Eespool oli juttu tsiviilkaitsest.
Ega siin mingit saladust pole. Need varjendid, mis vene ajal olid, on ka praegu olemas. Tallinnas oli kapatsiteeti blast shelter'i mõiste järgi (ehk kuhu on võimalik varjuda tuumaplahvatuse otseste mõjude eest ja aktseptaabli tõenäosusega ellu jääda suurusjärgus mõnikümnel tuhandel inimesel. Kui natuke loogikat ilmutada, siis saab aru, et tegemist on valdavalt maa-aluste garaazidega, mis sõja puhuks kohendatakse kergelt üle. Muide varjendite teemal on juttu raamatus "Võõrväed Eestis".
Edasi tasuks mõelda, millistel kaalutlustel on maa-alust pinda eriti palju Mustamäe haigla naabruses.
Paneelmajade poolkeldrikorrused kvalifitseeruvad parimal juhul radiatsioonivarjendiks (fallout shelter), kuid seda ka tingimusel, et neisse rajataks ventilatsioon (kõikides pole) ning vastu seina kuhjataks esimese korruse põranda tasemeni pinnast. Tuumaplahvatuse või lihtsalt pommitamise korral ei taga need keldrid erilist kaitset, sest maja variseb lihtsalt kokku.
Vene aja Tallinna tsiviilkaitseplaan nägi ette suurema osa tsiviilelanikkonna evakueerimise ning linna jäid vaid eluliselt vajalikud inimesed. Sel põhjusel pole siin välja arendatud kogu linna hõlmavat varjendikapatsiteeti. Tallinn koos tema külje all olevate objektidega (Tänassilma "objekt", sadamad jm) oli üpris kindel tuumarelva sihtmärk konflikti varases staadiumis ja sellega arvestati juba tollal.
Seega kui edasi mõelda, siis sõja korral on varjuda võimalik ehk igal kümnendal tsivilistil ja kui keegi kohalik klausvits kavatseb Tallinnas linnasõda harrastada ja enamaks mitte raha kulutada, siis selle medali teine külg on TOHUTUD tsiviilohvrite arvud. Tallinnas pole ju piisavalt õhurünnaku eest kaitstud veevarustustki sellise massi jootmiseks. ENSV ajal targu alal hoitud puurkaevud on kus - küsige kinnisvaraarendjatelt. Milline on kriisiplaan juhul, kui Ülemistega midagi juhtub - küsige Edikult.
Niiet plaanid puuduvad või pole need vettpidavad. Helsinkis näiteks on need vettpidavad.
Eesti 10a riigikaitse plaan militaar.net foorumlastelt??
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Finantseerimisest
Praeguse 5 miljardise (täpne - 4,9) eelarve puhul läheb minu arusaamise järgi 1.5 miljardit relvastuse ja varustuse ostmisele. No väga jämedalt on see näiteks 30% kaitseelarvest. Kunagi sai siin foorumis utreeritud, et mida kui palju ostaksime kui meil oleks 30 miljardit järgmiseks 15-ks aastaks aga see on ju "kõigest" umbes 2 miljardit aastas.
Üks viis mõelda on nö tagurpidi - kui meil oleks 20, 30, 50 miljardit krooni, siis kuidas me selle paigutaks (tehnikasse) järgmise n aasta jooksul. n-i kõige realistlikum väärtus on 10 aastat, sest aastaks 2018 peame me NATO arvates suutma ise oma õhuruumi kaitsta. Nagu ma sellest aru saan - kaitsta, mitte õppelennukitega põksida. Õhuvägi + õhukaitse on vist selle asja nimetus. Investeeringud minu kiire oletuse järgi mingi number 5 miljardist EEK-ust alates.
Nüüd väike matemaatika:
- oletame, et Eesti maksukoormus ehk maksude % SKP-st jääb samaks
- oletame, et kaitsekulud on ca sama % eelarvest
- oletame, et tehnika ostmisele kulutatakse 30% eelarvest
- oletame, et majanduskasv (SKP kasv) on keskmiselt 5% aastas
- võtame baasiks 2008, kaitseelarve 4,9 miljardit, oletame, et see on siis see maagiline 2%. Selle põhjal peaks SKP olema 245 miljardit. 2007 prognoos oli 236 miljardit. Suurusjärgud on olulised.
Kui palju raha saaks sellise loogikaga tehnika peale panna lähema 10 aasta jooksul?
19 miljardit
Isegi kui majanduskasv oleks 7% siis oleks tulemus
20 miljardit
Teeme nüüd jõhkra liigutuse ja tõstame 5% majanduskasvu juures kaitsekulude osa SKP-st 3%-ni. Tulemus
27 miljardit
7% majanduskasvuga
30 miljardit
Kui võtta kõige tõenäolisemad numbrid
6% majanduskasvu lähema 10 aasta jooksul
2.5% SKP-st kui kõige tõenäolisemalt poliitiliselt saavutatav kaitsekulutuste osakaal, siis saame tulemuseks
24 miljardit, mille võib ka 25 peale ümardada.
25 miljardit lähema 10 aasta jooksul võiks olla see number millega võiks optimistliku kaitsetehnika eelarve puhul arvestada. Ehk siis 19 miljardit tuleb igal juhul ära ja küsimus on, mida annaks meile 6 lisamiljardit.
Siin on nüüd üks väike aga - see kõik on üks tore exceldamine. Reaalsus on see, et globaalset ja meie peaohust tulenevat olukorda arvestades oleks meil vaja just lähiaastatel oma kaitsevõimet tugevdada. Hiljem võib aga ei pea natuke lõdvemalt võtma.
Palga-armee kohta on arvutusi tehtud nii ja naasuguseid, üks nendest siin
http://www.postimees.ee/090107/esileht/ ... 238035.php
8,75 miljardit ja 13 200 kaitseväelast praeguse 5000 asemel, pool nendest ajateenijad. Kui mu oletus 20 000 EEK per kuu peab paika, siis elukutseliste puhul aastal 2008 räägime me 15k brutopalgast ehk 20k kogukulust per nägu per kuu lisaks üldkuludele ca 20k kokku 40k per kuu per mees. 13200 - 2500(praegune mitteajateenijatest personal) >> 10 700 * 40 000 * 12 >> 5,1 miljardit ainuüksi vahetud opereerimiskulud. Elukutselised eriti molutada ei viitsiks. Isiklik varustus tuleks kiirelt ära osta ning muu tehnika samuti. Tundub, et see 8,75 käib siiski kogu kaitseeelarve kohta. Võib ju rääkida ka etapiviisilisusest aga see lõpp-pilti väga palju ei muuda.
Praeguse 5 miljardise (täpne - 4,9) eelarve puhul läheb minu arusaamise järgi 1.5 miljardit relvastuse ja varustuse ostmisele. No väga jämedalt on see näiteks 30% kaitseelarvest. Kunagi sai siin foorumis utreeritud, et mida kui palju ostaksime kui meil oleks 30 miljardit järgmiseks 15-ks aastaks aga see on ju "kõigest" umbes 2 miljardit aastas.
Üks viis mõelda on nö tagurpidi - kui meil oleks 20, 30, 50 miljardit krooni, siis kuidas me selle paigutaks (tehnikasse) järgmise n aasta jooksul. n-i kõige realistlikum väärtus on 10 aastat, sest aastaks 2018 peame me NATO arvates suutma ise oma õhuruumi kaitsta. Nagu ma sellest aru saan - kaitsta, mitte õppelennukitega põksida. Õhuvägi + õhukaitse on vist selle asja nimetus. Investeeringud minu kiire oletuse järgi mingi number 5 miljardist EEK-ust alates.
Sarnane viis mõelda oleks, et arvestades, et me oleme reaalse sõjalise ohu mõjuväljas, mida oleks vaja teha 3, 5, 7 ja 10 aasta perspektiivis ja kui palju iga "etapi" peale vaja läheb.Ainuüksi Eestis kehtivatest seadustest lähtudes peame suutma tagada ka oma õhuruumi relvastatud kaitse. Praegu turvavad Eesti õhuruumi NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi raames meie liitlased. Samas on selge, et hiljemalt 2018. aastast peame olema võimelised seda kohustust ise täitma.
JAAK AAVIKSOO: Kaitseme Eestit tulevikuohtude eest
http://www.epl.ee/artikkel/412731
Nüüd väike matemaatika:
- oletame, et Eesti maksukoormus ehk maksude % SKP-st jääb samaks
- oletame, et kaitsekulud on ca sama % eelarvest
- oletame, et tehnika ostmisele kulutatakse 30% eelarvest
- oletame, et majanduskasv (SKP kasv) on keskmiselt 5% aastas
- võtame baasiks 2008, kaitseelarve 4,9 miljardit, oletame, et see on siis see maagiline 2%. Selle põhjal peaks SKP olema 245 miljardit. 2007 prognoos oli 236 miljardit. Suurusjärgud on olulised.
Kui palju raha saaks sellise loogikaga tehnika peale panna lähema 10 aasta jooksul?
19 miljardit
Isegi kui majanduskasv oleks 7% siis oleks tulemus
20 miljardit
Teeme nüüd jõhkra liigutuse ja tõstame 5% majanduskasvu juures kaitsekulude osa SKP-st 3%-ni. Tulemus
27 miljardit
7% majanduskasvuga
30 miljardit
Kui võtta kõige tõenäolisemad numbrid
6% majanduskasvu lähema 10 aasta jooksul
2.5% SKP-st kui kõige tõenäolisemalt poliitiliselt saavutatav kaitsekulutuste osakaal, siis saame tulemuseks
24 miljardit, mille võib ka 25 peale ümardada.
25 miljardit lähema 10 aasta jooksul võiks olla see number millega võiks optimistliku kaitsetehnika eelarve puhul arvestada. Ehk siis 19 miljardit tuleb igal juhul ära ja küsimus on, mida annaks meile 6 lisamiljardit.
Siin on nüüd üks väike aga - see kõik on üks tore exceldamine. Reaalsus on see, et globaalset ja meie peaohust tulenevat olukorda arvestades oleks meil vaja just lähiaastatel oma kaitsevõimet tugevdada. Hiljem võib aga ei pea natuke lõdvemalt võtma.
Palga-armee kohta on arvutusi tehtud nii ja naasuguseid, üks nendest siin
http://www.postimees.ee/090107/esileht/ ... 238035.php
8,75 miljardit ja 13 200 kaitseväelast praeguse 5000 asemel, pool nendest ajateenijad. Kui mu oletus 20 000 EEK per kuu peab paika, siis elukutseliste puhul aastal 2008 räägime me 15k brutopalgast ehk 20k kogukulust per nägu per kuu lisaks üldkuludele ca 20k kokku 40k per kuu per mees. 13200 - 2500(praegune mitteajateenijatest personal) >> 10 700 * 40 000 * 12 >> 5,1 miljardit ainuüksi vahetud opereerimiskulud. Elukutselised eriti molutada ei viitsiks. Isiklik varustus tuleks kiirelt ära osta ning muu tehnika samuti. Tundub, et see 8,75 käib siiski kogu kaitseeelarve kohta. Võib ju rääkida ka etapiviisilisusest aga see lõpp-pilti väga palju ei muuda.
Kaitseministeeriumi tegevusaruanded 2006, huvitav lugemine
http://www.kmin.ee/static/sisu/files/20 ... 006%29.pdf
http://www.kmin.ee/static/sisu/files/20 ... 006%29.pdf
http://www.kmin.ee/static/sisu/files/20 ... 006%29.pdf
http://www.kmin.ee/static/sisu/files/20 ... 006%29.pdf
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline