No raamatutes on olemas ka põletusmatused. Rings any bell?kaerakala kirjutas:Nonii...MargusM kirjutas: ... ja röövlid, kellele pole absoluutselt mitte miski püha (sh. ka laibahaudadega kalmistud),...
palun selgitada mulle, tumedale junnile, mis asi on laibahaud???...ma tean , et autovarast nimetadakse moodastel aegadel "omavoliliseks kasutajaks"vms. aga see sõna on midagi uut...minu jaoks
NB! Ma olen ristimata
Puhka rahus,Metallidetektor...
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Гив Ми Мани
Teen seda suurima hea meelegakaerakala kirjutas:Nonii...MargusM kirjutas: ... ja röövlid, kellele pole absoluutselt mitte miski püha (sh. ka laibahaudadega kalmistud),...
palun selgitada mulle, tumedale junnile, mis asi on laibahaud???...ma tean , et autovarast nimetadakse moodastel aegadel "omavoliliseks kasutajaks"vms. aga see sõna on midagi uut...minu jaoks
NB! Ma olen ristimata
Laibahaudadega v. siis ka laibamatustega kalmistute vastanditeks on põletusmatustega kalmeväljad. Kui viimaste puhul ei pruugi selle avastaja pahatihti arugi saada, et on matusepaigale "sattunud" (ehetest ja relvadest koosnevate komplekside juures pole alati säilinudki põletatud inimluude fragmente), siis laibahaudadega kalmistu peaks kõigi jaoks olema üheselt äratuntav: kadunukesed on maamulda sängitatud põhimõtteliselt nagu tänapäevalgi. Neid eristab kristlikest matustest üksnes rohkete hauapanuste olemasolu - investeering hauatagusesse ellu...Siit ka seletus sellele, miks pean laibakalmistute segaminipööramist suuremaks patuks (loe: teadlikuks kuriteoks) kui põletusmatustega kalmeväljade omi.
Toetan Frunsbergi mõtteid! No isegi Eesti vanimatele detektoristidelegi oli selge,( Tölpa ja Mõhk) et haud on püha. Veel enam, kui kaevates tulevad kondid välja, on võimalik kasvõi algeslt muude leidudega tuvastatav, mis ajast pärit ja anda info vastavale ametkonnale. Kas Sõjahoolde Liit või Muinsuskaitse Amet. Point nimelt selles, et annad leiukoha informatsiooni, mitte ei kraabi maad ja astu minekut!
Huvitun maisest rasketehnikast.
http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... php?t=3499inkvisiitor kirjutas:Nii siis härrad, oleks välja pakkuda väikene mündileid hõbemüntide näol.Nahk kukkur hävinenud,dateering jääb sinna 16-18 sajandisse. Võimalikud vahetusvarindid saksa militaarteemal... Ja leid pärineb kodust põranda laudade alt;)
Müüdud!
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Ma vaatasin seda kuulutust isegi ja imestasin eriti selle leikoha üle, tundus kuidagi eriti küüniline või isegi provokatiivne antud teema õrnust arvestadesShiim kirjutas:http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... php?t=3499inkvisiitor kirjutas:Nii siis härrad, oleks välja pakkuda väikene mündileid hõbemüntide näol.Nahk kukkur hävinenud,dateering jääb sinna 16-18 sajandisse. Võimalikud vahetusvarindid saksa militaarteemal... Ja leid pärineb kodust põranda laudade alt;)
Müüdud!
Гив Ми Мани
Sama siin...On teada päris mitmeid juhtumeid, kus leidjad arvavad end olevat nutikad, nimetades leiukohana päris kentsakaid ja uskumatuna tunduvaid kohti. Muinsuskaitseseaduse viies peatükk, mis käsitleb Kultuuriväärtusega leiu mõistet, aga selles osas vahet ei tee. Olulised on hoopistükis muud kriteeriumid. Nii et asjata vaev...gnadenlose kirjutas:Ma vaatasin seda kuulutust isegi ja imestasin eriti selle leikoha üle, tundus kuidagi eriti küüniline või isegi provokatiivne antud teema õrnust arvestades
Muinsuskaitseseadus: § 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste
(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
Asjaõigusseadus: § 105. Erilise väärtusega peitvara
(1) Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.
Olen kaitseliitlane ,olen detektorist.Foorumis oleme püüdnud seadusi tutvustada.Töötab rubriik "loe enne kui metsa lähed" Igasugused üritused valmistatakse põhjalikult ette,uuritakse millega tegemist ja kas pole mingeid piiranguid.Ise tegin MK-le ettepaneku korrastada mõnd kaitsealust objekti detektoristide kulu ja kirjadega(saadeti viisakalt pikalt) Leidusid antakse muuseumidele ja teatatakse MK-le.Aga ikka saame ainult pasarahe kaela.Reporter nimetas täna lõhkekehade üleandmist demineerijatele hoopis päästeametile peavalu tekitamiseks.
Saan aru ,et härra Margus M oleks võimeline kaks osapoolt ühise laua taha kokku viima!Tehke see asi ära ja sadade inimeste lugupidamine on võidetud.
Ja kindlasti ei tule ka kauges tulevikus ükski hauaröövel sellise mehe haua kallale .Olgu see siis laibamatus v.urn
Saan aru ,et härra Margus M oleks võimeline kaks osapoolt ühise laua taha kokku viima!Tehke see asi ära ja sadade inimeste lugupidamine on võidetud.
Ja kindlasti ei tule ka kauges tulevikus ükski hauaröövel sellise mehe haua kallale .Olgu see siis laibamatus v.urn
Paljud meist ikka käivad MK kodulehel huvi tundmas, et mis uudist ja mis mehed teevad? Ei saa ka loota, et muinsuskaitsjad detektoristide foorumit uurivad ja omale märkmikkusse linnukesi teevad. Sellest ka need pasarahed, mõlemalt poolt, rõhutan.
Ühine mahaistumine ja infovahetus maandaks pinget. Kui MK oleks veel huvitet sellest...
Ühine mahaistumine ja infovahetus maandaks pinget. Kui MK oleks veel huvitet sellest...
MargusM kirjutas:
Vanade teede äärest, kõrtsikohtade ümbrusest, lihtsalt metsa alt olen leidnud 18saj. dengasid päris mitmeid. Vahel leiab mõne rootsiaegse kuuendiköörisegi. Kui leian tee äärest denga, on see kultuuriväärtusega leid? Või on kultuuriväärtus siis, kui ühte kohta on kunagi kaotatud mitu dengat?
Paluks täpsustada, mis leide see viies peatükk siis käsitleb?On teada päris mitmeid juhtumeid, kus leidjad arvavad end olevat nutikad, nimetades leiukohana päris kentsakaid ja uskumatuna tunduvaid kohti. Muinsuskaitseseaduse viies peatükk, mis käsitleb Kultuuriväärtusega leiu mõistet, aga selles osas vahet ei tee. Olulised on hoopistükis muud kriteeriumid. Nii et asjata vaev...
Vanade teede äärest, kõrtsikohtade ümbrusest, lihtsalt metsa alt olen leidnud 18saj. dengasid päris mitmeid. Vahel leiab mõne rootsiaegse kuuendiköörisegi. Kui leian tee äärest denga, on see kultuuriväärtusega leid? Või on kultuuriväärtus siis, kui ühte kohta on kunagi kaotatud mitu dengat?
5. peatükk
KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID
§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste
(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
(2) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile.
(3) Kultuuriväärtusega leiu suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduse § 105.
§ 31. Kultuuriväärtusega leiu ajutine kaitse
Kultuuriväärtusega leid on ajutise kaitse all selle leidmisest alates.
§ 32. Leidja kohustused
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele. Leidjal on õigus jääda anonüümseks.
(2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.
§ 33. Õigus tasule
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidjal on õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Asja väärtuse määrab kindlaks Muinsuskaitseamet. Tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Tasu ei maksta isikule, kelle kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve.
KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID
§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste
(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
(2) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile.
(3) Kultuuriväärtusega leiu suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduse § 105.
§ 31. Kultuuriväärtusega leiu ajutine kaitse
Kultuuriväärtusega leid on ajutise kaitse all selle leidmisest alates.
§ 32. Leidja kohustused
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele. Leidjal on õigus jääda anonüümseks.
(2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.
§ 33. Õigus tasule
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidjal on õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Asja väärtuse määrab kindlaks Muinsuskaitseamet. Tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Tasu ei maksta isikule, kelle kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve.
Kas seadus aitab meil mõista ka seda, kas leitud vallaasi omab kultuuriväärtust? Ma ei pea silmas seda, et inime pole kunagi Türsamäe tüüpi sõlge näinud ja ei tea millega tegu, vaid just Uitaja varianti, nt kas 18 sajandi denga on väärtus? Kas Narvas löödud ööril on kultuuriväärtus? Kas on võimalik seda üldse määratleda seaduses täpsemalt?
PS. Pole Uitajaga isiklikult tuttav, aga tema tegemisi läbi kahe foorumi jälginud ja mulle pole ta küll valeliku inimese muljet jätnud. Olen ka selle konkreetse juhtumi kohta lugenud kommentaare.
PS. Pole Uitajaga isiklikult tuttav, aga tema tegemisi läbi kahe foorumi jälginud ja mulle pole ta küll valeliku inimese muljet jätnud. Olen ka selle konkreetse juhtumi kohta lugenud kommentaare.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist