis oli oma jöujaam,mis varustas ka Lintsi baasi.
Kahjuks ei oska ma öelda millal,aga mingil ajal muutus see Piirslau baas merejalaväelaste tagalabaasiks.Vene riigi lagunemise ajal mäletan poisikesena,et baas oli täis triibuliste meremehe särkidega södureid ja raketiväe märgid pääsla väravate peal oli millegi teistega asendatud.
Range valve all hoiti ju köiki väeosasi,nii ka seal.Ja seal oli ka ju mida peita ja hoida välisvaenlase eest.

[Slinky]

nüüd on see vabamaa ma olen seal airsfoti mängimas käinud, seal majades on lahe madistada, aga suur maa-ala on küll

[Kapral Karu]

Kas KL on Piirsalu baasi maha jätnud? Või mõtlesid Lintsit?

[VANA LÖUKOER]

Piirsalu baas on kantud kaitsejöudude registrisse,kuna seal on ainuke korras lasketiir Läänemaal.Ainult selle pärast ta ongi.Ülejäänud maal-alal on aga vaba fantaasia,mida ette vötta soovid,seda ka tee.V.a,kui seal muidugi öppusi ei peeta.
Tema körval olev Lintsi baas on aga täielikult maha jäetud ja kuidas öelda - peremeheta riigimaa.
Ja nii on paraku enamuste vene armee hallata olnud baasidega,lihtsalt riigil ei ole raha ega ka perspektiivi neid löhutuid baase ekspluateerida ja möttekam on vist uued ehitada,kui neid vanu ja enamuses strateegiliselt nüüdseks tähtsusetuid objekte taastada.....

[Mercher]

Süstemaatilise Nõuk. armee väeosade avastamise tsüklis jõudsin järjega Piirsalu ning Lintsi raketibaasidesse. Helgematele peadele oleks siinkohal mõned küsimused:
1. Kuuldavasti oli tegu tuumalõhkepäid kandvate rakettide väeosaga (Piirsalu). Oskab keegi öelda väeosa nr., isikoosseisu ning toimimise aja? Samas olen kuulnud, et naabruses asuv Lintsi baas oli nn. abibaas. Tähendab see, et seal polnud tuumalõhkepeadega varustatud rakette?

2. Siit ja sealt olen kuulnud, et nii mõnestki Eestis olnud baasist lennutati (kas siis kogemata või treeningeesmärgil) omal ajal mõni rakett üles. Kas langeb selline au ka ehk ühele neist?(ühe stardipositsiooni ümbrus oli üsna tume ja tahmanud, mis muidugi ei välista, et nagamannid seal millalgi midagi niisama põletanud poleks). Ja kui lendaski rakett üles, siis mida öeldi kohalikele, kes seda tulemängu pealt juhtusid nägema? Olid ju raketiväeosad nii ülisalajased, et isegi naaberväeosa vantidele mängiti teatrit ning lohistati mõned muud instrumendid (nt. lennukid või tankid) nähtavale kohale, et tegelikkust varjata...

3. Lintsi ja Piirsalu baasides jäi silma üsna palju kummalisi ehitisi, mida varem pole väeosades kohanud (muljetavaldava ventilatsioonisüsteemiga maa-alused moodustised, kahekordse ja topeltkõrge aiaga piiratud maaala (ca 100 m2), kus ei asunud absoluutselt mitte kui midagi). Teab keegi äkki selliste asjade kohta midagi, olid need baasid miskit moodi erilisemad, kui muud?

4. Silma jäi ka üle mõistuse palju garaazhe. Kas tõesti oli ühel raketibaasil nii tohutu masinapark (tegemist siiski ju RAKETIBAASIGA, mitte autobaasiga)??? Ja kuidas toodi need raketid (olgu, neid saab ju veel kuidagi maskeerida ehk) ja masinad, mis neid vedasid sinna väeosadesse kohale, ilma et keegi (tsiviilisikutest) seda näinud poleks? Öösel?

5. Lõpetuseks - kõigi laskepositsioonide juures oli täpselt ühesugune hoonetekompleks: üks väiksem maja, üks veidi suurem maja üsna suurte akendega ning garaazh. Kõik nad asusid platsi ühel küljel. Mis värk nendega on, eriti selle garaazhiga?

Tänud juba ette targematele

Uued pildid Piirsalu raketibaasist: http://www.minupildid.ee/main.php/users ... /Piirsalu/

[kalleb]

Tubli töö!

Loodame et sa ikka olid varustatud geiger mülleri loenduriga ja nüüd pimedas ei helenda.

Ma usun et need olid sideautod ja veoautod enamik ja osa muidugi ka väeosa kaitsmise tehnika. Kui suur see kasarmu ka oli ,kinosaali järgi pidi ca 200-400 tsurkat seal kohal olema.Raketiväed olid jah eriti salajased,pärast võeti allkiri et ne dai bohh 5 aastat midagi välja ei lobise ja ka väljamaale ei tohtinud minna. Harilikult saadigi raketid kätte keskbaasi hoidlast ,kui oli õppelaskmine scud rakettidega siis käiski see täpselt nii et käisivad paari veoautoga järel ja siis pärast paigaldati raketimassinale enne laskmist,seal baasis olid muidugi vähe suuremad raketid kui meil- scud raketid olid sellised-

http://www.thetankmaster.com/IMAGES/AFV ... -B_010.jpg

http://www.thetankmaster.com/IMAGES/AFV ... -B_012.jpg

ma olen sellise raketi esiosa rappinud kui see meil pargis vedeles -hea karauulis olles aega parajaks teha

[maradör]

Väga uhked pildid. Kiitus.
Eelmisel suvel läksin Piirsalu kanti baasi uurima, oli õhtu ja oli plaan käia valges ära ka kõrval asuvas Lintsi baasis, et kunagi teine kord oleks teekond selge ja saaks põhjalikumalt uurida. Kahjuks on see teinekord veel olemata aga kindlasti püüan seda lähiajal teha.
Aga miks ma seda eelmist korda meenutan on see et eksisin siis metsa teel ära, tahtsin minna otse metsateed pidi Piirsalust Lintsi aga tee kuidagi kadus ära ja muutus soiseks. Ei jäänudki siis muud üle kui küsida kohaliku külamehe käest õiget teed. Jutu käigus tegin jutt ka temaatika kohta mis minul huvi oli - sõjaväebaas. Mees teadis rääkida, et väeosa seal oli aga eriti täpset infot polnud. Küll aga rääkis ühest oma sõbrast kes sovhoosi-kolhoosi aeg varavalges vahest pikemaid sõite tallinna suunas tegi, juhtus too nägema mingit suurt imelooma mis ka keset ööd Tallinna suunas liikus. Mis see oli seda ei tea aga väitis et ju see mingit raketti või midagi taolist oli vedanud.
Ise arvan ja ka teistel uuritud info põhjal võin öelda et strateegilised keskmaaraketid olid Lintsis ja Piirsalus aastani 1979 mil jõustus või mille täitmiseni jõuti 1975 a sõlmitud keskmaaraketide piiramise leping.
Peale väljaviimist oli minu teada seal mereväelaod ja või siis veel midagi veel. Aga midagi kindlat väita ei saa, pole põhjalikult uurinud.
Lintsi paasi kohta isegi rääkis ükskord kohalik talunik-jahimees kellega talvel baasi külastades kohtusin, et ta eluaeg seal lähedal elanud ja mäletas hästi kui rakteid välja viidi, oli siis noor poiske olnud ja mäletas seda et baas seisis mõni aeg tühjana kuni merevägi ladudega sisse kolis. Aga huvitav oli see, et baas peale raketivägede välja viimist oli täiesti valveta ja tühi.
Baasid ilmselt loodi 1960ndate lõpus, nagu näha on ühel hoonel 1968 peal:)

Küsimus oli, et nimetatud rajatised ja hooned mis stardiplatsidel asuvad: need on selleks et ettevalmistada ideaalstart. Hoonetes paiknesid niveliirid, generaatorid, aparatuur stardiks, maapealsed juhtimise seadmed jne. Samuti oli raketibaasides autosid ja masinaid palju. igaühel oli mingi funktisoon.
Kes huvitub täpsemalt kuidas Eestis asunud R-12 tüüpi raketid välja nägid ja kuidas töötsaid võiks lugeda seda linki.

http://www.epizodsspace.narod.ru/bibl/afan/r12/obl.html

siin on olemas ka skeemid kuidas rakett stardivalmis seati ja kõike muud sellega seonduvat.

Sarnaselt Piirsalu baasiga olid tuumapead koos kõigi rakettide ja seadmetega ka Lintsi baasis. Eestis oli R-12 baasidega üldse nii et tegutsesid paari kaupa. Nii oli Lintsi - Piirsalu, Kadila - Rohu, Uniküla - Rooni ja samuti Nursi - Sänna. Erand oli ainult maa-alune R-12U baas Vilaskis mida oli ainult üks.

Vaadates pilte siis ühel pildil olid venekeelsed tahvlid seinal ja neid oli palju ja igal oli mingi tekst. Seal oli nimelt kirjas täpsed juhised ja meelespead mida sõdur pidi teadma raketi seadmisel stardipositisoonil ja selle eel. Iga vähemgi eksimus oleks lõppenud sellega et aatompomm oleks plahvatanud Eestis.

[Kapral Karu]

Oskab keegi öelda väeosa nr., isikoosseisu ning toimimise aja?

Väeosa nr: 18291, ??? kaardiväe raketipolk. Kindlasti sisaldas polgu täielik nimetus ka mõnd kohanime ja mingeid ordeneid, nagu see neil tavaks oli, ent kahjuks täpsemalt ei tea.

Isikkoosseis: Piirsalus kaks kasarmulinnakut: a) polgu staap ja juhtkonnaallüksused + RTB (remontno-tehnitšeskaja baza) e. tuumalaengute baas (kokku 5 kasarmut) ning b) 1. raketidivisjon (5 kasarmut); Lintsis 2. raketidivisjon (samuti 5 kasarmut); üks kasarmu igas linnakus võis olla kasutusel poissmeestest ohvitseride-lipnike ühiselamuna ("gostinitsa"), ülejäänud kasarmuis võis olla koos ka kaks patareid või roodu, või siis kolm-neli rühma; divisjonis oli 4 stardipatareid + 2-3 teenindavat roodu ja 4-5 rühma; patareis ja roodus võis olla 50-120 meest, ühes ühekorruselises kasarmus mitte üle 120, seega ajateenijaid kokku umbes 15 x 100 = 1500, pluss 1/4-1/5 ohvitsere-praporštšikke-üleajateenijaid (300-400), pluss veel 100-150 tsiviilisikust töölist-teenistujat -- kokku siis polk + baas arvatavasti kuskil 2000 hinge ümber. 1960-tel võis ka rohkem olla -- koosseisud aja jooksul muutusid, üldine tendents oli aga vähenemise poole. Suuremate ehitus- ja montaažitööde ajal võis seal olla ka mitu ehitusroodu jm juurdekomandeeritud allüksusi.

Toimimise aeg: 1961-1978 (ehitama hakati ilmselt 1960.a, Piirsalu divisjon asus lahingvalvele 24. märtsil 1961 -- kui uskuda ühe foorumlase tehtud pilti; ühel Mercher'i pildil oli mingi objekti maandustakistuse viimase mõõtmise kuupäev -- 3.07.1977, järgmist mõõtmist aasta pärast polnud enam vaja teha).

Olid ju raketiväeosad nii ülisalajased, et isegi naaberväeosa vantidele mängiti teatrit ning lohistati mõned muud instrumendid (nt. lennukid või tankid) nähtavale kohale, et tegelikkust varjata...

Teenisin 1978-80 Lidas, kus õhukaitse seniitraketibrigaadiga samas linnakus asus strateegiliste raketivägede diviis (püsis seal vist üsna 1990-te lõpuni, ei läinud noa alla samal ajal kui Valga diviis). Ei mäleta küll, et meile seal mingit teatrit oleks tehtud, teadsime üsna nooreajast peale, mis sorti naabrid meil on. Olin seal mõne kuu teeninud, kui mulle üks tolle diviisi sõdur koos santšastis olles luges üles kõik selle diviisi polgud ja divisjonid. 60-tel võib-olla tõesti üritati ka mingit kometit mängida.

Silma jäi ka üle mõistuse palju garaazhe. Kas tõesti oli ühel raketibaasil nii tohutu masinapark (tegemist siiski ju RAKETIBAASIGA, mitte autobaasiga)???

Igal patareil oli ligi 30 autot ja mehhanismi, divisjonis seega vähemalt 120. Piirsalus oli ka kogu polku teenindavate allüksuste (nt autorood jm) masinapark. Võru polgus näiteks oli 1987.a 51 paarikümnetonnist poolhaagisel kütusetsisterni, teistes võis olla sama palju.

[Mercher]

Mõned pildid siis ka Lintsi baasist: http://www.pilt.ee/view/460004/

[kangelaspioneer]

Minu mäletamist mööda oli Lintsis tunduvalt rohkem kasarmuid/barakke, kui Piirsalus, viimasest meenub rohkem igasuguseid eriotstarbelisi hooneid.
Lintsi baasi tagumises otsas on kaks teistest erineva ehitusega angaari, kahekordse okastraataiaga piiratud, juurdepääsuteel KPP ja vahtkonnamaja. Tegemist tuumalõhkepeade hoidlaga?

[kalleb]

see hoone kasvuhoone moodi võis küll ollagi kasvuhoone sest rohelist oli ka ju vaja kui sõduritele ei antud siis ohvitserid ise tahtsid kindlasti ja ega nad tahtnud kohalike käest osta,meil väeosas oli ka viimane lõpp ju selline kino et tehti väeosale mingi kartuli ja porgandimaa pargi kõrvale et kaitseministri käsk -käidi seal teinekord riviga kõplamas-õnneks tuli kohe dmb ja ei pidanud sellega tegelema, põhjuseks toodi et enam sõjaväel raha ei ole ja norme vähendati nii et sõjaväe sööklas pole millegist enam parashat valmistada ja et nälg pole enam kaugel,minust nad sinna Sovetski linna Leedu piiri äärses jäid ,huvitav oleks muidugi kohtasid vaadata aga jah ega kui kohale lähedki ei pruugi ju sisse saada ,kui ikka vanad ohvitserid olemas on (milles ma kohtlen) siis on võimalik et saaks ju isegi väeosa territooriumil jalutada aga jah tea kas väeosagi enam olemas...

[kalleb]

suurematel väeosadel olid ka oma sealaudad jne .

[malox]

Enamus baase ehitati enne või peale Kuuba kriisi, et kindlam oleks.