Eesti+Soome=Trooja sõda?

[Surnupealuu s6dur]

Itaalia insener on jõudnud arusaamisele, et Trooja lahingu kangelane Achilleus valitses muistset Setumaad.

Trooja sõda peeti Soomes


Trooja vallutamisest rääkiv kreeka eepos "Ilias" ja lahingule järgnenud Odysseuse retkedest rääkiv "Odüsseia" leidsid aset Läänemerel ja Põhja-
Euroopas.

Kõlab uskumatult, kuid Itaalia inseneri Felice Vinci hinnangul on see ainus võimalus selgitada eeposte vasturääkivusi ja selgusetuid fakte.
Tõenäoliselt pimeda kreeka luuletaja Homerose 800 aastat e.m.a kirja pandud eeposte aluseks oli Trooja vallutamine umbes aastal 1200 e.m.a. Möödunud sajandil leidis sakslane Heinrich Schliemann Türgi rannikult muistse linna jäänused, mida peetakse tänapäeval Troojaks.

Oma elu eredaima päeva elas Vinci läbi ligikaudu kümne aasta eest, 1992. aasta juunis, kui ta oli just leidnud kaardilt Toija küla. Vinci ostis lennupileti Soome, üüris lennuväljalt auto ja sõitis Turu ja Helsingi vahel asuvat küla vaatama.
Teekond oli pettumus, tasasel maastikul oli Vinci lootust kaotamas, kuid külla jõudes tõusis meeleolu järsult. "See maastik oli nagu otse Homerose luulest," kinnitab ta.
Kõik klapib Homerose Troojaga: kaks jõge, millest üks muutub vahepeal järveks, kolm küngast ¬ vaid jõe suue on tänaseks 20 kilomeetri kaugusel, aga maapinna jätkuv tõus Lõuna-Soomes rohkem kui 3000 aasta jooksul tähendab seda, et tänane Toija on võinud olla omal ajal rannikulinn.
Lisaks leidub naabruses mitmeid kohanimesid, mis viitavad otseselt eeposes esinevatele Trooja liitlaste või vastaste nimedele.
Homerose geograafia sobib Läänemerele. Küsimusi sünnib eeposte ridadest palju.

Miks Odysseus purjetab külmal merel lumesajus?

Miks saared ei vasta Vahemere saartele?

Miks meremehed näevad luikesid?

Vincil on kõigile sellistele küsimustele olemas lihtne vastus. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele polnud eeposte toimumiskoht Vahemeri, vaid hoopis Läänemeri.

"Juba kreeklased said omal ajal aru, et Homerose geograafia ei sobi Vahemerega kokku," tõdeb ta.
Vahemerele tüüpilisest päikesest ja kuumusest eepostes ei räägita, küll aga pidevast külmast. "See ei sobi Vahemerele," rõhutab Vinci.
Samuti oleks Vahemerel mõeldamatu öö läbi kestev lahing. Ööd on selleks lihtsalt liiga pimedad ¬ küll aga oleks see mõeldav südasuvel meie laiuskraadidel.

Näiteks Odysseuse kodusaar Ithaka ja Peloponnesos ei sobi Vahemerele, kuid täpselt neile vastavad saared võib leida Taanist.
Ka kohanimed tõendavad Vinci teooriat. Kui oleks tegemist vaid mõne nimega, siis oleks tõestus napp, kuid ta on kindel, et sadadesse ulatuvad sarnased nimed kinnitavad teooriat.

Achilleus elas Eestis
Eestit ja Kreekat ei seo mitte ainult meie korvpallurid, kes on seal palli mängimas käinud, vaid Vinci teooria kohaselt ka ühine ajalugu. Trooja alla oleks laevad Kreeka poolelt jõudnud mõne hetkega, Eesti rannikult üle Soome lahe sõitmine võtaks eeposega võrreldes tunduvalt sobivama aja.
Tagasiteel Trooja alt peatus kreeklaste laevastik Chiose saarel, milleks on praegune Hiiumaa.
Trooja sõja tuntuima kangelase Achilleuse kodumaa, viljakate põldudega Phthia, paikneb Vinci hinnangul Eesti kagunurgas, ulatudes ka Pihkva taha Venemaale. Lõuna-Eesti kohanimedest seob Vinci Ahja Achilleusega ja Põlva tema isa nime Peleusega.

Teadlased Vinci tööd ei tunnusta
Enamik teadlastest näeb Vincit kui amatööri, kellele pole nende maailmas kohta. "Teadlased, kes ei ole nõus minu teooriaga, lihtsalt ignoreerivad seda," tõdeb ta.
Akadeemiline maailm on kahtlemata konservatiivne ja Vinci ideedest tagasihoidlikumaidki peetakse tihtilugu liiga uuenduslikeks. "Paljud teadlased on konservatiivid. Sellepärast on minu teooria endiselt vaid teooria," ütleb insener.
Teooria vajaks arheoloogilisi tõendeid, aga neid Vincil pakkuda ei ole. Tema meelest peaks kohanimede ja geograafia nii suure kokkusobivuse tõttu leiduma ka arheolooge, kes läheksid Toijast muinasaja jäänuseid otsima.

[Surnupealuu s6dur]

Lootust pole Felice Vinci aga kaotanud. "Nagu Max Planckil oli kombeks öelda: seda võetakse tõena, kui praegune sugupõlv on välja surnud," kinnitab ta.

Teooria sillaks põhja ja lõuna vahel

Kindlat infot selle kohta, millal tegelikult Trooja vallutati, pole. See võis juhtuda 1200 e.m.a, aga ka mõni tuhat aastat varem. Vinci hinnangul on müüdid juhtunust kulgenud Homeroseni koos siit lõuna poole kolinud rahvastega, kes lahkusid ilmastiku jahenemise tõttu.
Vinci arvates seoks sellise teooria levimine endisest tihedamalt kogu Euroopat. Euroopa ühtsuse aluseks ei oleks enam ainult majanduslikud huvid, vaid ka kultuuriline ühendus juba Homerose aegadest peale. "Sild lõuna ja põhja vahel võiks meie mandrile tagasi anda hullul möödunud sajandil kaotatud uhkuse ja tulevikulootuse," arvab ta.
Homeros endiselt udus
Sellal kui tavalised lapsed innustusid Miki-Hiirest ja teistest Disney tegelastest, seikles noor Felice Homerose kangelaste maailmas. Seitsmeaastasele Felicele andis õpetaja raamatu Trooja sõjast ja huvi "Iliase" ja "Odüsseia" sündmuste vastu on jätkunud varsti pool sajandit.
Teooria sai alguse 1992. aastal, kui Vinci luges Plutarchose kirjutist Odysseuse vangipõlvest Ogygia saarel. Plutarchose sõnul polnud saar mitte Vahemeres, vaid viie päeva teekonna kaugusel Briti saartest põhja poole. Selgelt oli tegemist ühega Fääri saartest.
Vinci jätkas kreeka mütoloogiaga seotud märkide otsimist Skandinaaviast, ennekõike põhjalikult piirkonna kaarte uurides. Kaardilt leidis ta ka Toija, mida kiirustas vaatama.
Eepostega seotud kahtlused ei seostu ainult sündmuste toimumiskohtadega.
Juba mitu sajandit on vaieldud ka selle üle, kas Homeros üldse on eeposed kirjutanud. Vinci tunnistab, et vaidlustes kindlat seisukohta moodustunud ei ole. "Homeros on endiselt udus. Kuid mina kinnitan, et see on Läänemere udu," tõdeb ta.

[Yamamoto]

Kohanimede sarnasusele rajatud tõlgitsused on alati valeks osutunud. Tarvis oleks kindlamat tõendit.