Keevitamine
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Keevitamine
Tere!
Järgnev meetod on peamiselt sirge ja pika keevituse jäljendamiseks.
Vaja on maalriteipi, tähtis on et ei jätaks endast eemaldamisel maha koledat liimist jälge.
Esiteks uuristada tulevase keevituse asemele vagu. Piiritleda see vagu teibiga. Veel on vaja midagi, millega saaks siluda pealekantava pahtli. Ise kasutan tükikest plastiklehete. Pahtliks kasutan Tamiya toodet, peaasi et oleks võimalik hiljem mingisuguse vedelikuga eemaldada/lahustada.
Teiseks kanda peale pahtel ja siluda. Tähtis on et vagu saaks ikka ilusasti täidetud ja peale silumist võiks jääda sinna väike nõgu.
Seejarel lasta niipalju kuivada, et ei hakkaks tööriista külge. Minu puhul tuli oodata 30 sekundit. Siis alutadsin ''keevitamist''. Kasutasin nuga mille otsa olin ümaraks lihvinud. Tegutseda tuleb kiiresti, sest pahtel kuivab iga hetkega.
Võimalikult kiiresti on soovitan eemaldada ka teibi.
Nagu näha võib äärde jääda pahtlist rant. Siinkohal ongi vaja, et kasutatav materjal oleks lahustatav. Töötlesin ranti Testorsi liimiga. (selleks on soovitatav kasutada hästi vedelat ja kanget liimi) Peale täielikku kuivamist tõmbasin paar korda keevituse õrnalt 800-se liivapaberiga üle.
Ongi valmis.
Tervitades
Siim
Järgnev meetod on peamiselt sirge ja pika keevituse jäljendamiseks.
Vaja on maalriteipi, tähtis on et ei jätaks endast eemaldamisel maha koledat liimist jälge.
Esiteks uuristada tulevase keevituse asemele vagu. Piiritleda see vagu teibiga. Veel on vaja midagi, millega saaks siluda pealekantava pahtli. Ise kasutan tükikest plastiklehete. Pahtliks kasutan Tamiya toodet, peaasi et oleks võimalik hiljem mingisuguse vedelikuga eemaldada/lahustada.
Teiseks kanda peale pahtel ja siluda. Tähtis on et vagu saaks ikka ilusasti täidetud ja peale silumist võiks jääda sinna väike nõgu.
Seejarel lasta niipalju kuivada, et ei hakkaks tööriista külge. Minu puhul tuli oodata 30 sekundit. Siis alutadsin ''keevitamist''. Kasutasin nuga mille otsa olin ümaraks lihvinud. Tegutseda tuleb kiiresti, sest pahtel kuivab iga hetkega.
Võimalikult kiiresti on soovitan eemaldada ka teibi.
Nagu näha võib äärde jääda pahtlist rant. Siinkohal ongi vaja, et kasutatav materjal oleks lahustatav. Töötlesin ranti Testorsi liimiga. (selleks on soovitatav kasutada hästi vedelat ja kanget liimi) Peale täielikku kuivamist tõmbasin paar korda keevituse õrnalt 800-se liivapaberiga üle.
Ongi valmis.
Tervitades
Siim
Tervitus!
Väga hea, et tuleb ka tehnoloogilisi uuendusi, olen juba tüki aega hoogu võtnud, et midagi taolist üles panna, aga tundub et ajaga on samuti nagu rahaga - kas on teist vähe või siis pole üldse...
Meetod on täiesti kasutatav - alustasime koos sõbraga praktiliselt samal kombel, kuid hiljem liikusime veidi edasi - püüdsime meetodit mugavamaks muuta. Selleks võtsime kasutusele 2 ML mahutavusega ühekordse meditsiinilise süstla, Veidi Humbroli pahtlit ja Revelli liimi süstlasse ja eesmisest otsast sobiva jämedusega traadijupiga korralikult läbi segada - konsistents peab olema selline, et valmis segu tuleks paraja survega läbi süstlanõela. Nõel tuleb muidugi lühemaks teha - optimaalseks osutus 7 mm - ja otsa veidi töödelda, loodan mõne aja pärast ka pildid üles panna.
Kui nüüd kolvile suruda, tuleb nõela otsast avale vastava jämedusega pehme pahtlist vorstike, selle pealekandmine käib põhimõtteliselt samuti nagu sinugi näites - peenemad ja tasased õmblused kahe peenikese teibiriba vahele, võib ka süvendada, kuigi enamjaolt selleks vajadust ei ole. Suure osa õmblustest teen ilma teibiribadeta, kuna selle meetodi juures ei ole karta pahtli laialivalgumist. Faktuuri pealekandmiseks kasutan spetsiaalselt töödeldud otsaga süstlanõela, aga tundub et tuleb veidi aega leida ja jutu illustreerimiseks veidi pilte teha.
Sellisel kombel "keevitatud torniga T-34" mõned keevisõmblused:
Urmas.
Väga hea, et tuleb ka tehnoloogilisi uuendusi, olen juba tüki aega hoogu võtnud, et midagi taolist üles panna, aga tundub et ajaga on samuti nagu rahaga - kas on teist vähe või siis pole üldse...
Meetod on täiesti kasutatav - alustasime koos sõbraga praktiliselt samal kombel, kuid hiljem liikusime veidi edasi - püüdsime meetodit mugavamaks muuta. Selleks võtsime kasutusele 2 ML mahutavusega ühekordse meditsiinilise süstla, Veidi Humbroli pahtlit ja Revelli liimi süstlasse ja eesmisest otsast sobiva jämedusega traadijupiga korralikult läbi segada - konsistents peab olema selline, et valmis segu tuleks paraja survega läbi süstlanõela. Nõel tuleb muidugi lühemaks teha - optimaalseks osutus 7 mm - ja otsa veidi töödelda, loodan mõne aja pärast ka pildid üles panna.
Kui nüüd kolvile suruda, tuleb nõela otsast avale vastava jämedusega pehme pahtlist vorstike, selle pealekandmine käib põhimõtteliselt samuti nagu sinugi näites - peenemad ja tasased õmblused kahe peenikese teibiriba vahele, võib ka süvendada, kuigi enamjaolt selleks vajadust ei ole. Suure osa õmblustest teen ilma teibiribadeta, kuna selle meetodi juures ei ole karta pahtli laialivalgumist. Faktuuri pealekandmiseks kasutan spetsiaalselt töödeldud otsaga süstlanõela, aga tundub et tuleb veidi aega leida ja jutu illustreerimiseks veidi pilte teha.
Sellisel kombel "keevitatud torniga T-34" mõned keevisõmblused:
Urmas.
Tervist
Rääkides tehnoloogilistest uuendustest, üks vägagi detailne küsimus.
Nimelt, kuidas oleks võimalik tankil või mõnel muul elukal poritiiva plekki mõlki saada? Kuulsin seda, et kuuma veega on midagi võimalik ära teha.
Täpsemalt teooriat teada ei saanud. Ehk oskaks nõu anda?
See teadmine tuleks lisaks keevituse näitele kindlasti paljudele harrastusmudelistidele kasuks.
Jaan
Rääkides tehnoloogilistest uuendustest, üks vägagi detailne küsimus.
Nimelt, kuidas oleks võimalik tankil või mõnel muul elukal poritiiva plekki mõlki saada? Kuulsin seda, et kuuma veega on midagi võimalik ära teha.
Täpsemalt teooriat teada ei saanud. Ehk oskaks nõu anda?
See teadmine tuleks lisaks keevituse näitele kindlasti paljudele harrastusmudelistidele kasuks.
Jaan
Tervist!
Kuuma veega saab mõnda sorti plastikut tõesti veidi painutada, ilma et murduma kipuks, aga et tõetruu välimusega mõlkis ja kortsus poritiiba..., kahtlen, isegi kui mõlgitav osa mastaapse paksuseni lihvida. Paljud löövad siiski käega ja kasutavad sel juhul kuuma jootekolbi või mõnda muud küttekeha, kuigi ma ei ole veel juhtunud sel kombel mõlgitud mudelit nägema, mille deformatsioonid ka reaalsed tunduksid.
Hoopis teine tulemus on juhul, kui asendada mudeli plastikust poritiivad plekist detailidega, isegi kogu pikkust pole tarvis metallist teha, piisab vaid segmendist, millele kavatsetakse hiljem "karmi kätt" tunda anda.
Plekk peab olema üsna õhuke ja tuleb kindlasti tule kohal pehmeks põletada, siis on lihtsam deformeerida, sobivad nii vask kui ka messing, aga ka tavaline õhuke must metall - osa õllepurke on mõnikord sobiva paksusega terasplekist, neid on üsna lihtne magneti abil alumiiniumpurkidest eristada.
Urmas.
Kuuma veega saab mõnda sorti plastikut tõesti veidi painutada, ilma et murduma kipuks, aga et tõetruu välimusega mõlkis ja kortsus poritiiba..., kahtlen, isegi kui mõlgitav osa mastaapse paksuseni lihvida. Paljud löövad siiski käega ja kasutavad sel juhul kuuma jootekolbi või mõnda muud küttekeha, kuigi ma ei ole veel juhtunud sel kombel mõlgitud mudelit nägema, mille deformatsioonid ka reaalsed tunduksid.
Hoopis teine tulemus on juhul, kui asendada mudeli plastikust poritiivad plekist detailidega, isegi kogu pikkust pole tarvis metallist teha, piisab vaid segmendist, millele kavatsetakse hiljem "karmi kätt" tunda anda.
Plekk peab olema üsna õhuke ja tuleb kindlasti tule kohal pehmeks põletada, siis on lihtsam deformeerida, sobivad nii vask kui ka messing, aga ka tavaline õhuke must metall - osa õllepurke on mõnikord sobiva paksusega terasplekist, neid on üsna lihtne magneti abil alumiiniumpurkidest eristada.
Urmas.
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Tervist!
Võtan vana teema üles, sai siin veidi kodutööd tehtud ja nüüd on aeg tulemused üles panna,
pajatasin siin pikalt ja laialt, et kuidas mina keevitan, nüüd püüan asja veidi näitlikumaks teha.
Kõigepealt vjalikud materjalid - abivahendid:
Arvan et siin on kõik niigi näha - pahtel, liim, paari milliliitrine süstal,
kaks süstlanõela, ühele toppisin plastikust torukese sappa, et oleks mugavam käes hoida ja traadijupp.
Edasi hakkab juba midagi toimuma, esimesel pildil on mõlema nõela otsad suures plaanis,
pikem on keevituse faktuuri tegemiseks, lühem käib süstla otsa ja läbi
selle pressin valmis segu vajalikku kohta.
Teisel pildil on näha kuidas pahtel süstlasse saada - kolb välja, sinna otsa
paras ports ja siis sisse tagasi, aga mitte lõpuni välja.
Kolmandal pildil tilgutan Revelli liimi süstla eesmisest otsast sisse, seda tuleb katse-eksituse meetodil proovida - liiga paks ei tule läbi,
aga väga vedel kipub laiali valguma ja tuleb kaua oodata, enne kui saab
faktuuri peale kandma hakata. Neljandal käib segamine, sellesama traadijupiga,
mis esimesel pildil oli.
Edasi võtsin proovitüki ja surusin sinna peale paar "vorstikest", ühe vaba käega,
teise aga teibiribade vahele , teinekord on vaja võimalikult sirget, kergelt väljapoole punnitavat
õmblust.
Teip on see kõige tavalisem pruun pakketeip
Järgmine operatsioon on faktuuri pealekandmine, horisontaalsetel õmblustel pole eriti tähtis,
mispidi faktuur jookseb, kuid vertikaalsetel võib olla.
Pildil on ka nuga, mida kasutan äärte tasalõikamiseks, selline väike ja kumera otsaga teraga.
Edasi on mõlemad õmblused pärast kohendamist:
Tihtipeale asuvad õmblused täpselt nurga peal, sel juhul tuleb nurga terav osa veidi
lamedaks kaabitseda (õmbluse laiuselt) ja piirata teibiribadega, kuna vaba käega
on üsna ebamugav täpset "juga juhtida":
seejärel patsutan teibiribade vahele lastud vorstikese lamedaks, antud faas peaks olema parempoolsel pildil, iseasi kuipalju see näha on.
Nüüd kannan peale faktuuri ja lõikan teibile laiali vajutatud ülejäägid ära.
Ja siin on jupike valmis õmblust juba ilma teibiribadeta - enam vähem sirge ja nurga peal:
Tihti peab õmblus olema soomuslehtede vahel, peaaegu äärtega tasa. Sel juhul on vajalik paraja laiusega vagu:
Edasi käib kõik nagu oodatudki - vorstike süvendisse ja siis faktuur peale, teipi reeglina vaja pole, kuna vagu annab nõela otsale ise õige suuna:
Sisenurgas olevate õmblustega on sama lugu - nõel tavaliselt omapäi jalutama ei lähe:
Tundub et kõik, ahjaa, selle lühikese nõela ots mis süstlale otsa käib, peab olema siledate servade-nurkadega, et plastikut ei kriibiks.
Otsa kuju tuleb leida proovimise teel, mina lihvisin kahelt poolt veidi nurga alla,
ühelt poolt rohkem, teiselt vähem. Kui küsimusi peaks olema, laske aga tulla.
Edu proovimisel, kes viitsib mässata, Urmas.
Võtan vana teema üles, sai siin veidi kodutööd tehtud ja nüüd on aeg tulemused üles panna,
pajatasin siin pikalt ja laialt, et kuidas mina keevitan, nüüd püüan asja veidi näitlikumaks teha.
Kõigepealt vjalikud materjalid - abivahendid:
Arvan et siin on kõik niigi näha - pahtel, liim, paari milliliitrine süstal,
kaks süstlanõela, ühele toppisin plastikust torukese sappa, et oleks mugavam käes hoida ja traadijupp.
Edasi hakkab juba midagi toimuma, esimesel pildil on mõlema nõela otsad suures plaanis,
pikem on keevituse faktuuri tegemiseks, lühem käib süstla otsa ja läbi
selle pressin valmis segu vajalikku kohta.
Teisel pildil on näha kuidas pahtel süstlasse saada - kolb välja, sinna otsa
paras ports ja siis sisse tagasi, aga mitte lõpuni välja.
Kolmandal pildil tilgutan Revelli liimi süstla eesmisest otsast sisse, seda tuleb katse-eksituse meetodil proovida - liiga paks ei tule läbi,
aga väga vedel kipub laiali valguma ja tuleb kaua oodata, enne kui saab
faktuuri peale kandma hakata. Neljandal käib segamine, sellesama traadijupiga,
mis esimesel pildil oli.
Edasi võtsin proovitüki ja surusin sinna peale paar "vorstikest", ühe vaba käega,
teise aga teibiribade vahele , teinekord on vaja võimalikult sirget, kergelt väljapoole punnitavat
õmblust.
Teip on see kõige tavalisem pruun pakketeip
Järgmine operatsioon on faktuuri pealekandmine, horisontaalsetel õmblustel pole eriti tähtis,
mispidi faktuur jookseb, kuid vertikaalsetel võib olla.
Pildil on ka nuga, mida kasutan äärte tasalõikamiseks, selline väike ja kumera otsaga teraga.
Edasi on mõlemad õmblused pärast kohendamist:
Tihtipeale asuvad õmblused täpselt nurga peal, sel juhul tuleb nurga terav osa veidi
lamedaks kaabitseda (õmbluse laiuselt) ja piirata teibiribadega, kuna vaba käega
on üsna ebamugav täpset "juga juhtida":
seejärel patsutan teibiribade vahele lastud vorstikese lamedaks, antud faas peaks olema parempoolsel pildil, iseasi kuipalju see näha on.
Nüüd kannan peale faktuuri ja lõikan teibile laiali vajutatud ülejäägid ära.
Ja siin on jupike valmis õmblust juba ilma teibiribadeta - enam vähem sirge ja nurga peal:
Tihti peab õmblus olema soomuslehtede vahel, peaaegu äärtega tasa. Sel juhul on vajalik paraja laiusega vagu:
Edasi käib kõik nagu oodatudki - vorstike süvendisse ja siis faktuur peale, teipi reeglina vaja pole, kuna vagu annab nõela otsale ise õige suuna:
Sisenurgas olevate õmblustega on sama lugu - nõel tavaliselt omapäi jalutama ei lähe:
Tundub et kõik, ahjaa, selle lühikese nõela ots mis süstlale otsa käib, peab olema siledate servade-nurkadega, et plastikut ei kriibiks.
Otsa kuju tuleb leida proovimise teel, mina lihvisin kahelt poolt veidi nurga alla,
ühelt poolt rohkem, teiselt vähem. Kui küsimusi peaks olema, laske aga tulla.
Edu proovimisel, kes viitsib mässata, Urmas.
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Mis pärast saab? Oleneb enda soovist - alguses pidasin üht ja sama süstalt päris mitu aastat, aga nüüd olen vaadanud, et kui harva keevitada, siis on lihtsam kõvakskuivanud jääk koos süstlaga minema visata ja iga kord uus segu teha. Kõvakskuivanut saab reanimeerida küll - paar päeva enne kasutamist veidi Revelli liimi juurde ja läbi segada, mõne päeva jooksul muutub päris ühtleaseks ja saab kenasti kasutada. Kuid see lahtikangutamine ja segamine on parajalt tobe mässamine, lihtsam on uus võtta, maksab ju selline süstal vaid mõne krooni. No ja teed iga kord enam-vähem paraja portsu valmis.
See nõel, läbi mille välja pigistad, tuleb muidugi alles hoida - sobivas jämeduses terastraadi jupp sisse ja korras - kuivab kinni küll, aga näpitsatega saab välja tõmmata, seda kasutan endiselt. Olen ka ühe peenema otsa teinud - vahel on peenemaid õmblusi vaja läinud.
Urmas.
See nõel, läbi mille välja pigistad, tuleb muidugi alles hoida - sobivas jämeduses terastraadi jupp sisse ja korras - kuivab kinni küll, aga näpitsatega saab välja tõmmata, seda kasutan endiselt. Olen ka ühe peenema otsa teinud - vahel on peenemaid õmblusi vaja läinud.
Urmas.
Fossiil mainis siin eespool faktuuri suunda vertikaalsete õmbluste puhul. Kui juuksekarva pikuti lõhki ajama hakata, siis päriselus tehakse vertikaalsed keevitused üldjuhul alt ülespoole, seega soovitaks alati kasutada sellist faktuuri suunda, nagu fossiili T-34 torni vertikaalsetel keevitustel näha.
Päriselus ülalt allapoole (vastupidi) keevitades kipub räbu ja shlakk raskusjõu mõjul mitte veel kokku keevitatud pindade vahele jooksma ja keevisõmblus ei õnnestu. Mudelite puhul pole sellel tehnoloogiliselt muidugi mitte mingit vahet, kuid mudeli väljanägemisele ja originaalile vastavusele annab see väga palju juurde.
Päriselus ülalt allapoole (vastupidi) keevitades kipub räbu ja shlakk raskusjõu mõjul mitte veel kokku keevitatud pindade vahele jooksma ja keevisõmblus ei õnnestu. Mudelite puhul pole sellel tehnoloogiliselt muidugi mitte mingit vahet, kuid mudeli väljanägemisele ja originaalile vastavusele annab see väga palju juurde.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Tere,
Pakun välja veel ühe võimaluse:
http://rapidshare.com/files/57718481/1530.rar
Tõmmake alla ja pakkige lahti.
Pakun välja veel ühe võimaluse:
http://rapidshare.com/files/57718481/1530.rar
Tõmmake alla ja pakkige lahti.
Näedsa, lõpuks juhtus uuesti ette: http://www.armorama.com/modules.php?op= ... &artid=220
Siis võimalus keevitusi imiteerida Milliputist vorstikestega mässates, ise ei viitsinud proovidagi - tundub et rutiinset tööd on üksjagu rohkem, kui süstlaga, aga eks ta ole igaühe enda otsustada.
Urmas.
Siis võimalus keevitusi imiteerida Milliputist vorstikestega mässates, ise ei viitsinud proovidagi - tundub et rutiinset tööd on üksjagu rohkem, kui süstlaga, aga eks ta ole igaühe enda otsustada.
Urmas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist