Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Lisan mõne oma mõtte mõlgutuse,peale siinset pikka arutelu.
Hea küll suudame rünnakut pidurdada,sissid häirivad vaenlase tagalat.Sel ajal,kui me peame kaitselahinguid,jäävad ka meie tagalasse linnad,alevid,datšad mille elanikkond... Ega pealinnaski,hakata teed luristades,barankasi mugides ootama esimest vabastajate tankki.Tallinn,mida kaitsta tuleb,istub arvukas 5.kolonn sees.Praegu sini passide juurde vorpimisega,me seda ei vähenda-see jääb.
Ma ei taha öelda,et teeme jälle väravad valla ja lööme täägid masse.Eesti kuusk ikka Siberi omast kodusem ja sõbralikum.
Vaenlase tagalasse ja kaitstavasse "Tallinna" jäävad tsiviilisikud on tõeline probleem.
USA püüab vältida tsivilistide surma näiteks oma täppispommidega - aga meie ju teame millised barbaarid venelased on.
Seega on vaja valmistuda ette tegema digipilte ja digifilme venelaste poolt mõrvatud ja piinatud tsiviilisikutest ja saatma neid lääne meediale. Loodame, et avalikkuse surve tõttu kõige hullemat ei toimu.
Tallinnast oleks vaja evakueerida elanikke suurte laevadega kas või Rootsi, et tsiviilkaotused oleksid kuidagi talutavad. Pommivarjendeid on ka vaja. Soomes varjendeid on palju ja pidevalt ehitatakse juurde.
-----------
Leolt oli väga asjalik pikk kirjatükk.
Minu isiklik seisukoht on aga, et sissi kasutab automaati ja granaadiheitjat ainult kui kõik on sügavalt p:sse läinud - ehk viimaseks enesekaitseks. Miinipildujate ja 12,7 mm raskekuulipilduja tassimine ei tule kõne allagi.
Sissid kasutavad miine ja lõhkeained ning õhkivad need ise peidus olles - kaugelt. Verevaenlasel on kombeks, et kui nad sattuvad varitsusse antakse tuld igast torust - aga kui kohal on ainult lahingpaar kuskil poole kilomeetri kaugusel ja istub aukus, nii las täristavad.
Aga miks peaks üldse kaitsma Tallinna? Kui asi kuradiks kisub, siis oleks tunduvalt mõttekam kaitsta juba kasvõi Saaremaad . Tallinn pole enam ammu mingi õige Eesti linn mida näitas üsna ilmekalt ka aprill 2007.
Peale selle pole vaja, et lõhutaks maha meie vanalinn, Lasnamäel vaevalt et keegi ju sõdima hakkab.
Asi mis Leo poolt toodust kõrva kriipima jäi oli, et "ÕT rakette Eestis ei ole ega tule, sest Eesti ei ole NATOs piisavalt usaldusväärne", "Küll on Eestile vaja kantavaid ÕT-rakette, kuid neid ilmselt ei hangita."
Ehk siis, nii palju kui minu mõistus võtab - Eestile portatiivseid ÕT rakette ja laskeseadeldisi põhimõtteliselt ei tarnitaks, sest (nüüd läheb oletamiseks) kuna tegemist on terroristide lemmikvahendiga ning korraliku teisese turuga kaubaga, siis kardetakse, et kui saame - müüme maha. Kui tahtmatus misiganes sisuliselt kasulikku ja tõhusat relvastust osta välja jätta, siis mis on veel selle ÕT võimekuse puudumise taga?
Jah, Sa said õigesti aru, hoolimata igasugu NATO ja EL saginast ei ole eesti neegrid suurte lääneriikide massade silmis veel valgeks saanud ja sellepärast meile ka ei müüda portatiivseid ÕT rakette. Ainuke teoreetiline võimalus oleks neid hankida Ida-Euroopast, näiteks Ukrainast, kuid seda ei juhtu praeguse valitsuse ja Kamina personaliga mitte kunagi. Tellitud Mistralid oma seksikate radaritega on kindlasti parem kui mitte midagi, kuid ilma raskete ÕT rakettideta või pädevate hävitajateta kergesti hävitatav. Venelased kasutasid juba Dudajevi tapmiseks raadiojaama signaali peale sihitud moona ja sisselülitatud radar on hea märklaud. Isegi kui radar näeb seda lennukit, mis tema pihta raketi laseb, ei saa eriti midagi vastu teha, sest lennuk ei tule nii madalale, et Mistral seda ohustaks. Kerged ÕT raketid on nüüd ja tulevikus peamiselt kergete ükste kaitse kopterite vastu, samuti saab nendega segada dessandi maandamist. Tähtsaid objekte kaitstakse raskete ÕT rakettidega, mis ka hävitajale järgi lendavad ja alla toovad või lennuväega. Esimest Eestisse osta ei kavatseta, pidi kallis olema ja plaan Eesti oma hävitajatest on ka alles plaan. Kui midagi ostetakse, siis on need pigem sobivad rahuaja õhuturbeks, kui sõjaaja õhukaitseks ja vastase kolonnide kottimiseks
On väga kahju, et Leol on õigus selle õhukaitse suhtes.
Ma pakkusin üks kord "kaminas", et ostetakse neid odavaid õhutõrjerakette "idast" ja moderniseeritaks Eestis. Ma olen juba mõelnud kuidas nendest teha odavaid ja efektiivseid - aga ei läinud läbi.
Kui odavad lahendused ei kõlba, nii siis peaks ikka täie jõuga muretsema neid kallimaid. Sellest Eesti kaitsmisest ei tule midagi heat välja ilma portatiivseid õhutõrjerakette.
tommy kirjutas:Mistral rakett on vajadusel täielikult ka nn. "man-portable".
Liikuvad radarid lisaks pole ju paha, avardavad vaatevälja...
Kahjuks mitte sisside jaoks. Mul pole midagi selle vastu, et need muretseti brigaadi jaoks. Aga sissidele peab ikka olema midagi Stingeri, Igla või Strela taolist - portatiivsuse mõttes.
Igla ja Strela on loomulikult juba vanad ja need võiks moderniseerida nii, et nendest oleks ka lahingukopteri vastu ja need ei läheks lolliks "flaredest".
Parim paik sissisõja pidamiseks on ikkagi linn, isegi kui see meile ei meeldi. Sest see on kõige komplitseeritum maastik, mis meil võtta on. Ja sellisena võtab enim eelist ära rasketehnikal ning lennuväel. Ja mida rohkem linn purustatud on, seda halvem on seal kasutada rasket tehnikat ning seda enam on seal paika jalameestel. Ehk siis tugevama vastase peamine ülekaal on veidigi neutraliseeritud.
Kui nüüd minna täiesti totaalsõja peale, siis on ka nii, et mida rohkem tsiviliste on linnas, seda edukam on vastupanu. Sest me ei ole Tšetšeenias ega mujal tsivilisatsioonist kaugel. Sündmused toimuvad otse Euroopas ja on kindel, et totaalsele valimatule tapmisele ei lähe siin isegi mitte meie suur naaber. Ehk siis: on kelle hulka seguneda, kui on vaja kusagilt jalga lasta. See ei saa olema sõdurite sõda. See saab olema terve ühiskonna sõda, kus ei ole vahet sõduritel ja tsivilistidel.
Ei maksa loota, et me suudame suurele naabrile vastu saada konventsionaalselt sõda pidades, kui too asja tõsiselt võtaks. Ja ei tohi olla nii loll, et üritada vastu hakata mitte just oma tugevaimas küljes. Kui lootust panna vastu tavasõjas, ei ole, tuleb pöörduda mitte-tavasõja poole. Ehk siis see, mida teevad terroristid või siis igasugused muidu-sissid küll Iraagis, küll Afganistanis küll ükskõik, kus mujal maailmas. Mittekonventsionaalne sõda ongi ainus sõda, mida nõrk saab pidada palju tugevama vastu. Ja see on ju praeguses maailmas levinuim sõdimise viis üldse. Ja kipub pikas perspektiivis olema edukas (ehkki lõhub ka ühiskonda ennast, kui see kestab väga kaua (Afganistan)).
Ja selles mõttes ongi parim, mida sõja vältimiseks teha saab, kasutada konna metoodikat: nastiku ees end nii täis puhuda, kui annab ja näidata, et vastuhakk toimub igal juhul kuni kibeda lõpuni. Et see võit saab vaenlasele maksma rohkem, kui loodetav kasu. Ja ettevalmistused selleks peavad olema veenvad. Alates väljaõppest kuni relvastuse ja logistikani välja. Kindlameelse rünnaku vastu aitab ka see vähe, aga vähemalt ei tule keegi siia niisama üritama.
Ma arvan, et Soome sai sellega hakkama juba II MS ajal. Kuusineni valitsus oli ju moodustatud. Ehk siis plaan valmis Nõukogude Soomeks. Aga loobuti, kuigi Soome kaitseliinid olid nii Talvesõjas kui Jätkusõjas tegelikult juba murtud.
tsikkelröövel kirjutas:Ehk siis plaan valmis Nõukogude Soomeks. Aga loobuti, kuigi Soome kaitseliinid olid nii Talvesõjas kui Jätkusõjas tegelikult juba murtud.
Mitte ainult plaan, vaid puna-armeel oli käsk vallutada Soome nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas.
Talvesõjas Soome oli lõpuks väga raskes olukorras - aga rinne polnud ikka veel murtud. Õnneks tiblastan kartis, et Inglismaa ja Prantsusmaa sekkuvad sõtta Soome poolel ja oli pärast Soome tõrjevõitu rahu tegema: http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... visota.htm
Jätkusõjas Soome saavutas täielikud tõrjevõidud:
1. Tali-Ihantala;
Kõikides kohtades venelastel oli lõpuks võhm väljas ja nad siirdusid kaitsesse. Positsioonisõda peeti sõja lõpus väikse intensiivsusega ikka nädalate viisi.
Selles Ilomantsi lahingus Soome ümberpiiras kahte motti ja purustas kaks Vene diviisi - jäid lahinguväljal võitjateks saades nende diviiside rasketehnika sõjasaagiks. Samal aja tõrjusid Vene kolme merejalaväebrigaadi, tankibrigaadi ja sapööriprigaadi appituleku.
Soome Kaitsevägi oli Jätkusõja lõpuks tugevam kui kunagi varem (528 000 hästi relvastatud, väljaõpetatud ja kogenud meest rivis - Lennuväel hulga suurepäraseid Messerchmitt hävituslennukeid, tuitu uusi liikursuurtükke, jne.). Vabandan, et hoogu läksin, aga minult ajab kopsu üle maksa see tiblaprobaganda, et Soome oleks peaaegu hävitatud, kui tahe oleks olnud.
Vabandan, et hoogu läksin, aga minult ajab kopsu üle maksa see tiblaprobaganda, et Soome oleks peaaegu hävitatud, kui tahe oleks olnud.
Ära ole nende peale nii kuri, see mis toimus Talvesõjas oli igasuguse loogika ja mõistuse vastane.
Selliste jõudude vahekorraga oleks Soome koos soomlastega pidanud maapealt kaduma.
Eestis oli ju analoogne olukord 1939a. ja sõjaväeline juhtkond arvas, et pole lootusdki(muuseas sedasama arvasid nad ka Soome kohta mõni kuu hiljem).
Nii et punaste peale ei maksa kuri olla, kuidagi pidi ju seda ebaedu põhjendama.
Nagu hilisem aeg näitas oli see ka veeks nende eestlaste propaganda veskile, kes Eesti alistumist õigustavad.
Umbes stiilis, näete meist poole suurem Soome alistuti kolme kuuga.
Muuseas minuteada ka paljud Soome ajaloolased väidavad seda tõsimeeli.
Need kellele Mannerheim ei meeldinud ja kelle arvates lõppes Talvesõda Soome kaotusega.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Vabandan, et hoogu läksin, aga minult ajab kopsu üle maksa see tiblaprobaganda, et Soome oleks peaaegu hävitatud, kui tahe oleks olnud.
Ära ole nende peale nii kuri, see mis toimus Talvesõjas oli igasuguse loogika ja mõistuse vastane.
Aga ma kirjutasin Jätkusõjast.
1. Venemaa ründas Soomet alates 22.6.1941 kell 6.05 alustades Jätkusõja Venemaa ja Soome vahel;
2. Soome peksis puna-armee välja Soome aladelt ja okupeeris veel Vene alasid peale kauba, et Venemaa ei saaks nii lihtsalt pommitada Soome asulaid - ja oleks head looduslikud kohad kaitsele (Äänisjärvi - Syväri);
3. Venemaa püüdis jälle vallutada terve Soome aastal 1944 - aga see püüdlus kukkus läbi, sest Venemaa kandis talumatult suured kaotused (isikkoosseisu, lennukid, tankid, jne.).
araterl kirjutas:Siit huvitav küsimus, et mis on 528 000 hästirelvastatud mehe ekvivalent Eestis, kui arvestada rahvaarvu ja nt kaitstava maismaapiiri pikkust.
Ma ei hakka kalkulatsiooni tegema, aga ei tea ühtki riiki peale Soome, kes oleks mobiliseerinud 16% elanikkonnast riiki kaitsma - nagu Soome Jätkusõjas.
Kaotusi kanti loomulikult, aga Soomet ei ole okupeeritud selle umbes 90 aastat kestnud iseseisvuse jooksul. Pärast sõda Stalin tõstis toosti Soome armeele ja kohal olnud Soome kindral Erik Heinrichsile (jalutades kindrali juurde).
Vabandan väga, aga minu kindel seisukoht on, et ka Eesti saaks edukalt kaitsta ennast tiblastani vastu kui oleks leida üksmeelne tahtmine.
Ega pealinnaski,hakata teed luristades,barankasi mugides ootama esimest vabastajate tankki.Tallinn,mida kaitsta tuleb,istub arvukas 5.kolonn sees.Praegu sini passide juurde vorpimisega,me seda ei vähenda-see jääb.
. Tallinn pole enam ammu mingi õige Eesti linn mida näitas üsna ilmekalt ka aprill 2007.
