Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[Jaanus2]

1939.a. Pätsist on asi juba nagunii väga kaugel... EW-d ei oleks ilma bolševiketa ilmselt tehtudki. See oli selline hädalahendus. Eesti oleks täiesti rahul olnud laiaulatusliku autonoomiaga uue veebruarirevolutsiooni-järgse demokraatliku Venemaa koosseisus. Kogu Venemaa turg piirideta lahti, lahti ametlikust venestuspoliitikast, ka mõisnikest tõenäoliselt, ja venelaste plaanipärase kolonisatsiooni korraldamisega siia ei saanud isegi tsaarivõim oma võimsuses hakkama, alles NL oma plaanimajandusega suutis seda. Anno 1913-1914 aegset tsaarivõimu nuteti Eestis veel kaua taga - et küll siis oli raha ja võimalusi.... Läksid aga Venemaale mõisavalitsejaks ja venelased kummardasid ette ja taha.

[Henn]

Juhani, sul on õigus, kuid suur tükk ajab suu lõhki. Pealegi toetasid lääneriigid valgeid. Päts ja Laidoner aga pakkusid Eestit just inglastele protektoraadiks. Ja siit jõuame jälle ringiga 1939. aastasse, kui samad mehed leidsid, et Vene baasid tagavad Eestile rahuliku elu.

[Jaanus2]

Vahe ainult selles, et Inglise, Saksa või Vene protektoraat on väga erinevad asjad. Horvaatia ja Slovakkia riigid või mis need iganes olid, olid 100x rohkem riigid kui mistahes NSV. Ja Inglise protektoraadid olid veel rohkem riigid. Kohalikel neegripealikel lasti rahus oma kommete järgi valitseda, mõni üksik inglane oli nõu andmas.

[Henn]

Tõeti, nii see on. Kas võime püstitada hüpoteesi, et Päts ja Laidoner kujutasid 1939 eksikombel ette, et Vene riik on sama tsiviliseerituks jäänud, kui see kunagi olid ja nad ei osanud bolševikelt midagi halba kartagi? See oleks tähendanud, et nad olid unustanud Vabadussõja aegsed massimõrvad Eestis; Tartu rahulepinguga saadud kogemuse, et venelased lepingutest kinni ei pea; ei teadnud vahepeal Venemaal toimunud tapatalgutest (18-20 milj. tapetut); Poola ja muudest sündmustest mitte midagi. See ei ole võimalik.

[Jaanus2]

Nii lollid nad ikkagi ei olnud. Tõsi, arvasid, et NL on vahepeal veidi "tsiviliseerunud". Aga Eesti bolševiseerimist kartsid ikka ja lootsid, et kohe-kohe tuleb Saksamaa ja lööb venelased baasidest välja. Kogu lootus pandi diplomaatia huina-muinale ja end ei kavatsetudki kaitsta. Kohe üldsegi ei olnud plaanis. Nagu praegu loodetakse NATO-le. 1938, kui Saksa lehtedes ilmusid Eestit kiitvad artiklid ja Pätsi-Laidoneri pildid, siis Saksa "protektoraat" ei kõlvanud, nii vastik. Pärast oli ENSV igati hää, Päts andis kõik vajalikud allkirjad. Nii et valikuid ikka oli ka peale sõdimise-mittesõdimise. Sai valida ka avaliku kuradilesaatmise ja oma arvamuse ütlemise asja kohta, aga ka seda ei julgetud teha.

[Juhani Putkinen]

Kogu lootus pandi diplomaatia huina-muinale ja end ei kavatsetudki kaitsta. Kohe üldsegi ei olnud plaanis. Nagu praegu loodetakse NATO-le.

Minu arust kõige tähtsam on õppida ajaloolistest vigadest, seega on vaja teada mis tegelikult juhtus. Aga ka sellistest oleksoloogiavestlustest on kasu - aitab avata silmaringi.

Mul oli au osaleda Eesti riigikaitse ülesehitamisel aasta 1992 jaanist alates. Seda tehti usinaga, sest okupatsioon oli selgesti meeles ja seda ei tahetud tagasi. Keegi ei ka lootnud NATO või mingi teise peale, vaid ehitati Eesti riigikaitset üles võimaluste piirides.

Siis aga paistis, et varsti saame NATO liikmeks ja polnudgi nagu vaja Eesti riigikaitset vaid ainult mingi proffipataljon, mis käib missioonidel. Minu arust see läks täiesti pe*sse.

Paistab, et mõned targemad isikud on jälle taipamas, et peale NATO liikmelisuse on ka ise vaja ennast kaitsta. Annaks jumal, et need NATO-usklikud ei enam saaks võimule vaid ehitatakse usinasti territoriaalkaitset ja totaalkaitset.

[Henn]

Selleks, et taibata, et riigi ja iseseisvuse kaitsmisele alternatiivi pole, ei pea asjatundja olemagi. Ükski riik ei või lasta tekkida olukorral, kus ta muutub subjektist pelgalt objektiks. Iseseisvus kas on või teda ei ole. Kahjuks on aga neid, kes selliseid elementaarsid asju ei mõista üllatavalt palju. Ka võimulolijate seas. Loodame, et asi, nagu sa kirjutad, tõesti paremuse poole läheb.

[hugo1]

Nii lollid nad ikkagi ei olnud. Tõsi, arvasid, et NL on vahepeal veidi "tsiviliseerunud". Aga Eesti bolševiseerimist kartsid ikka ja lootsid, et kohe-kohe tuleb Saksamaa ja lööb venelased baasidest välja

Huvitav mille põhjal Päts&Co seda lootsid???
M&R pakt ei olnud nende jaoks saladus.
Saksamaa oli Eesti saadiku pe***e saatnud, lisaks veel kaasa soovitus mitte N-Liidule vastu astuda.
Sel ajal ei teadnud isegi Hitler, et tal tuleb varsti N-Liiduga sõdida.
Kõik märgid näitasid hoopis vastupidist.
Aga ei ikka leidub neid kes väidavad, et Päts oli prohvet, luges kohvipaksupealt, et kohe algab sõda.
Täielik möga.

[Jaanus2]

Tegelikult see lootus päris alusetu ei olnud. Loen praegu Ilmjärve teost üle ja arvan, et faktidega on tal enamvähem OK. Hitler tahtis algul juba 1939.a. jõuluks Läänega ühele poole saada ja siis itta, kus eluruum Krimmis ja Ukrainas... Aga enne tahtis kangesti Inglismaaga kokku leppida. Asjad jäid ühel ja teisel põhjusel venima ja alles 1940.a. jõudis ta niikaugele (Inglismaaga ikka kokku leppida ei saanud). Stalin ajastas ka Eesti iseseisvuse hävitamise just Pariisi langemise ajale ja võibolla oleks sama teinud ka 1939.a.. Aga võibolla ei oleks. Siis räägiksime täna, et küll see Päts oli ikka üks tark ja ettenägelik vanamees...
Õpetus on selles, et ei saa oma riigi saatust panna ainult sõltuma sellest, kuidas kellelgi teisel midagi läheb või ei lähe. Ise peab ka saama ja tahtma oma saatust juhtida, kasvõi natukenegi.

[Juhani Putkinen]

Sel ajal ei teadnud isegi Hitler, et tal tuleb varsti N-Liiduga sõdida. Kõik märgid näitasid hoopis vastupidist.

Jah, kordame natukese mis toimus:

1. Esimese Maailmasõja rahus saksakeelsed alad löödi kildudeks;

2. Hitleri eesmärk oli ühendada kõik saksakeelsed alad (nt. Prantsusmaal, Tshehhoslovakias, Poolas, Austria) ühtse Saksa riigiks - ilma sõda pidamata;

3. Venemaa eesmärk oli vallutada terve Euroopa (esiteks). Selle eesmärgi saavutamiseks Venemaa (Stalin) tahtis saada Inglismaa ja Prantsusmaa ning Saksamaa sotta omavahel. See on lugeda näiteks Stalini kõnest 19.8.1939:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... 190839.htm

4. Selleks Venemaa ettepanekul loodi sõjaline liit Venemaa ja Saksamaa vahele:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... kanssa.htm

5. Venemaa ja Saksamaa ründasid koos liitlastena Poolat, pidasid ühise võiduparaadi ja võidupeo Poola kukkumise auks:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... t_liit.htm

6. Venemaa aga pettis Saksamaat - viivitades oma rünnakut Poola kallale - nimelt selleks, et saaks Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutama sõja Saksamaale. See trikk õnnestus:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... tleria.htm

7. Venemaa nimelt tahtis otsese rinde Saksamaa vastu, et oleks lihtne teha üllatuskallaletung Saksamaale. Saksamaa oleks tahtnud, et vahele jää väiksem (15 miljoni elanikuga) iseseisev Poola riik. Hitler oleks tahtnud Poolalt ainult saksakeelsed alad - Stalin aga polnud nõus. Venemaa tahtis kaotada terve Poola riigi maakaartilt. Täpselt sama Baltiriikidega - Venemaa tahtis saada heat positsioonid Saksa Ida-Preisimaa (Königsberg) ründamiseks. Seetõttu Venemaa okupeeris Eesti, Läti ja Leedu:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... 939-41.htm

8. Venemaa plaanides oli lõigata kohe enda üllatuskallaletungi alguseks Saksamaa tema naftaallikast Rumeeniast, seega Venemaa okupeeris Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukovina. See aga töötas äratuskellaks Berliinis ja Hitler sai lõpuks aru mis ta liitlane Venemaa plaanib Saksamaa hävitamiseks ja hakkas planeerima preventiivset lööki itta:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ajalle.htm

9. Tasub mäletada, et Hitler oli kirjutanud juba oma Mein Kampfis, et nimelt Prantsusmaa oli ja saab olema Saksamaa verevaenlane, mis on vaja hävitada. Saksamaa oleks pidanud Hitleri arvates tegema liit Inglismaaga, aga kui Inglismaa pole sellega nõus, nii siis teha liit Venemaaga (mis ka tegelikult juhtus):
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... _Saksa.htm

10. Saksamaa ehitas oma armeet, laevastikku ja õhuväge eesmärgina, et aastal 1945 Saksa oleks valmis sõjaks. Hitler oli väga üllatunud ja pettunud kui Inglismaa ja Prantsusmaa julistasid sõja Saksamaale 3.9.1939.

Seega ma imestan väga kuidas Päts ja Laidoner oleks teadnud juba 1939 sügisel, et kohe, kohe tuleb sõda Saksamaa ja Venemaa vahel. No, muidugi kui Pätsul oleks olnud suurepärased suhted Venemaaga nii võiks oleksoloogias oletada, et Venemaa juhtkond ütles Pätsule, et Venemaa varsti ründab Saksamaat. Tasub mäletada, et Stalin oli veel 21.6.1941 kindel, et Saksamaa ei ründa Venemaat:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... _Saksa.htm

[araterI]

Kahjuks, et saa ma tuua konkreetseid tsitaate ja viiteid ajalehenumbritele aga 1938-39 aasta Eesti ajalehtedes ammu enne septembrit 39 oli korduvalt juttu sellest, et sõda tuleb. See polnud mingi Pätsi leiutis vaid iga vähegi kaugemale mõtlev inimene suutis selle välja mõelda. Selle osas, et kelle vahel ja millal oli mitmeid seisukohti aga nendest ajalehtedes väga ei kirjutatud.

Esimene ettejuhtuv tsitaat:
1939 Päevaleht, 25. veebruar 1939, lk 4 Pätsi kõnest vabariigi aastapäeval:

Täna pühitseme jälle oma riigi aastapäeva. Kuigi meie ümber on olnud palju ärevust ja kuigi isegi Euroopa riikides on palju kõneldud sõjast, on Eesti selle kõige keskel olnud nagu väike rahusaareke.

[Henn]

Sakslased ajasid Pätsil ka omajagu pead segi. 3. juulil 1941. aastal KGB vestlusel väitis Päts, et ta olevat septembrikriisi ajal iga päev konsulteerinud Saksa saadikuga Frohweiniga, kes olla teda veennud, et Saksamaa loeb vastastikuse abistamise lepingu sõlmimise poliitiliselt arukaks.

Poliitilise Politsei direktor Johan Sooman tunnistas KGB ülekuulamisel 29. septembril 1940, et Abwehr II üks juhte, Canarise abi dr. Valter Klee olevat talle öelnud, et Punaarmee üksuste asumist Eesti territooriumil asuvatesse baasidesse vaadeldakse Saksamaal kui ajutist nähtust.

See aga ei andnud küll põhjust oletada, et sõda algab, või et see algab kohe. Seda enam, et Saksa sõjaväeatašee kolonel Horst Rössing ütles 26.09.39 USA sõjaväeatašeele Huthsteinerile: ”Loomulikult ei meeldi meile, et Venemaa kinnitab kanda Balti riikides, aga meie praegune olukord välistab võimaluse osutada Venemaale mingitki vastupanu... Nõukogude sisenemine Balti riikidesse on meile väga ebameeldiv ja loob probleemi, millele Saksamaa peab leidma lahenduse tulevikus.”

Paratamatult tekib küsimus, miks Balti riikide juhid ei teinud mitte midagi oma riikide iseseisvuse kaitseks. Seda enam, et juba mõne kuu pärast, aastavahetusel, hooples kindral Johan Laidoner Rootsi Tallinna suursaadiku Svante Hellstedti ees, et Eesti oleks suutnud osutada venelastele samasugust vastupanu kui Soome (sic!)!

[Henn]

Üks põhjus, miks Saksamaa ei tahtnud, et Balti riikides vastu hakataks ja madinaks läheks on minu arusaamist järgi selles, et Saksamaale oli ülitähtis säilitada kõik oma tooraineallikad. Ainus eluliselt tähtis sõjamaterjal, millega Saksa sõjatööstus oli küllaldaselt varustatud, oli süsi. Sisse veeti 80 protsenti kummist, 65 protsenti tinast, 70 protsenti vasest, 50 protsenti pliist, 25 protsenti tsingist jne. Versailles´i lepinguga oli Saksamaast eraldatud Elsass-Lotring. Saksamaa kaotanud oma vähesedki naftaallikad.

Tänu Molotov-Ribbentropi paktile varustas Venemaa teda nüüd kõige vajalikuga, milleta sõjapidamine läänes võimatu oleks olnud. Lisaks sellele tunnistas Venemaa Saksamaa õigust vaadelda Baltimaid edasi oma majandusliku baasina (toidu- ja toorained).

Eesti varustas Saksamaad eeskätt suures koguses põlevkivist toodetava kõrgekvaliteetse lennukibensiini, põlevkiviõli ja lõhkeainete tootmiseks vajaliku fosforiifiga, mida mujal Euroopas vajalikus koguses ei leidu. Põlevkiviõli oli eriti tähtis Saksa allveelaevastikule, sest see on oma erikaalult raske ja ei tõuse vees ülesse. Nii ei teki allveelaevadest reetlikke õlijälgi veepinnale. Balti riikide sadamad ja raudtee olid ülitähtsaks kanaliks transiitkaupade veol idast Saksamaale. Sõjatandri tekkimine Baltimaades raskendanuks tooraine hankimist ja kahjustanuks seega Saksa huve.

Ka peatselt alganud Talvesõjas arvestas Moskva Saksa valitsuse palvet hoiduda pommitamast Saksamaa sõjamajanduse seisukohalt tähtsaid Soome ettevõtteid. Eks kulunuks need ka talle endale ära, kui Soome oleks vallutatud ja NSV Liidu koosseisu võetud..

[Juhani Putkinen]

Kahjuks, et saa ma tuua konkreetseid tsitaate ja viiteid ajalehenumbritele aga 1938-39 aasta Eesti ajalehtedes ammu enne septembrit 39 oli korduvalt juttu sellest, et sõda tuleb. See polnud mingi Pätsi leiutis vaid iga vähegi kaugemale mõtlev inimene suutis selle välja mõelda. Selle osas, et kelle vahel ja millal oli mitmeid seisukohti aga nendest ajalehtedes väga ei kirjutatud.

Esimene ettejuhtuv tsitaat:
1939 Päevaleht, 25. veebruar 1939, lk 4 Pätsi kõnest vabariigi aastapäeval:

Täna pühitseme jälle oma riigi aastapäeva. Kuigi meie ümber on olnud palju ärevust ja kuigi isegi Euroopa riikides on palju kõneldud sõjast, on Eesti selle kõige keskel olnud nagu väike rahusaareke.

Sõjast jah - aga mitte sõnagi Venemaa ja Saksamaa vahel.

Oli näiteks Hispaania kodusõda. Saksamaa tahtis ühendada saksakeelsed alad ühte Saksa riiki, ning Poolas räägiti valju häälega sellest, et Poola ründaks Saksamaat. Nii, et sõdadest räägiti. Minul pole küll infot, et tollal oleks üldiselt arvatut sõja olevat tulemas Venemaa ja Saksamaa vahel. Nad olid ju suured sõbrad ja liitlased.

Päts ja Laidoner tegid otsuseid ajal kui Saksa ja Venemaa olid konkreetselt relvavennad - liitlastena Poola kallal.

[Juhani Putkinen]

Tänu Molotov-Ribbentropi paktile varustas Venemaa teda nüüd kõige vajalikuga, milleta sõjapidamine läänes võimatu oleks olnud.

Jah.

Saksamaal poleks olnud mingid võimalust sõdida kui Venemaa poleks varustanud Saksamaat.

Aga Venemaa nimelt tahtis, et Saksa sõdiks lääneriigide vastu ja seetõttu varustas Saksamaat.

Nad sõbrad olid ju koos ehitanud Venemaal tanke ja lennukeid ning arendanud tankisõja taktikat (Saksamaalt oli keelatud Versaillesi lepinguga ja Venemaa aitas Saksamaaat selle lepingu vastu). Venemaa ja Saksamaa vahel oli juba ammu sõlmitud Rapallo leping.