Võimalik baaside vastane rünnak 1939 a. detsembris!
Võimalik baaside vastane rünnak 1939 a. detsembris!
Lihtsalt huvi pärast tahaks kuulda mõningate asjast rohkem aimu omavate teadjameeste analüüsi sellise rünnaku võimalusest ning oletatavatest tulemustest. Tuletaksin meelde, et selleks ajaks olid baasid olemas Eestis, Lätis ja Leedus ning Soome oli Talvesõjas. Samal ajal eksisteerisid veel meie enda sõjalised jõud. Minu vaatevinklist oleks sellel rünnakul olnud ka diplomaatiline vihmavari, kuna NL rikkus selleks ajaks juba ise korduvalt seda sama baaside lepingut. Mängides mõttega, et ka Läti ja Leedu oleks meist eeskuju võtnud...
Aga ei olnud enam siin sellist liidrit, kes oleks asja ette võtnud ja popsnike toel oli venelastel ka juba palju keelekandjaid...nii et teoorias oleka asi ilus ja teostatav olnud.Eesti rahva ühtsus ja patriotism...njah, laulev revolutsioon oli kah ilus asi, pärast mindi ikka naabri eesnahka koorima, kahjuks.
Venemaaga oli asi otsustatud siis, kui baasid sisse lubati.
Mida oleks andnud baaside ründamine? Baasid olid tulnud Eestisse meie valitsuse ja Nõukogude Vene valitsuse vahelise lepingu tulemusena. Venelased ei üritanud piiri jõuga ega avalikult relvaga ähvardades.
Poola idaalade vallutamine ja Talvesõda demonstreerisid ilmselt nii Eesti valitsusele kui lihtrahvale, mida idanaabrilt oodata on.
Baaside ründamine oleks olnud kriminaalne ka meie oma valitsuse silmis. Nii nagu tänapäeval saaks süüdistuse see, kes peaks mingil põhjusel ründama mõd Eestis olevad NATO riigi sõdurit või (hüpoteetilist) militaarobjekti.
Selline rünnak oleks toonud kaasa vaid pingete teravnemise Eesti ja Vene valitsuste vael ja võimalikud jõuvõtted venelaste poolt.
Eestlane on läbi aegade olnud lojaalne. Meist ei ole pommivööde meisterdajaid ega lõhkeainet täis autoga läbi seina sõitjaid. Ja mida see lõpuks annakski?
Mida oleks andnud baaside ründamine? Baasid olid tulnud Eestisse meie valitsuse ja Nõukogude Vene valitsuse vahelise lepingu tulemusena. Venelased ei üritanud piiri jõuga ega avalikult relvaga ähvardades.
Poola idaalade vallutamine ja Talvesõda demonstreerisid ilmselt nii Eesti valitsusele kui lihtrahvale, mida idanaabrilt oodata on.
Baaside ründamine oleks olnud kriminaalne ka meie oma valitsuse silmis. Nii nagu tänapäeval saaks süüdistuse see, kes peaks mingil põhjusel ründama mõd Eestis olevad NATO riigi sõdurit või (hüpoteetilist) militaarobjekti.
Selline rünnak oleks toonud kaasa vaid pingete teravnemise Eesti ja Vene valitsuste vael ja võimalikud jõuvõtted venelaste poolt.
Eestlane on läbi aegade olnud lojaalne. Meist ei ole pommivööde meisterdajaid ega lõhkeainet täis autoga läbi seina sõitjaid. Ja mida see lõpuks annakski?
Eestlane on läbi aegade olnud lojaalne. Meist ei ole pommivööde meisterdajaid ega lõhkeainet täis autoga läbi seina sõitjaid. Ja mida see lõpuks annakski?
Mis jutt see nüüd on,eestlane tuntud just eelkõige mässajana.
Sa vist unustad mis toimus Eesti metsades 1941 ja 1944a.
Siis paistis see eestlaste lojaalus eriti silma ja kõik need eestlaste ülejooksmised terve sõja jooksul jne...
Eestlane on eelkõige pika meelega, aga kui see otsa saab,siis mõisad põlevad saksad surevad.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Pärast baasivägede sissetoomist oleks olnud neid kõige kergem rünnata, sest mingil hetkel kusagil novembris - detsembris tekkis vene sõdurites tunne, et ega neid siia nii väga ei oodatudki ja nad on üleliigsed. Lisaks sellele olid raskused majutamisega, olmeprobleemid jne. Üks minu tuttav sõja üle elanud sõjamees ütles, kunagi, et kui sõdurit hakkavad kiusama täid, siis moraal langeb. Ja see probleem vaevas siia toodud sõdureid juba novembris 1939 ...
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline