Veelkord Märtsipommitamisest, 4. NJG 100-st ja NJL Togost

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Shogun
Uudistaja
Postitusi: 6
Liitunud: 07 Okt, 2007 20:10
Asukoht: Kesoniemi
Kontakt:

Veelkord Märtsipommitamisest, 4. NJG 100-st ja NJL Togost

Postitus Postitas Shogun »

Vajan teadjameeste abi mõningate teemade taaskäsitlemisel ja küsimuste lahti seletamisel. Olen püüdnud olemasoleva materjali põhjal süübida Saksa õhukaitse süsteemi tööpõhimõtetesse Eestis 1944. aasta kevad-talvel ning aru saada, kuidas toimus õhukaitse näiteks märtsipommitamise ajal. Samuti on jäänud arusaamatuks paljud nüansid märtsipommitamise juures, millele loodan vastuseid saada.

A.Paesüld on oma raamatus "Õhuseire Eestis 1942-1944" rääkinud Flugmelde Abteilung z.b.V. 11 ja Flugmelde Abteilung z.b.V. 12 loomisest ning koosseisust. 1. Flugmelde Abteilung z.b.V. 12 asus 1944. aasta alguses Pärnus ning omas vaatlusposte Kesk- ja Lääne-Eestis. Otseselt märtsipommitamisega seotud 4. Flugmelde Abteilung z.b.V. 12 asus aga Tallinnas ja omas arvukalt vaatlusposte Põhja- ja Kirde-Eesti rannikul, Virumaal, Harjumaal ja Põhjaranniku saartel. Vähesel määral on juttu ka sellest, kuidas ja millise informatsiooniga lennuteated Lennuteadete keskusesse saadeti kuid Celebes II ja III radarjaamadest, millest siin foorumis varasemalt ka juttu on olnud, Paesüld ei räägi. Mainib ainult 1944. aasta kevadel esialgu Kundasse ning hiljem Sangastesse paigutatud raudteel liikuvat radarjaama. Samuti ei ole juttu Lennuteadete keskuse tööpõhimõtetest, ehk millises koosseisus need töötasid ja kuidas informeeriti vastutusalas baseeruvaid hävitajaid või ööhävitajaid. Minu küsimused algavad sellega, kas hävitajaid juhiti ka vaatluspostidelt saabunud info põhjal või ainult radariinfo põhjal? Millal täpselt esimesed radarid siinsesse õhukaitsesüsteemi lülitati ja milline roll neil eelhoiatussüsteemis oli? Kas kellegil on informatsiooni Inglise analoogidele sarnanevatest tööpositsioonidest nagu Fighter Controller mõnes Briti SOC-s (Sector Operation Center) või kas sakslastel üldse Eestis selline teenistus eksisteeris, mis tegeles puhtalt püüdmislendude maapealse juhtimisega? Võrdluseks võiks olla 1941. aastal Inglismaal loodud GCI (Ground Controlled Intercept) teenistus, kus hävitajate juhtimiseks kasutati radareid.

Järgmiseks on küsimuse all ööhävitajate roll märtsipommitamise ajal. Allikatest on teada (sh. ltn Klaus Scheeri intervjuu EE-le 2005. aasta juunis), et märtsi esimestel päevadel Valgevenest Baranovitšist, Tallinna lähetatud kolmest Ju-88 ööhävitajast jäi teenistusse vaid 2 kuna ühel juhtus Ülemistele maandudes avarii. Siinkohal on ka palju vastukäivaid andmeid 4. NJG 100 paiknemise kohta, sest Scheeri järgi paiknesid ülejäänud 2 lennukit Lasnamäel, mitte Ülemistel, viimase liiga lühikese raja tõttu. Paljudes allikates on väidetud aga 4. NJG 100 paiknemist Ülemistel. Vastukäivad andmed on ka 9. ja 10. märtsil allatulistatud Vene pommitajate kohta. Siin-seal on selleks arvuks nimetatud kuni 38 lennukit, Mart Laar on raamatus "Sinimäed 1944" nimetanud 15 ööhävitajate ning 8 Flaki poolt allatulistatud lennukit (Politsei aruande järgi) ning samas viitab ka Saksa ajakirjanduse andmetele 21 allatulistatud lennuki kohta. Claim listi sirvides võib leida kindlad viited vaid üheksale ööhävitajate allatulistatud lennukile (sh. 4 Scheeri poolt tabatut, mida ta ka intervjuus kinnitab). Ülejäänud 5 on Hauptmann Bellinghauseni poolt lastud, keda mina pean teise Junkersi kapteniks. Kokku claim listis 17-st nimetatud tabamusest kaheksa on lastud aga nooremseersantide poolt (kes minu teada Luftwaffes kuidagi piloodid olla ei saanud) ja mina pean neid Flaki tabamusteks. Arv 8 sobib kokku ka Laari poolt mainituga. Nüüd tekib küsimus: kas peale 2 Junkersi, mida piloteerisid Scheer ja Bellinghausen, kedagi teist sel õhtul ja ööl ei lennanudki? Kus on andmed kuue puuduva lennuki kohta, mida Laar oma raamatus mainib ja kust on võetud see kuni 38 lennukit?

Järgmine küsimus tekib kohe NJL "Togo" rolli kohta samal ajal. Erinevates allikates on selle laeva Tallinna alla jõudmise ajaks märgitud kas 7. või 8. märts 1944. Siin-seal on jällegi mainitud, et Togo ei olnud veel 9. märtsil valmis või oli radar välja lülitatud jne. Samas oleks laeva roll eelhoiatussüsteemis suhteliselt väike kuna Freya radari katteulatus oli pelgalt 70 km. Vaatluspostide võrk ulatus palju kaugemale ning lisaks nägid üle Peipsi, loode suunas lendavaid Vene lennukeid ka näiteks Peipsi põhjakaldal olnud 3. Piirikaitserügemendi mehed, kes on seda oma mälestustes maininud. Kui arvestada aja kulu Peipsilt Soome lahele ning sealt Tallinnale, siis pidi mingi eelinfo ja reageerimisaeg olemas olema. Samuti ei sobi Laari väide, 18:30 äkki alanud rünnaku kohta, sest esimesed pommitajad lasti alla juba paarkümmend minutit varem. Kas minu kahe lennuki versioon võiks paika pidada kuna Togo ressursiks on nimetatud kuni 2 hävitajat korraga ja sel ööl keegi teine ei lennanudki? Scheer on oma intervjuus ka öelnud, et kui Narva kohal tuli kasutada ainult oma silmi, siis Tallinna kohal aitas tehnika viimane sõna ehk eelnimetatud radarilaev ehk võib oletada, et Togo siiski toimis kuid Tallinna kaitseks ei lennanudki kunagi rohkem kui 2 lennukit? See seletaks ka õhukaitse suhtelise hävimise kui arvestada alla lastud lennukite hulka võrreldes kokku rünnanud lennukite hulgaga. Kui aga peale mõni päev varem Baranovitšist saadetud lennukite keegi teine ei lennanud, siis küsimus, et millised lennukid 4. NJG 100 sel hetkel üldse olid ja milline võis olla nende valmisolek? Samuti tundub kahtlane, et Tallinnale anti õhuhäire alles siis kui esimesed pommid langesid. Kas õhuseire sel ööl üldse ei toiminud?

Edasine diskussioon ja abi vastuste leidmisel oleks igati teretulnud!
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Õhuhäire andmise aja kohta.

Just trükkisin arvutisse 1948. a. kirjutatud mälestusi, kus katke:

"9. märtsil 1944 õhtupoolikul umbes 6--7 paiku kavatsesime naisega minna Nõmmele lapsi vaatama. Olime jõunud poolele Kaupmehe tn, kui algas õhuhäire, seekord tavalisest pisut varem. Esimesel hetkel jäi mulje, et see on mingi proovihäire taolist, millest vist päeval isegi juttu oli ning seepärast ei
osanud sellele suurt tähelepanugi osutada. Olime kümmekond meetrit edasi sammunud, kui kostsid esimeste pommide langemised."
Shogun
Uudistaja
Postitusi: 6
Liitunud: 07 Okt, 2007 20:10
Asukoht: Kesoniemi
Kontakt:

Postitus Postitas Shogun »

Selline meenutus justkui kinnitaks asjaolu, et õhuhäire anti alles siis kui esimesed pommitajad juba Tallinna kohale jõudsid. See seabki kahtluse alla õhukaitse suutlikkuse tol hetkel ja annab märku eelhoiatussüsteemi läbikukkumisest. Esimene lennuk lasti küll Ltn. Scheeri poolt alla juba 18:12 ning ilmselt kukkus see merre kuna tüüp on tuvastamata.

09.03.44 Ltn. Klaus Scheer 4./NJG 100 Unident:  69 129: at 3.800 m. 18.12 Film C. 2032/I Anerk: Nr. 15

Kui arvestada, et Scheer ja Bellinghausen olid paar ja Bellinghauseni viimane tabamus on 20:29, siis võib oletada, et esimene sihtmärk lasti alla üsna lennu alguses ja viimane üsna lennu lõpus (üldine lennuaeg tavaliselt mitte rohkem kui 2 tundi).

09.03.44 Hptm. Theodor Bellinghausen 4./NJG 100 PS-84  26 Ost/ 60/2/7: at 2.400 m. 20.29 Film C. 2032/I Anerk: Nr. 20

Kas see võib anda veelgi tunnistust sellest, et peale nende kahe keegi teine ei lennanud? Kas kellegil on infot (näiteks mälestuste põhjal), millal esimene laine lõppes?
Frundsberg
Liige
Postitusi: 1649
Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
Kontakt:

Postitus Postitas Frundsberg »

Puhtalt perekonna pärimusele toetudes: samal ööl käis Ülemiste järve lähedal minu vanaisa ja vanaema pulmapidu. Esimese rünnaku ajal ei arvanud keegi veel midagi halba, napsud-söögid võeti kaasa ja siirduti maja alla keldrisse. Peale esimese laine lõppu mindi üles tagasi, mingit paanikat ei olnud, kuid osa rahvast siirdus põlevasse linna vaatama, ega omastest pole keegi pihta saanud. Minejate seas oli ka mu vanaonu koos oma toonase pruudiga, kelle vanemad elasid kesklinnas. Järgmine laine pidi tulema suhteliselt ruttu, sest Ülemiste äärest linna nad ei jõudnud vaid elasid teise laine üle kuskil praeguse aja bussijaama ja raudtee vahelisel alal. Pakuks, et ajaliselt võiks see olla ca 20-30 minutit.

Samal ajal muutus ka pulmamajas olukord tõsisemaks, rahvas läks tagasi keldrisse ja kellelgi polnud enam erilist peotuju. Suhteliselt teise rünnaku alguses sai tabamuse kõrvalmaja nurk, lööklaine lõi ka nende maja aknad eest. Pärast keldrist välja tulles olevat avanenud üsna kummaline pilt - pulmalaual olevatel klaasidel oli ülemine pool olnud puhtalt maha löödud kuni klaasis olnud vedeliku piirini, kõik kohad olid kilde täis ja toa nurgas kasvanud Hiina kasest olid järel vaid tüükad.

Vanaonu ellas rünnaku teise laine üle sellest kohast ca 1 km eemal. Pärast rünnaku lõppu mindi pruudi vanemate maja vaatama. Linnas avanenud pilt oli vanaonul kuni surmani meeles - söestunud laibad, põlev linn jne. Kuna vanaonu puhul oli tegu vist suhteliselt terve närvikavaga mehega, siis on tema meenutustest meelde jäänud jutt tütarlapsest, "kelle nägu oleks nagu zhiletiga maha lõigatud, maja trepil oli vaid hunnik soolikaid, kuid nägu selle kuhja otsas täiesti terve". Ei hakka parem kahtlema vana mehe sõnades, kuid samas on ju teada, et eks mineviku sündmused muutuvad ikka veidi põnevamaks. Igatahes pruudi vanemate maja oli terve, hommikul mindi venna pulma tagasi ja asuti koristama...

Mis veel meelde tuleb - rünnakus sai pihta ka Filtri teel asunud vene sõjavangide laager ja hukkunud olevat maetud kuskile üle tee praeguste garaazhide alla. Küllap on nad seal senini. Tegelikult võiks muidugi ümber matta, luukerede koht peaks olema ikka surnuaial, mitte kuskil nimetus hauas.
kari lumppio
Liige
Postitusi: 312
Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
Asukoht: Espoo, Soome
Kontakt:

Postitus Postitas kari lumppio »

Tere!

1./NJG 200

Tallinnas oli enne 4./NJG 100 ka teine saksa ööhävitajaüksus. Staffel 1./NJG 200, mille Ju 88del ei olnud radarid baseerus "Reval-Laksberg"il jaanuari-veebruari 1944 ( vt: http://www.ww2.dk/air/njagd/njg200.html lennukipargist: http://www.ww2.dk/oob/bestand/njagd/b1njg200.html)

Soome õhuseirele teatati saksa õhuväe lendudest Soomelahe piirkonnas. Niisiis on näiteks Ju 88 8VIH lennanud ringilennu Tallinnas keskpäeval 18.2.1944 - 8V oli NJG 200 kood ja viimane täht H tähendas 1. stafflid. Öösel 22.2.1944 osales tõrjes Soomelahe kohal ka üks Me 110 - tõenäoliselt 1./NJG 200 lennuk. Märtsi esimesel on viimane nähtus NJG 200st: Ju 88 8VFH lendast Tallinast Jakobstadti, start kl. 16.30 (soome aeg).


4./NJG 100 esimene õhuvõit

Esimese lennuki tulistas alla lt. Scheer Kotka kohal 11.2.1944. Soome õhuseire suutis kinnitada selle. Maapealse radari juhtimist ei olnud.


Radarid

Esimesed lennud 4./NJG 100 lendas ilmselt ilma maapealsete radarite abita. Soome õhuseire dokumentide järgi on lennukid lihtsalt seiklenud Soomelahe kohal. Ühes päevikus isegi kirutakse et need segavad terve soome radaride (Helsingis) tegevuse ja "Tallinn ei tea oma lennukide paiknemisest midagi" vms.!

Ööhävitajate juhtimisest on olemas üks suurepärane netilehekülg: http://www.gyges.dk , seal ”Night fighter control". 4./NJG 100 kasutas ilmselt juhtimismetoodit ”Seeburg-Lichtenstein” või siis ”Himmelbett” – vaata lähemalt: http://www.gyges.dk/Himmelbett.htm .


Radarjaam Celebes II

Ju 88 ööhävitajad lendasid radarite kohal ringi valves (tavaliselt 36 km raadiuse sees radarist, vahel raadius oli suurem). Soome õhuseire dokumentidest võib näha et esimene selline - ehk maapealse radari juhitud – 4./NJG 100 lend on kirjatud õhtul 17.2.1944. Radari asukoht on olnud Soome ruudustiku ruut 92a5 (saksa vastav ruut 26 Ost 50 55). See koht on on Jägalast umbes mingi 3 km lõuna poole. Märtsi 2. päeval ja selle järgi asukohaks antakse 92a3, mis on umbes Kuusalu kohal. Kas radarid nihutati või kohta täpsustati, mina ei tea. Tähelepanu väärib see, et lähedal ei vist ole raudteerööpaid. Tavaliselt väidetakse et NJG 100 juhtivad radarid olid peamiselt raudteevagunitel ( http://www.gyges.dk/Ln%20zbV%202.htm )

Oletetavasti see Kuusalu radar oli Celebes II (vt: http://www.gyges.dk/Flum%20NE%203.pdf )

Radarjaam Celebes III

Veebruari 23ndal on tööl juba kaks radarit – teise asukoht on soomlane ruut 93a3 (saksa 26 Ost 6053). Olen kunagi vaatanud kohta täpsemalt ja mälu järgi kohaks sobiks Kunda sadamasse viiva raudtee kõrval olev liivakarjäär (kus oli ka rööpad?). See radarjaam oli toenäoliselt Celebes III (vt. eelantud link).


Märtsirünnak

Märtsirünnaku ööl ei soomlastele ilmselt ole kahjuks teatatud kõiki ööhävitajate lendusid. Õhus on olnud vähemalt Ju 88d C9AM ja C9BM. ”BM” oli tõenäoliselt lt. Scheeri lennuk ja ”AM” hptm. Bellinghouseni lennatud. (NB 4./NJG 100 lennukidel tõesti kasutati misgipärast algul vale üksuse koodisid – C9 on NJG 5 kood, NJG 100 oma oli W7.). Aga claime on Tallinna kohal teinud öösel 9./10.3.1944 ka uffz’id Leunig, Stolle, Kollrep, Opitz ja Haase. Vähemalt Celebes II oli tööl ja juhtis molemaid eelpool mainituid lennukeid alates kl. 18.30 (Soome aeg) – samaajaliselt! Ma ei tea kas see oli võimalik (Himmelbet’iga oli!) või on kirjaviga ja ka Celebes III oli tööl.

Luftflotte 1 Luftlagemeldung Märtsirünnaku öö kohta ( Heeresgruppe Nord-i KTB lisad):
”… Nachteinsatz der Jäger: 13 Nachtjäger

Nachjäger: 15 Feindflugzeuge (Raum Reval) abgeschossen.
…”
See 13 on lahingulendude koguarv, mitte lennukide arv.

Andres Valdrel on Märtsirünnakust hea lehekülg mis on isegi veel üleval:
http://users.tkk.fi/~andres/m44/


Togo

Märtsirünnaku ajal Togo ilmselt ei olnud “tööl”. Soome paberites laev mainitakse esimest korda ööhävitajaid juhtimas 18.3.1944 õhtul. Tavaliselt laev paiknes Kallbådagrundi kohal (Soome ruut 116b). Seal oli varem olnud ka majakaslaev ja praegusel ajal seal on kasuunmajakas. Endal on peas vilksatanud mötte et kas mängus oli ka väike ”maskirovka”, Togol ju ka ”majakad” tekil?

Togost on kirjutatud ka raamat (Petsch, Kurt: Nachtjagdleitschiff Togo. Preussischer Militär-Verlag, Reutlingen 1988. 211 S. ISBN 3-927292-00-1). Endal on kusgil koopiad olemas aga ei jaksa otsida.

Koostöö Togo ja 4./NJG 100 lenduride vahel ei töötanud algul korrlikult (üldse?). Seda kinnitas Klaus Scheer ka ise oma esituses Helsingis paar aastad tagasi. Mäletaksin et Togo raamatus on ka asi mainitud peenelt.

Togos on kirjutatud ka Gyges-saitil: http://www.gyges.dk/Togo.htm


4./NJG 100 Tallinnast lahkumine

Andmete järgi staffel läks Tallinast ära 17.6.1944 ( http://www.ww2.dk/air/njagd/njg100.htm ) 16.6.1944 on Ju 88 W7EM lendanud veel Tallinna kohal päevasel ajal. Peab mainima et lingi teave staffli osade baseerumisest Helsingis on vale. Lennukipargist saa mingi pildi sellelt lingilt: http://www.ww2.dk/oob/bestand/njagd/biinjg100.html . Soome dokumentide järgi viimane 4./NJG 100 lend Tallinast toimus 24.8.1944 – Ju 88 W7MM lendas Königsbergi.


See on suhteliselt kiiresti kättesaadavatel andmetel põhinev kirjutis ning võib sisaldada mõningaid vigu.

Kari
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Jälgisin sõnavõtte ja panen ka mõned mõtted kirja: esiteks sean kahtluse alla, et staffeli e. salga koosseisus oli vaid 3 lennukit - see on lennukite arv ühes lülis aga lülisid on staffelis vähemalt kolm. Luftwaffes olid ka allohviserid ja reakoosseis pilootideks ja nii mõnigi fänrich või oberfeldwebel oli kõvem äss kui ohvitserid. Claimlistist lähtudes on ka fliegerid õhuvõitusid hävitajatel saavutanud ja isegi siin Eestis. Nüüd siis 4./NJG 100 Lasnamäel. Minu käsutuses olevatel andmetel tegutsesid 9.-10. märtsil peale Bellinghauseni ja Scheeri veel allohvisterid Haase, Kollrep, Opitz ja Stolle. Kõik nad said käe valgeks. Kogu Eestis viibimise aja jooksul saavutasid võite 11 4./NJG 100 pilooti ja vaevalt, et nad kordamööda kolme lennukit kasutasid!
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Olen samal teemal aastaid mõtteid veeretanud, kuid ülaltoodud küsimustele vastata ei oska. Samas lisaksin teemasse veel mõne:

- kuivõrd segas ööhävitajaid/radareid vene pommitajatest väljaloobitud fooliumpaber (tükid, ribad jne) ?
- kas kellelgi on kusagilt mälestustest-ettekannetest konkreetseid andmeid nende fooliumitükkide leidmisest märtsipommitamise järel ?

terv
o
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

Mõned infokillud Kriegstagebuch der Seekriegsleitung, Teil A-st:

23.veebruaril sai MOK Ostsee Seekriegsleitung’lt direktiivi, mis kohustas Togo Helsinkisse saatmiseks ette valmistama:
"Nachtjagdleitschiff "Togo" umgehend fahrbereit machen und zu sofortiger Verlegung nach Helsinki ausrüsten. Reparatur Komponentenanlage entfällt. Sämtliche nicht lebenswichtige Reparaturen sofort unterbrechen. Auslaufbereitschaft melden."

06.märtsi õhtul olukorra arutelul mereväe juhataja juures tuli muu seas ka jutuks Togo ümberpaiknemine Soome lahte.

07.märtsil märgitakse, et Togo on saabunud Tallinna.

08.märtsil: Togo koos 2 saatelaevaga 25.miinitraalerite flotillist asub piirkonda Vaindloost loodes.

11.märtsil saabub Togo Hankosse.

14.märtsil Togo ühe traaleri ja ühe vahilaeva saatel saabub Hankost Tallinna.

15.märtsil arutatakse Briti blokaadimurdjate vastaseid abinõusid, seal tuli samuti jutuks võimalik Togo kasutamine:
Das Nachtjagdleitschiff "Togo", das für das Skagerrak vorgesehen war, ist infolge seiner Geräteausstrahlung und damit leichten Peilbarkeit besonders luftgefährdet. Es erfordert, insbesondere in luftbedrohten Gebieten wie dem Skagerrak, eine starke Flaksicherung. Geeignete Sicherungsfahrzeuge für das wertvolle Schiff stehen nicht in genügender Zahl zur Verfügung. Außerdem ist "Togo" durch Ausfall seiner Stabilisierungsgeräte z.Zt. im freien Seeraum nicht zu verwenden und im Finnenbusen (Stützpunkt Reval) eingesetzt.
Õhuväed väitsid samas, et Togo on täiesti lahinguvalmis:
Nach Mitteilung Ob.d.L. Füstb. Ia KM ist "Togo" voll einsatzbereit.

samal päeval on Togo peale öist operatsiooni Tallinna reidil ankrusse jäänud.

16.märtsil Togo jällegi peale öist operatsiooni koos M453-ga Tallinna reidil ankrus.

ööl vastu 21.märtsi oli Togo koos Nettelbeckiga merel.

ööl vastu 25.märtsi jäi merelkäik ilmastikuolude tõttu ära.

28.märtsil märgitakse, et Togo teatab 25/26.03 ja 26/27.03. öösel valgustuspommide heitmisest laeva kohale. Üks ööhävitaja anti laeva käsutusse (Verfügung).
Selle kohta ütleb M. Morozov raamatus Morskaja torpedonosnaja aviatsija 1.osa, lk.178, et alates märtsi 3.dekaadist hakkasid üksikud valgus- ja fugasspommidega relvastatud Il-4 tüüpi lennukid öösel Narva lahe kohal laevu jahtima – ilmselt siis satuti Togole ?

30.märtsil märgitakse, et Togo opereerib koos Nettelbeckiga Tallinna lähistel.

1.aprillil kell 23:00 päästis Togo saatelaev Nettelbeck merehädas olnud mootorpaadi eesti põgenikega.

alates 14.aprillist katkestati Togo kasutamine, kuna ööhävitajad ei saanud enam lennuvälja olukorra tõttu startida.

19.mail märkus Togo saabumisest Tallinna reidile peale öist operatsiooni.

21.mail jällegi märkus Togo saabumisest Tallinna reidile peale öist operatsiooni.

25.mail seoses lääneliitlaste poolt teostatava Läänemere õhust mineerimisega edastab merevägi sellise teate ja palve õhujõududele:
OKL Füstb. wird unterrichtet, daß die Werftzeit des Nachtjagdleitschiffes "Togo" beschleunigt durchgeführt werden wird. Die Skl bittet, nach der Werftzeit "Togo" in den Raum der Ostsee-Eingänge zu überführen, um dort die fdl. Minenflugzeuge zu bekämpfen, was nach Ansicht von Skl von ungleich höherer Bedeutung als die Nachtjagd im Finnenbusen ist. Um entsprechende Weisung an Luftflotte Reich wird gebeten.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Veelkord Märtsipommitamisest, 4. NJG 100-st ja NJL Togos

Postitus Postitas andrus »

Togo kohta veel selline artikkel (Das Ostpreussenblatt 14.Sept.1985):
Gerdau-Togo.jpg
Ebatäpne Soome lahe sündmuste koha pealt (vaata eelmist postitust). Loodame, et muu on täpsemalt kajastatud :) Gerdau huvi keskendus vist 1945.a. sakslaste evakuatsioonile Ida-Preisimaalt.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist