Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Vasta
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Teemast natuke laiemalt ehk millisel eesmärgil on vaja oma võimekust tõestada.
Только для внутреннего употребления

Холодная война не начнется до тех пор, пока Запад не увидит реальной угрозы своей безопасности. А этой угрозы нет. Более того, пока официальная пропаганда доказывает жителям страны, что родная армия только и делает, что готовится дать отпор супостатам, военные без лишнего шума предпринимают меры, дабы сохранить с супостатом партнерские отношения. Именно сейчас в Германии проходят совместные российско-американские учения «Торгау-2007», по замыслу которых в ходе миротворческой операции создается объединенная бригада. В эти же дни начальник российского Генштаба подписал в Вашингтоне российско-американский меморандум о военном сотрудничестве. Детали не разглашаются. И, думаю, не из-за того, что договоренность содержит какие-то государственные секреты. Просто странно развивать военное сотрудничество с тем, кого именуешь «коварным врагом». Одновременно следует, очевидно, отчаянно подмигивать этому «врагу», намекая, что «враг» он лишь для внутреннего употребления
Kasutaja avatar
kobra
Liige
Postitusi: 212
Liitunud: 30 Juul, 2007 19:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas kobra »

Mõni inimene võiks selle teksti eesti keelde ümber tõlikida, et ka nooremad mitte vene keele oskajad sellest aru saaks.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

kaur3 kirjutas:Teemast natuke laiemalt ehk millisel eesmärgil on vaja oma võimekust tõestada.
Только для внутреннего употребления

Холодная война не начнется до тех пор, пока Запад не увидит реальной угрозы своей безопасности. А этой угрозы нет. Более того, пока официальная пропаганда доказывает жителям страны, что родная армия только и делает, что готовится дать отпор супостатам, военные без лишнего шума предпринимают меры, дабы сохранить с супостатом партнерские отношения. Именно сейчас в Германии проходят совместные российско-американские учения «Торгау-2007», по замыслу которых в ходе миротворческой операции создается объединенная бригада. В эти же дни начальник российского Генштаба подписал в Вашингтоне российско-американский меморандум о военном сотрудничестве. Детали не разглашаются. И, думаю, не из-за того, что договоренность содержит какие-то государственные секреты. Просто странно развивать военное сотрудничество с тем, кого именуешь «коварным врагом». Одновременно следует, очевидно, отчаянно подмигивать этому «врагу», намекая, что «враг» он лишь для внутреннего употребления

Külm sõda ei alga seni, kuni Lääs ei näe realset ohtu oma julgeolekule. Aga seda ohtu pole. Enamgi veel, kuni propaganda tõestab elanikkonnale, et sõjavägi muud ei teegi, kui valmistub vastulöögi andmiseks vaenlasele, toimetavad sõjaväelased ilma suurema kisa-kärata ja loovad vaenlasega partnerlussuhteid. Just praegu toimuvad Saksamaal vene-ameerika ühisõppused "Torgau 2007", mille käigus luuakse rahutagamisoperatsioonide käigus ühisbrigaad. Neil päevil kirjutas vene peastaabi ülem Washingtonis alla memorandumi sõjalisest koostööst, mille detaile ei avaldata. Arvan, et mitte seetõttu, nagu sisaldaks see memorandum midagi ülisalajast, vaid lihtsalt seetõttu, et avalikusel oleks raske mõista, kuis saab arendada sõjalist koostööd sellega, keda kutsutakse verivaenlaseks. Ilmselt tuleb siis sellele "vaenlasele" silma pilgutades selgeks teha, et vainlasejutt ainult sisepoliitiliseks tarbimiseks on.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Juškini artikkel Venemaa relvajõudude olukorrast.

Postitus Postitas Lemet »

Maailma Vaade - 2007-03 01.cdr

Mida varjab president Putin peale vaakumpommi lõhkamist.
Balti laevastik-Venemaa poliitiline jõutelg

Googli otsing abiks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Väga asine lugemine, tänud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas alax »

Suur riik ja suured mured. Vene riik on kriisis nii tervikuna kui relvajõududega. Ja mingit kiiret edu pole näha, ennem tuleb Vene riigi lõpp. Vähemalt sellisena ei suuda ta seda suurt territooriumi normaalselt hallata. Aga Venemaa on tuumariik, siit edasi ...
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

The official Kremlin line is that President Vladimir Putin will hand the country over to Dmitry Medvedev in excellent condition. Upon closer examination, however, it turns out that the country's problems are approaching a crisis point in almost every area. This is because what the Kremlin calls modernization is nothing more than pumping petrodollars into ineffective and outdated institutions, without using those resources to improve or replace them.
http://russophobe.blogspot.com/2008/03/ ... golts.html
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Vene sõjaväereformi rahvuslikud eripärad

Postitus Postitas Lemet »

Siske silmaringi avardav lehejutt siis jälle ümber pandud. Originaal:

http://nvo.ng.ru/forces/2008-10-31/1_re ... l?mthree=1

Nagu alati- kõik märkused ja tähelepanekud teretulnud.



Vene kaitseministeerium valis relvajõudude moderniseerimiseks oma, „vene“ tee.
2008-10-31 / Владимир Щербаков

Nagu NSVL, nii on ka Vene Föderatsiooni kõrgem poliitiline juhtkond paljude aastate vältel jätkanud põikpäiselt tõestamist, et meie maal olevat oma, muust maailmast erinev arengutee. Sealhulgas ka sõjaväe ülesehituse osas. Kusjuures on meie Isamaal, eriti viimasel ajal muutunud hoolikalt läbitöötatud analüüsidele toetuva planeerimise asemel valdavaks ratsaväe rünnakud . Ilma saabliga vehkimiseta ei saadud läbi ka hiljuti avalikustatud sõjaväe ametkondade ja relvajõudude reformimise plaani puhul

.МÜÜT HIIGLASLIKUST ARMEEST.

Enne üksikasjalikumat sellesse teemasse süvenemist peaksime oma tähelepanu pöörama ühele väga tähtsale faktile. Nimelt eksisteerib vene ühiskonnas, ja mis kõige tähtsam, ka Kremlis, paar rahvuslikke relvajõude iseloomustavat müüti. Üks ohtlikumaid seisneb selles, nagu oleks vene armee liig suure isikkoosseisuga ning selle tulemusena väheefektiivne. Ning juba mitmeid aastaid lubatakse meile luua kompaktsed (loe:väiksearvulised) ning mobiilsed relvajõud. Kuid kas ikka on vene armee tänapäeval nii hiiglaslik?
Teoreetiliselt kasutatakse ühe või teise riigi või ühiskonna militariseerituse astme iseloomustamiseks üht erilist näitajat, mis näitab , mitu aktiivses teenistuses olevat sõjaväelast tuleb tuhande elaniku kohta. Sealjuures ei võeta arvesse tsivilistidest sõjaväeteenistujaid ning reservi. Nagu ka erinevaid sõjaväestatud struktuure, mis on ette nähtud riikide sisemise julgeoleku tagamiseks- politsei, piirivalve, j.n.e. Tänapäeval on selles osas kaheldamatu liider Põhja- Korea, kus tuhande elaniku kohta tuleb 49 pagunikandjat. Hiina Rahvavabariigi vastas seisvas Lõuna-Koreas on see number juba tunduvalt väiksem- kõigest 14,2 sõjaväelast tuhande elaniku kohta. Põhja- Korea järel on teisel kohal Iisrael vastava näitajaga 23,9.
Seevastu näiteks on tohutut armeed omavas Hiinas (2,35 milj inimest) ja Indias (1,35 milj inimest) see näitaja jäänud palju maha muust maailmast ning on vastavalt 1,71 ja 1,4. Põhjus selleks on väga lihtne- nende maade hiiglaslik elanikkond, mis on ammugi miljardi piiri ületanud. Samuti kõrgtehnoloogilistel riikidel ja armeedel on see number järgmine: Kreekal- 16,6 , USA-l- 4,76 , Saksamaal- 3,45 , Suurbritannial- 3.09 , Jaapanil kõigest 1,88 sõjaväelast tuhande inimese kohta.
Venemaal on see number ligi 7,24 see tähendab 1,52 korda suurem kui ameeriklastel. Ning kaks ja pool korda väiksem kui kreeklastel. Ning seetõttu teevad VF paljud ametnikud, parlamendiliikmed ning eksperdid justkui loogilise järelduse- vaja vähendada armee koosseisu. Sellest on rääkinud ka vene kaitseminister Anatoli Serdjukov, ning eelnevalt on seda mõtet deklareerinud ka tema eelkäija Sergei Ivanov. Kuid see järeldus on pinnapealne ning seetõttu ekslik. Nagu ka keskaegne postulaat, et päike tiirleb ümber maa, mitte vastupidi.
Usaldada tuleb mitte silmamõõtu, vaid teaduslikult põhjendatud järeldusi. Milliseid, küsite? Aga harilikke, geograafilisi näiteks. Venemaa territoorium on suurim maailmas ning ulatub 17 miljoni ruutkilomeetrini. See on 1,7 korda suurem kui USA-l. Aga kui võrrelda piire, siis mõjuvad arvud veelgi rohkem aukartust äratavalt. Maismaapiiri on Venemaal 20 241 km (USA-l 12 034 km), merepiiri 37 653 km ( USA-l 19 924 km). Aga elanikkonna tiheduselt jääme ühendriikidest pea-aegu neli korda maha, meie 8,3 inimest ruutkilomeetrile vrs 31 USA-s. Indiat ja Hiinat on siinkohal taktitundeline mitte meenutada, lähtume sellest, et joondume arenenud maade kõrgtehnoloogiliste armeede järgi.
Nüüd vaatleme ameerika vägede dislokatsiooni. Ühest miljonist 394 tuhandest sõjaväelasest asub pidevalt emamaa territooriumil üks miljon 105 tuhat sõdurit ja ohvitseri ( jällegi- jutt ainult sõjaväelastest) Ning ainult 290 000 juurutab demokraatiat maakera erinevates paigus. VF relvajõududel suuri baase piiri taga pole, laevastik ei hoia maailmaookeanil pooltsada lahingulaeva pideval patrullimisel. Käime ja lendame periooditi. Seetõttu istuvad meie sõjaväelased pea 100% oma riigi piirides. Ning nüüd tahetakse meile selgeks teha, et ühest miljonist sõdurist jätkub Moskvale, et kaitsta territooriumit, mis on 1,7 korda suurem kui USA. Kusjuures USA-d kaitsvate sõjaväelaste arv on ka suurem- 1 milj 105 tuhat sõjaväelast. Ja seda neljakordselt väiksema elanikkonna tiheduse juures. Mis tähendab seda, et lähikonnas pole käepäraseid mobilisatsiooniressursse? Nonsenss.
Tõsi küll, meile lubatakse, et kõik relvajõudude väeosad saavad olema „ pidevas valmisolekus“( nagu nad seda juba praegugi poleks), ning on suutelised „loetud minutite jooksul“ liikuma positsioonidele. Suuri lootusi pannakse ka mingitele „kiirreageerimisjõududele“, mida saab kiiresti paisata ohustatud suundadele.
Siiski, kõigepealt peaksid selleks, et loetud minutite jooksul positsioonidele asuda, istuma lahingumasinate ekipaažid vahetpidamata masinates, eemaldumata isegi tualetti, jalaväelased peaksid olema ööpäevaselt lahinguvarustuses ning magama relv külje all, aga dessantlased jalutama täies varustuses sajakonna meetri raadiuses ümber lennukite . Ning ka laevastikul peaks olema pidevalt „auru markis“, hoides oma süsteeme pidevas valmisolekus ning kulutades mootorite resurssi. Pole mõtet seletadagi, et selline olukord on mõttetu. Loetud minutite jooksul võivad ümber baseeruda ainult rotid uppuvalt laevalt
Teiseks, seliste hoomamatute avaruste olemasolul nagu seda on Venemaal, ei aita mingisugused „kiirreageerimis“ jõud. Kujutagem ette, et suuremastaabiline sõjaline konflikt puhkeb Venemaa riigipiiri lähedal Habarovski krais, ning kohapeal asuv väeüksus pole suuteline sellega toime tulema. Reisilennuk IL-96 lendab Moskvast Habarovskisse kaheksa tundi, ning tema kiirus on 50 km/h suurem kui sõjaväe transpordil IL-76. Lisame siia veel aja, mis kulub dessantväelaste kogunemiseks-varustamiseks ning aerodroomile sõidutamiseks ja näeme, et vähem kui 12 tunni jooksul ei jõua mingid kiirreageerijad maa teise otsa. Aga kui arvestada tegeliku reaalsusega, on selge, et kasvõi minimaalse grupeeringu loomiseks maa teises otsas kulub vähemalt ööpäev. Isegi arvestades, et osa väeosi tuleb transportida väiksemalt kauguselt.
Sellest järeldub loogiliselt, et hädavajalik on kõikides tähtsamates strateegilistes suundades omada piisavalt suuri väegrupeeringuid. Mis arvuliselt on mitte ainult miljon, vaid kõik olemasolev poolteist miljonit sõjaväelast. Sest selline on meie maa eripära, ning sellel pole midagi ühist külma sõja aegsete suurte vastasseisudega.

MÄNG NUMBRITEGA

Siirdugem nüüd Venemaa relvajõudude paljukannatanud isikkoosseisu juurde.
Põhjendades vajadust märkimisväärse(sisuliselt kahekordse) ohvitserikohtade ja ohvitseride arvu vähendamise järele, teatas kaitseminister A. Serdjukov , et „maailma kogemuse kohaselt koosnevad relvajõud 7-20% ulatuses ohvitseridest. „. Siiski, arvestades, et „oleme siiski tuumariik“, ja et meil on „terve rida väeosi ja üksusi, mida pole teistel maadel“ (huvitav, milliseid meil eksisteerivaid üksusi ameeriklastel pole?), otsustas kaitseministeerium 15 % peatuda. Arvestades, et armee üldine arvukus on otsustatud viia 1 milj. inimeseni, saab ohvitsere olema vastavalt 150 000. Sealjuures tahetakse leitnantide ja vanem-leitnantide arvu suurendada 50 000 asemel 60 000 inimeseni.
Enne maailma kogemuseni jõudmist tahaks erilist tähelelepanu pöörata sellele, et sellised ilusad ümmargused arvud üks miljon, 15% ja 150 000 viivad vägisi mõtte sellele, et tegu pole mitte hoolika analüüsi ja arutluse tulemusega, vaid et need numbrid on lihtlabaselt laest võetud. Jääb mulje, et jutt ei käi mitte relvajõudude ülesehituse keerukast küsimusest, vaid mänguasjade tehase äriplaani koostamisest.
Millele tuginevad need arvud? Sügavatele uuringutele- näidake siis neid üldsusele. USA ja teised NATO maad ei karda avalikustada andmeid erineva kategooria sõjaväelaste arvukuse , relvajõudude struktuuri või üksuste dislokatsiooni kohta, tankide, lennukite ja laevade arvukuse kohta. Meil aga tegeleb sellega Kaitseministeeriumi asemel ajalehe „Kommersant“ nädalavahetuse lisa. Kelle eest me neid andmeid peidame? Seal, ookeni taga, teatakse niigi suurepäraselt, kus asuvad STJ stardišahtid ning kui mitu laeva baseerub Gadžijevo sadamas.
Nüüd aga maailma kogemusest.
Tahame seda või mitte, kuid kõige eesrindlikumaks armeeks on praeguseks ajaks USA relvajõud. Vaatamata kõigile oma puudustele valdavad siiski just nemad kõiki tänapäevase relvastuse liike ja tüüpe, militaarset ja spets tehnikat, on suutelised pidama lahingut kõikides keskkondades- nii maismaal, õhus, vees ning kosmoses. Sealjuures on USA armee ehitatud üles meiegi juhtkonna poolt uuemal ajal järgitava lepingulise printsiibi kohaselt, kasutades suurt hulka professionaalseid seersante. Seepärast ei saa me rääkides maailmakogemusest, kuidagi mööda USA-st, aga ka Inglismaast Prantsusmaast ja teistest riikidest.
Niisiis, sealsamas Ameerikas on ohvitseride arv sessamas leitnandi ja vanem-leitnandi auastmes 50 076 inimest. s.t. 24,23% üldisest ohvitserikorpusest, (ilma warrant-ohvitserideta). Meil on aga kaptenist madalamate ohvitseride arv planeeritav 40 %. Aga Briti relvajõududes on kaptenist madalamaid ohvitsere hoopiski vähem- kõigest 14,37 %. Milleks aga meile nii palju nooremaid ohvitsere ning kus neid ette valmistada, kui muu hulgas ähvardab meid ka sõjaväe õppeasutuste koondamine. Viimaseid, muide, kavatsetakse edaspidi rajada mitte ametkondlikul, vaid territoriaalsel põhimõttel. Sellisele leiutisele võiks lausa patendi võtta- mitte üheski arenenud riigis, mis omab professionaalset sõjaväge ja kõrgtehniloogilist relvastust, pole veel sellele tuldud…

PRESIDENDI MÄÄRUSE KOHASELT.

Professionaalses armees on nooremaks juhtivkoosseisuks seersantid, kapralid ja warrant-ohvitserid, vene mõistes siis praporštšik e. lipnik. Kuid selleks on vaja neid vastaval tasemel ette valmistada ning ka maksta neile korralikult, et ei toimuks nende laiali jooksmist sõjaväest. Esmapilgul tundub meie kaitseministeerium seda küll mõistvat ning deklareerib vajadust üle minna kõrgel tasemel seersantkoosseisule jms. Paraku küll on viimastel kuudel sõjaväe reform saanud uued, koletuslikud vormid. Armeed tahetakse alusteni lammutada ning seejärel uuesti üles ehitada.
„…Mitšmanite ja praporite institutsioon ei sobi Kaitseministeeriumi juhtkonna arvates kaasaegse vene armeega kokku. Prioriteetseks peab saama lepinguliste hulgast värvatav kõrgprofessionaalne seersantikorpus, mille formeerimine algab 2009 aastal.“- teatas Interfaks viitega oma allikale riigi militaarjuhtkonnas .
Vastavalt sellele vallandatakse või viiakse 1 detsembriks 2009 üle uutele teenistuskohtadele ligi 140 000 lipnikku või mitšmanit. Nähtavasti pakutakse paljudele neist minna toetama rahvamajanduse arengut, nagu see VF Kindralstaabi ülema Nikolai Makarovi sõnul on planeeritud ka koondatud ohvitseridele. Saab olema huvitav vaatepilt, kuidas toetab rahvamajandust diplomeeritud raketšik.
. Kui seada endale ülesanne võimsate ja kaasaegsete relvajõudude loomiseks, siis pole oluline, kuidas nimetada professionaali, seersandiks või lipnikuks. Peamine- et tegu oleks professionaaliga, kel oleks aastatepikkune kogemus. Ja ka nimetus „praporštšik“ ( vana-vene sõnast „prapor“- lipp või vimpel) ning „mitšman“ ( inglise keelsest „midshipman“- keskne mees laeval) ei ole midagi uut, mis oleks leiutatud meie sõjaväes nõukogude perioodil.
Auaste „lipnik“ viidi Venemaal sisse juba 1712 aastal kui nooremohvitseri staatus. Nimetus kaotati peale oktoobrirevolutsiooni ning taastati hiljem- algselt kui allohvitseride kõrgeim aste (как старшее старшинское звание), hiljem aga omaette staatusena vastavalt 1972 aastal välja antud määrusega lipnike ja mitšmanite institutsioonist. Sinnani kandsid mitšmani nimetust sõja-merekooli kursandid. Auaste „mitšman“ võeti Venemaal kasutusele 1716 aastal kui „ohvitseri-eelne“ nimetus, ning alates 1732 aastast juba ohvitseri auastmena. 1751-1758 ning 1917-1939 see auaste puudus, 1940-ndast aastatst muudeti allohvitseride-vanemate kõrgeimaks astmeks, ning 1972 aastast omaette klassiks seersantite ja nooremohvitseride vahel. Kuid sõltumata sellest, millisesse klassi kuulub mitšman või lipnik, oma valdavas enamuses on tegu kõrgel tasemel professionaalidega.
On veel üks moment. Kõrgepalgaline lepinguline seersant on siiski kõigest seersant. Muidugi, tema koht armees on märksa olulisem kui sõduril, kuid ohvitseri auaste jääb talle sama kaugeks kui Kuu. Samuti pole iga seersant, olgugi lepinguline ja mitmeid aastaid armees teeninud, vääriline saama ohvitserkorpuse- selle relvajõudude koorekihi- liikmeks. Samas baseerub iga armee paljuski ka tervel karjerismil, mitte vaid rahateenimisel. Selleks on olemas erasektor. Ning seetõttu on omalaadse kompromissina neile, kes seersanti staatusest välja kasvanud, kuid ei ole veel valmis saama ohvitseriks (või ei soovi kanda ohvitseri auastmega kaasnevat vastutust) loodud paljudes arenenud riikide armeedes loodud warrant-ohvitseri või unter-ohvitseri (all-ohvitseri) staatus.
Pöördume USA relvajõudude kogemuse poole. Ka nemad pole saanud mööda sarnasest institutsioonist. Kusjuures ameeriklaste warrant-officer pole mitte lihtsalt all-ohvitserist „nahk“, vaid unikaalne professionaal, kelle arv on pea-aegu poolteise miljonilise armee koosseisu juures vaid 18 191 inimest, ehk 1,3% relvajõudude üldkoosseisust ning 11,36 korda väiksem kui kogu ohvitserkorpus. Neid on isegi leitnantitest vähem.
Suurtes joontes on tegu väljavalitute kastiga, kes eristuvad teistest oma profesionaalse ettevalmistuse kõrge tasemega ning rikkaliku aastatepikkuse relvajõududes teenimise kogemusega. Saada warrant-ohvitseriks pole aga kaugeltki lihtne, tuleb teenida sõdurina, seejärel seersantina. Alles peale seda saab lähetuse allohvitseriks. Näiteks seersant, keda näeme ameerika sõjafilmides ning kes valmistav ette värskelt armeesse saabunuid õppeväeosades, on drill-seersant, faktiliselt jao- või rühmakomandör, kes tegeleb isikkoosseisu riviettevalmistusega, kuid kes ei vastuta tulevaste sõjaväelaste spetsettevalmistuse eest. Eriettevalmistusega, juhul kui tegu pole lihtsalt laskuritega, tegelevadki just warrant-ohvitserid . Üldse eksisteerib viis kategooriat warrant-ohvitsere:
Warrant-ohvitser ja neli alajaotust vanemaid warrant-ohvitsere. Neid viimaseid peetakse armee kullavaraks, ning kogu USA armee arvukuse kohta on neid vaid 638 inimest. Ning kui ohvitseride arvu reguleerimisega tegeleb USA Kongress, siis warrant-ohvitseride arvu määrab iga väeliigi juhtkond lähtudes vajadusest. Nii näiteks pole praegu laevastikus warrant ohvitsere (neist loobuti 1975 aastal), ning lennuväes täidavad nende kohustusi nooremad ohvitserid. Ning kui lihtsad warrant-ohvitserid saavad auastme vastava väeliigi ministri (???министра соответствующего вида вооруженных сил???)(venemaal siis väeliigi ülemjuhataja) käskkirjaga, siis vanemad warrant-ohvitserid saavad oma pagunid presidendi otsusega. Isegi ameerika leitnantitel pole sellist privileegi.
Samuti on säilinud all-ohvitseride auaste nii briti, prantsuse kui ka saksa relvajõududes. Ainult meil on otsustatud minna „oma teed“
Kui aga Vene armee paljud praporid ja mitšmanid tegelesid kõige muu kui lahingulise ettevalmistusega (rahva kujutluses on lipnikust-mitšmanist kujunenud pilti iseloomustab nali, mille kohaselt praporitele viiakse sisse uus vorm- ühe paguniga. Sest teist pole koti alt niikui-nii näha.) ning nende põhiline aeg möödub laos või sööklas kaasteenijate arvel rikastudes, siis ameerika warrant ohvitser on hoopis teise põllu mari. Muidugi, osad neist käsutavad väikseid allüksusi, juhivad eriveokeid ning täidavad muid analoogseid ülesandeid, kuid valdav osa selle kategooria sõjaväelasi täidab hoopis teisi ülesandeid. Nad töötavad professionaalsete tehnikaspetsidena, kelle kohustuste hulka kuulub mitte ainult nende hoolde usaldatud tehnika, spets. aparatuuri ja relvastuse efektiivne ja avariideta töö kindlustamine, vaid ka nende käsitlemiseks vajalike oskuste edasiandmine väeosa noorematele ohvitseridele ja seersantidele. Warrant ohvitseride autoriteetse ning pikaajalise kogemusele toetuva arvamusega arvestavad ka vanemad ohvitserid, kelle staaž on tihti väiksem warrant-ohvitseri omast

LÖÖK PSÜÜHIKALE
.
Miks siiski selliste kõrgklassiliste spetside rolli ei võiks Vene armees täita lipnikud ja mitšmanid? Selle kategooria sõjaväelased tuleks lihtsalt vabastada haritud professionaalidele mitteomasest tegevusest, vähendada nende üldist arvu ning anda osad nende ametikohtadest üle seersantidele. Selle tulemusena tekiks lepingulisele seersantkoosseisule professionaalsuse arendamiseks ja sõjaväeteenistuse jätkamiseks veel üks täiendav stiimul peale rahalise- nimelt võimalus Vene armees karjääriredelil edasi liikuda.
Ning lõpuks jääb ikkagi arusaamatuks otsus üheainsa suletõmbega kaotada maamuna pealt lipniku ja mitšmani vormis inimesed. Mis hakkab juhtuma- osa lipnikke ja mitšmaneid aetakse erru või vallandatakse organisatsiooniliste meetmete najal, aga kes tahab teenistust jätkata, peab võtma maha tähekestega pagunid, ning asendama need seersantide ja vanemate omadega?
Kas meie juhtkonnal on üldse ettekujutlust, millist mõju avaldab selline tegevus nende sõjaväelaste moraalile ja psüühikale? Täiesti vabaneda nendest inimestest aga ei õnnestu- nendest 140 000 inimesest ligi 80 % omab armeele hädavajalikku kogemust ja teadmisi, mille omandamise jaoks tuleb värsketel lepingulistel seersantidel veel kaua areneda. Aga miks mitte näiteks kardinaalselt vähendada kindralite arvu ja neile, kes siis järgi jäävad, pakkuda võimalust jätkata teenistust polkovnikuna…
Kui nii väga tahetakse muuta armeed, siis tehkem seda tsiviliseeritult. Õppigem nendesamade ameeriklaste kogemusest: USA õhujõududes lõpetati warrant-ohvitseride nimetuse andmine juba 1959 aastal, kuid mitte keegi ei tõtanud neilt paguneid maha rebima ning viimane warrant-ohvitser läks õhujõudude ridadest erru alles 1980 aastal. Loomulikult austavad sellist armeed kõik, suurest väikseni. Samuti pole märgata, et sellised „reformistlikud“ ideed tuleksid pähe Siseministeeriumi või FSB juhtkonnale. Näiteks nende firmade akadeemiate territoriaalse printsiibi põhjal ühendamiseks. Tekib järjest süvenev mulje, et VF relvajõud on valitud katsejäneseks, kelle peal õpitakse tundma uusi preparaate. Et pärast jänes lõhki lõigata ja huviga kiigata, mis seal sees ka leida on.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Huvitav artikkel ja tänud tõlke eest.

Mida oskaks naabrimeestele pakkuda, oleks et luua sarnaselt toimivate armeedega nö vanemallohvitserid-spetsialstid. Võib-olla peaksid jääma starshinad vanema kaadriallohvitseri auastmeteks võrdselt meie veeblitega. Et enne saad seersandiks ja siis starshinaks. Spetsialiste on ju vaja nii ehk naa ja riigid, kes vanemallohvitseride soo likvideerinud, on järjest sagedamini vaatamas nende taastamisele.
Muidugi meile on omas mõttes kasulik, kui naaber oma armeed lammutab.

Mis kaitseväe auastmeid puudutab, siis on ka üks tobe lõnks sees - mereväe veeblid. Kummaline. "Veebliauaste" (saksa k Feldwebel) on ikka põliselt tradistsiooniline maaväe nimetus. Mereväes selle asemel olema auaste pootsman (saksa k Bootsmann). Ehk siis n-ptm, ptm, v-ptm, st-ptm. Mereväes ongi teatavasti laeva pootsman sama ametikoht, mis maaväes kompanii veebel.
Mispärast maaväelase auaste on kohaldatud mereväelastele? Ehk lihtsalt keegi kitsama silmaringiga "maarottidest" tootis kord targa paberi ja nii tehtigi? Ime, et madrused reameesteks ei tehtud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vene armees pole meie veeblile vastav mitte starsinaa, vaid praporshik/laevastikus mitshman. Lisaks on seal veel auaste vanemlipnik ehk starshii praporshik.

Seega vene lipnikul ehk praaporshikul ja eesti lipnikul on vahe sees. Venemaal on lipnik vanemallohvitser, meil esimene nooremohvitser.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Postitus Postitas Lohetapja »

hummel kirjutas: Mis kaitseväe auastmeid puudutab, siis on ka üks tobe lõnks sees - mereväe veeblid. Kummaline. "Veebliauaste" (saksa k Feldwebel) on ikka põliselt tradistsiooniline maaväe nimetus. Mereväes selle asemel olema auaste pootsman (saksa k Bootsmann). Ehk siis n-ptm, ptm, v-ptm, st-ptm. Mereväes ongi teatavasti laeva pootsman sama ametikoht, mis maaväes kompanii veebel.
Mispärast maaväelase auaste on kohaldatud mereväelastele? Ehk lihtsalt keegi kitsama silmaringiga "maarottidest" tootis kord targa paberi ja nii tehtigi? Ime, et madrused reameesteks ei tehtud.
Allohvitseride auastmed kuni 1938
teised väeliigid/ merevägi

ohvitseri asetäitja/ ohvitseri asetäitja
veltveebel/ pootsman
vanemallohvitser/ vanemallohvitser
nooremallohvitser/ nooremallohvitser

Alates 1939

vanemveebel/ vanemveebel
veebel/ veebel
nooremveebel/ nooremveebel
vanemseersant/ vanemmaat
seersant/ maat
nooremseersant/ nooremmaat

1992/93 kehtestati 1939 a auastmed. 2000 lisati staabiveebel ja ülemveebel.

Mis aga puudutab eri väeliikides ühesuguste allohvitseride auastmenimetuste kasutamist, siis minu teada peaks see nii olema ka mõnel pool mujal.
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas alax »

Esmalt tuleb meelde Venemaa kunagise peaministri sõnad. Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.
Sellise suure riigi nagu Venemaa ja tema armee jaoks on reformid vajalikud, kuid samas vägagi valulikud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist