Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

Kahe röövli suure sõpruse ajal oli sõlmitud lepe, et vastastikku ei luurata. Sakslane oligi seda lepet täitnud, teine pool loomulikult mitte. Töötas agentuur ja ka ametlikud delegatsioonid kogusid kõikvõimalikel viisidel infot. Näiteks torpeedotehase külastamisel koguti küünega kriimustades lõhkeainenäidiseid. Nende näidiste järgi hakati tootma oma analoogilisi lõhkeaineid.
Kui selgus, et omavaheline sõda on vältimatu, hakkas ka sakslane uuesti luurevõrku üles ehitama, kuid niivõrd suletud ja paranoilises süsteemis ilma erilise eduta.
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 1969
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas MadMan »

http://www.ekspress.ee/2008/02/21/eesti ... -saladused

Ei tea kas Hvostov käib siit foorumist inspiratsiooni hankimas või toetub mõnele kaalukamale teosele?
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Lugesin teemat algusest peale - kaks poolt, mõlemad endas kindlad. Vaatan, kas annab teha mingi kokkuvõtte. Et tegu on oleksoloogiaga, siis võib oletada sedagi, et Soomel oleks olnud samasugune valitsemisvorm 1939.a. nagu meil. Mõned vananevad tähtsad mehed ja parlament pigem kaunistuseks. Ja need mehed oleksid liitnud-lahutanud ja jõudnud samasugusele järeldusele - ei me suure Venemaa vastu saa. Edasi oleks läinud ka nagu Eestis, Soome NSV jne.. Ja täna loeks keegi ka tankid-lennukid kokku ja jõuaks samale järeldusele - Venemaa vastu ei oleks tõesti saanud, kõik tehti õieti oma teadmiste piires. Sest tanke-lennukeid lugedes ei saagi teistsugusele järeldusele jõuda. Ometi läks kõik teisiti ja on paras kunst tõestada, et Eesti oleks vastu pannes kaotanud rohkem inimesi kui ta kaotas seda mitte tehes. Isegi kui vahe oleks statistilise vea piirides, ei saaks täna väita, et Eesti astus vabatahtlikult NLiitu. Kes asjasse süveneb, see muidugi saab aru, et ei astunud, aga pealiskaudsel vaatlusel jääb selline mulje praegugi. Isegi Vene suursaadik Eestis näib tõsise näoga arvavat, et Eesti on ikka NLiidu lagunemisel tekkinud riik.

Tegelikult tahtsin edasi arendada eelmist vapside-kommentaari. Eraldi vapside teemat ei paista olevat, kuigi võiks olla. Väidaksin julgelt, et vapsid olid fašistid. Selle sõna itaaliapärases tähenduses. Ei usu ilmaski, et nad Saksa stiilis juute taga kiusama oleksid hakanud (ka itaallased ei teinud seda), isegi, kui neil juutide ja kommunistide kohta "sooje" sõnu leidus. Arvan, et Eestile lojaalsed juudi kodanlased oleksid võinud ennast kindlalt tunda. Väidan, et riigipööret tehes pööras Päts Eesti tema loomulikult arenguteelt kõrvale. Fašistlikud režiimid olid siis Kesk- ja Ida-Euroopas pigem reegel. Edasi oleks Eesti ilmselt valinud poole Saksa liitlasena (Ungari, Rumeenia...). Asi oleks olnud kindlam ja selgem. Pätsile küll Itaalia fašism meeldis, ometi üritas ta istuda kahe tooli vahel ja jutustas neutraalsusest, millel tegelikku katet ei olnud ja ühemõtteliselt poolt ei valinud. Ise enda kaitseks ka eriti midagi ette ei võetud, ei diplomaatiliselt, ei sõjaliselt. Kavaldati iseennast üle ja läkski nagu läks. Mitte nagu Ungaril ja Rumeenial, vaid hulga halvemini.
xawa
Liige
Postitusi: 380
Liitunud: 30 Okt, 2007 0:42
Kontakt:

Postitus Postitas xawa »

___
Viimati muutis xawa, 28 Veebr, 2008 17:17, muudetud 1 kord kokku.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ütlen täpsustuseks, et ei arva, et see kuidagi IIMS kulgu muutnud oleks, kui Eesti oleks olnud Saksamaa liitlane. Liiga väike tegur. Saksamaa oleks sõja kaotanud nii või teisiti, ei oleks piisanud ei inim- ega muid ressursse. Natsionaalsotsialismist midagi head ei arva, väidan vaid, et Päts kehtestas ise fašismisugemetega režiimi, kuid väitis ise samas, et on neutraalne. Kui midagi olla, siis tuleb seda ka olla ja mitte ainult sõnades. Ka neutraliteedi rikkujatega tuleb käituda samamoodi. Aga meil - Orzel interneeriti aga Soomet pommitavad NLiidu pommitajad olid OK.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tudeerisin natuke Salo. Soomel sõja algul 50 vene tanki kahuri kohta, meil (sõda jäi küll ära) 30. Polegi nii paha... Enamuse jaoks oleks samamoodi piisanud kodukootud vahenditest (kaigas, kokteil) ja suur jagu oleks enne Emajõeni jõudmist ise rikki läinud. Kaitseliit laskis hästi püssi. Aga jah, nagu siin juba varemalt öeldud, kaitsetahe kas on või pole. Meil juhtkonna tasemel ei olnud ja nüüd saame ainult oleksoloogiat kirjutada.
Frundsberg
Liige
Postitusi: 1649
Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
Kontakt:

Postitus Postitas Frundsberg »

Samas ärge jätke tähelepanuta väikest nüanssi - Soomel on ühtne maismaapiir ja selja taga on Rootsi ja Norra. Mis Eestil on? Peipsi järv ja pikk maismapiir Lätiga. Kujutate nüüd ette olukorda kus Eesti oleks üksi vastu hakanud? Rünnatud oleks riiki 3-st küljest (Soome lahest venelaste laevad) ja mitte ühtegi reaalset liitlast meil toona ei olnud.

Ja mõelge ka natuke sellele, et isegi kui Balti riigid oleks kõik suutnud ühiselt tegutseda (kuigi reaalselt nad seda ei suutnud), siis oleks nad ometigi olnud peale Poola okupeerimist 1939 sisuliselt isolatsioonis.

Olen kaugel sellest, et Pätsi teguviisi pimesi kaasa kiita, aga milline oleks toona olnud reaalne lahendus? 1939-1940 langesid euroopas ühe või teise agressori meelevalla alla tunduvalt suuremad riigid kui Eesti. Pigem Soome näide oli lihtsalt erand...
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Võtame selle sama Salo töö. Lk 100 on juttu sellest, et 1938 aasta paikku püüdsid Saksa diplomaadid ja sõjaväelased Eesti valitsust aktiivselt veenda selles, et vaja oleks Saksamaa abiga kindlustada Läänemere saared. Sakslased tahtsid saada lennuväebaase nii Saaremaal kui Hiiumaal. Meie ajasime vastu.
Kui need lennuväebaasid oleksid tulnud, siis oleks Molotov-Ripendropi pakti piir jooksnud Narva jõe tagant! Poleks olnud baaside lepingut Venemaaga, poleks olnud 1940 aasta riigipööret ja vabatahtlikku Nõukogude Liitu astumist. Sõda oleks nagunii tulnud, aga Saksamaa kaotuse korral oleksime ilmselt saanud juba Sotsialistliku Rahvavabariigi staatuse, mis oleks välistanud kolonistide sisse toomise. jne.
Seega valikuid ikkagi oli. Meie ajalookäsitlusel on sama probleem mis vaevab Venemaad - valitseb üks paradigma - mitte midagi ei saanud teha. Solonin lükkab idapiiri taga müüte ümber, aeg oleks ka meil natuke julgemalt oma ajalugu uurida!
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ükski ajaloolane ilmselt ei hakka väitma, et Eesti oleks pidanud hakkama Saksamaa liitlaseks. No ei saa nii populaarseks! Aga sama Salo märgib veel, et kuigi Eesti oli 1939.a. ette valmistamata jne., oleks võinud Talvesõja ajal rünnata baase. Mida tegid meie targad juhid sel ajal? Rääkisid, et NLiidu lennukid ei riku baaside lepingut, kuna juriidiliselt NLiit ja Soome ei olegi sõjas (!) ja et küll Soome valitsus oli ikka loll (oleks ikka ka pidanud baasid vastu võtma) ja küll Eesti valitsus on ikka tark, et oskas Eesti sõjast kõrvale jätta. Sellised targad juhid olid meil.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Eestil olid enne sõda Saksamaaga keskmisest paremad suhted, aga Soomel olid veel paremad. Neid ei varjutanud 700 a. orjaöö müüt, oli vana jäägrisõprus ja Ladesveeri juht oli Soome sõber. Ometi jäeti Soome MRP-ga NLiidule. Talvesõja algul polnudki Saksamaal sooja ega külma, kuid sõja jooksul asus ta Soomet vaikselt toetama ja Saksa-Nõukogude sõja alguseks olid Soomes juba Saksa väed, kuigi Saksamaa ja NLiit olid ametlikult sõbrad edasi. Mõlemad tõprad, Stalin ja Hitler, oskasid lugu pidada neist, kes ise enda eest seisid. Ei ole üldsegi nii kindel, et Eesti oleks pidanud võitlema üksi ja näit. Läti oleks vaadanud näpp suus. Kindlalt ei tea, ei ole lätlastelt küsinud. NLiit võttis riigid ette ühekaupa, Eesti oli esimene ja lausa "lunis" baasidelepingut. Edasi olidki Läti ja Leedu juba veel raskemas olukorras, samuti Soome. Kas peale sõda Eestis (kui see vähegi sõja moodi välja näinud oleks) Talvesõda üldse tulnud olekski? Stalin oleks vist väga mõtlikuks jäänud...
Eesti Saksamaa liitlasena - võidakse väita, et Saksamaa oleks Eesti vallutanud, et vahet poleks olnud. Ei oleks, Saksamaa vallutas ainult alasid, mille vallutamine oli strateegiliselt hädavajalik (Atlandi rannikuriigid - Inglismaa mereteed). Kui need riigid olid liitlased või sõbralikud, kui seal ei olnud "põliseid saksa alasid", võisid nad olla iseseisvad.
Lõpuks veidi teemavälist. Ajaloost on kasu siis, kui sellest midagi õpitakse ja uuesti sama reha peale ei astuta. Enne arvati, et neutraalsusest piisab ja ise midagi eriti ei tehtud, nüüd arvatakse, et NATO avitab ja piisab sümboolsetest missioonivägedest. Kardan, et ka NATO ei aita automaatselt. Kui ikka Vene väed enne rannikul väljas on kui diplomaatilised veskid midagi on jõudnud jahvatada, küll siis NATO ka selle uue olukorra kuidagi ära vormistab. Ma millegipärast kahtlen, kas nad hakkavad Vene vägesid siit samamoodi välja pommitama nagu Kosovost. Ehk - kes end ise aitab, seda aitab ka jumal ja seda võiks ajaloost õppida. Praegu tundub selle kaitsetahtega olevat veelgi kehvemini kui enne sõda. Jah, Venemaalt praegu otsest ohtu ei ole. Kuid see on väga ettearvamatu maa ja ka asjatu kartus ei ole kunagi kurjast. Kurjast on kahetsemine tagantjärele.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Soome Talvesõja raamatus väidavad soomlased, et nii Mannerheim, kui ka Laidoner hindasid punaarmeed olulisemalt tugevamaks kui see tegelikult oli.
Ise olen mõelnud, et tegelikult oleks ehk kõik teisiti läinud kui Eesti oleks
1. Rohkem koostööd teinud Lätiga. Ühine kehtiv kaitseleping oli olemas, see ka kahjuks kõik. Rohkem sõjalist koostööd oleks pidanud nende kahe riigi vahel olema.
2. Rohkem koostööd Poolaga, eeldused kõik olid selleks olemas, Poola oli tegelikult II maailmasõja võti. Kui seda riiki poleks vallutatud siis oleks olnud sõja valla päästmine N-Liidul ja Saksamaal oluliselt raskem.
Sõjaline liit Baltikumi(s.h Soome) ja Poola vahel NATO põhimõttel, lisasks ühised kaitseplaanid, õppused, relvahanked jne...
Ei oleks siiamaale jõudnud ei sakslased ega ka venelased.

Mis Pätsu otsusesse puutub, siis ei saa me kunagi teada kas Eesti häbiväärne alistumine oli viga või ei, aga samas ei tohiks seda otsust ka tänapäeval mingil juhul kiita.
Seda Eesti noorsoo pärast, kellel paljudel vaim on tänu sellele häbiväärsele otsusele murtud.
Paljud eestlased usuvad, et me ei suuda mitte kuidagi end füüsiliselt kaitsta, et meie sõjavägi on mõttetu.
Võidukas vabadussõda on kahjuks paljudele kauge minevik, mida enam ei mäletata, need kes midagi teavad arvavad, et see oli vaid pime juhus.
Kõige sellepärast tulebki Pätsu otsus maapõhja kiruda ja maha tampida.

Tagasi teemasse tulles, huvitav artikkel, mis kõik hoopis pea peale pöörab.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=18320679
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Pakun järgnevalt välja veel ühe oleksoloogilise võimaluse baaside lepingut vältida.
Kui Selter oli Moskvas ja talle ühteäkki pandi ette ultimaatum baaside tegemiseks, siis oli tegelikult vähe võimalusi midagi teha. Esiteks oleks tulnud veidi aega võita (mis tal ka õnnestus), aga siis oleks tulnud ka Läti Vabariiki veidi provotseerida!
Me teame, et venelastel oli selleks hetkeks piirile suured väekoondised koondatud, tankimootorid mürisesid ja meestele tehti riviõppusi. Kõik ikka selleks, et näidata, et ähvardustel on tõsi taga. Aga oletagem, et nendel saatuslikel päevadel oleks meie poolelt eriväljaõppega diversioonigrupp ületanud salaja piiri ja punakomissari vormis olles kinni pidanud paar tanki mis piiri lähedal mingil põhjusel punktist A punkti B kulgesid (näiteks remondiroodust polku tagasi).
Komissari vormis agent oleks näiteks juhttanki komandöri nooremleitnant Sidorovil hakatuseks näo korralikult täis sõimanud. Kus sa kuradi **** viibinud oled! Praegu lähed tribunali alla! Oleme sind *** **** pikalt taga otsinud! Kas planeerisid deserteerumist? Kui sa oma *** poole tunniga polügoonile erakorralistele õppustele viia ei suuda, siis lasen oma käega koha peal maha! Keerad nüüd siit teeotsast vasakule ja harjutad oma tankidega okastraattõkete ületamist!
Erakorraliste õppuste läbiviimise oleks aga olnud Eesti-Läti-Vene piiride kokkupuute punkt....
Samal ajal oleks seal juhuslikult suvitamas viibinud ka paar ameerika ajakirjanikku. Järgmise päeva New York Timesi juhtkiri oleks kõlanud siis järgmiselt: Meie erikorrespondent Euroopast John Sixpack on olnud erakorraliste sündmuste tunnistajaks, eile tungis Nõukogude Liit kallale Eestile ja Lätile. Nõukogude tankid ületasid koidikul riigipiiri ja pärast raskeid kaitselahinguid õnnestus Eesti ja Läti piirivalvuritel esimene rünnak tagasi lüüa. Hävitatud on kümneid tanke ja sadu punaväelasi...
Lisatud on intervjuu Eesti välisministriga, kes ajakirjaniku küsimusele vastab, et ta palub Rahvasteliidul kiirelt arutada Venemaa agressiooni Eesti ja Läti vastu. Samuti avaldab meie pool arvamust, et sõjalise abi leping Lätiga kehtib ja Eesti pool on alustanud üldmobilisatsiooni.
Samas on intervjuu ka Vene saadikuga kes kõike eitab ja nimetab toimunut ajakirjaniku sonimiseks...
Samal ajal Kremlis...
Stalin on korraldanud oma kindralitele erakorralise komandeeringu Kremlisse ja selgitab välja kes alustas ilma tema korralduseta Suurt Plaani. Keegi peab ju süüdi olema ja siinkohal on tegemist ju eriti suure riigi reetmisega. Kahtlus on, et terve väeosa tahtis deserteeruda...
Kes on reetur? Kahtlused on ju ammu olemas.
Järgmisel päeval näeme Euroopa ja Ameerika kinoringvaadetes põlevaid vene tanke Eesti ja Läti mahasõidetud piiripostide taustal ja kümmekonda vangivõetud venelast, kes räägivad, et nemad tulid töörahvast vabastama...
SovetInform büroo sama päeva teatest võime lugeda, et avastatud on suur nõukogude vastane vandenõu tööliste ja talupoegade armee juhtkonnas. Kahtlusalused on süü omaks võtnud ja lähipäevil algab suur ja õiglane kohtuprotsess...
Läti valitsus sogab endiselt midagi oma avaldustes, et nemad ei tea midagi, aga on ometi avaliku arvamuse survel üldmobilisatsiooni välja kuulutanud.
Jonh Sixpack on aga oma operaatoriga vahepeal Soome läinud ja raporteerib oma lehele, et kinnitamata andmetel on vene lennuvägi pommitanud sodiks paar Soome küla. Kinnitusena on filmikaadrid piiri rikkuvatest vene lennukitest.
Vene valitsus on jällegi kõik kategooriliselt tagasi lükanud, kuid Soome parlament on parasjagu hädaistungil ja ei anna kommentaare.

Kas selline provakatsioon oleks võinud meie kasuks töötada? Tänapäeva sõda toimub suures osas ka meedia vahendusel. Tollel kaugel ajal oli info liikumine küll aeglasem, kuid sõjaringvaateid tarbiti ometi hoolega. Kas see oleks Stalinit peatanud? Teades missugune paranoilise maniakiga meil tegemist oli, siis kindlasti. Kõige hullem selle mehe jaoks oli olukord, mida tema ei kontrollinud. Kõigepealt oleks käima läinud erakordne suurpuhastus, mis oleks jätnud armee ilma suurest osast kogemustega juhtidest, kes veel polnud puhastuse ohvriks langenud.
Teiseks oli Stalinile siiski oluline teataval määral tema maine, tema töörahva sõbra iamgo ei tohtinud ju avalikult kannatada.
Kolmandaks oli ju plaani järgi Eesti esimene ohver, aga peale provakatsiooni oleks tulnud sõdida korraga Eesti ja Lätiga ja võib-olla ka Soomega samaaegselt. Seda polnud aga keegi planeerinud ja selliseid ettevalmistusi polnud ju tehtud! Sõda Saksamaaga poleks see muidugi ära hoidnud, kuid oleks meile taganud võib-olla aastakese hingetõmbe aega.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Irw, mulle meeldib su mõttekäik! Haruldaselt alatu plaan, mis kutsuks vähemalt korraliku segaduse esile. :twisted:
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Mõttekäik on tore aga reaalses elus ei toimiks. On lähtutud eeldusest, et ühel poolel läheb asi plaanipäraselt aga sõjalistes operatsioonides lähevad mõlema poole plaanid tavaliselt nii persse kui minna saab.
Mis puutub aga vastuhakku siis vaevalt keegi tagantjärgi tarkusega kahtleb, et see oleks olnud ohvriterohkem kui reaalsuses toimunud allaandmine.
Kuna aga Eesti oleks 1940 aastal ja eriti peale vastuhakku Venelastele, mille käigus oleks loogiline oletada ka Saksamaa toetust, Saksamaa liitlane. Mis oleks andnud Sakslaste platsdarmi 1000 kilomeetrit Moskvale lähemal ja võimaldaks vähemalt 2 kuulist ajalist kokkuhoidu. Kas see 2 maailma sõja käiku muutnud oleks on kaheldav aga Sakslaste esmase eesmärgi täitumist (AA joon) võiks pidada tõenäoliseks 41 aasta jõuludeks küll.
juss000
Liige
Postitusi: 383
Liitunud: 13 Dets, 2005 9:02
Kontakt:

Postitus Postitas juss000 »

Reigo kirjutas:
Miks sa tirid 1939. aasta sündmuste kohta argumente 1918. aasta arvuga?
Nende kahe vahepeale jääb 2 olulist asja a)Vabadussõja võit ja iseenese jõu tundmaõppimine b)Eesti oma sõjaväe ja ohvitserkonna teke, mida 1918 polnud nagu olemaski?
1) Mida ma silmas pidasin, oli järgmine: 1918. hinnati vastupanu lootusetuks ja mõttetuseks, sest see oleks andnud vaid negatiivse tulemuse.

1939. aastal hinnati vastupanu lootusetuks ja mõttetuseks, sest realistlikult hinnati, et see oleks andnud vaid negatiivsed tulemuse. Samas oli plaan, mis hea õnne korral oleks andnud positiivse tulemuse.

Tagantjärele võid sa targutada palju tahad munadest, Talvesõjast ja muust, kuid fakt on see, et 1939. a vaatepunktist lähtudes, oli Eesti juhtide hinnang teemal Eesti potentsiaal vs NL potentsiaal realistlik. Keegi ei uskunud eriti ka Soome vastupidamist. Alles Talvesõja käigus selgus, et NL on ülehinnatud. Aga üleüldse peab märkima, et Eesti polnud Soome (sellest on sellel foorumil palju juttu olnud, nii et enne kui targutama hakkad, loe igaks juhuks läbi, siis ei pea kõike jälle kordama).

2) Eesti sõjaväe ohvitserkond oli 1918 muidugi olemas ja suurel arvul. Kõvad mehed küllap oleksid võinud sakslastega võitlemiseks isegi mõnest ohvitseride pataljonist unistada.
Pane puntkid a ja b konteksti ja saadki aru, mis kahel aastaarvul vahet oli. Minuarust on ajaloolastel aeg-ajalt probleemiks vähene eluterve loogikat....
Paraku see eluterve loogika sisaldab tubli annuse fantaasiat ja ignorantsi.
Edit: või mis "Eesti väed" siin 1918 veebruaris olemas niiväga olid?
Näha jah, et "Eesti väed" pole sinu jaoks päris reaktiivlennukid. Tegelikult olid olemas Eesti rahvusväeosad, ehkki sõdurkonna poolest sisuliselt võitlusvõimetud. Aga põhimõtte pärast oleks ju võinud ohvitserid pauku teha.
Võtsin ka sõna, kuna meenus kadunud vanaema kommentaar, mida mäletan poisikesepõlvest ja see kõlas ja on meelde jäänud nii, et Päts ei olevat tahtnut, et Eesti rahvas maha tapetaks,nagunii Suure venemaa vastu ei saa.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist