Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[araterI]

Ma väga vaielda ei tahaks, kuna põhjalikku analüüsi pole teinud aga kui tolleaegseid päevalehti lugeda nt 1939 märtsi ja augustit sirvisin
dea.nlib.ee
siis sõja eelaimdus oli õhus. Võimalusi oli vähemalt ajalehe järgi niivõrd mitmeid, et kindlasti oli kellegi peas ka Saksa-Vene variant. Päts ja Laidoner "lootsid" mitte ei "teadnud", et Saksamaa sõda alustab või idasuunalises sõjas osaleb.
Mul ei ole põhjust kaitsta ei üht ega teist poolt. Millele tahtsin tähelepanu juhtida on see, et kõigil, kes tahavad midagi hirmkindlat väita tasuks tolleaegseid päevalehti lugeda. Siin tullakse välja avastuslikult Suvorovi või Solonini laadi väidetega aga tolleaegsetes lehtedes kirjutatakse, mis tegelikult toimub ja pakutakse vähemalt võrreldavaid teooriaid välja.
Mis veel, et olukord oli väga segadusttekitav - oli igasuguseid probleeme ja jõujooned olid väga segased. Paras määramatus.
Et soovitan lugeda noid ajalehti, jääb nii mõnelgi mehel lahtisest uksest sisse murdmata.

[Jaanus2]

See, et Saksamaa bolševikke ei salli ja Venemaad ründab millalgi, oli avalik saladus. Täpset kuupäeva muidugi keegi ei teadnud. Teadsid seda venelased ja kõik teadsid, sest Hitler oli sellest oma surematus teoses kirjutanud. Ainuke asi, mida ta ei tahtnud, oli sõdida kahel rindel. Ja Venemaa sõjalisse võimekusse suhtus ääretult üleolevalt. Ime küll, see võimekus oligi allpool igasugust arvestust. Oleks ta vaeseke seda tankide-lennukite hulkagi teadnud... Saksa saadik rääkis Pätsile kogu aeg, et kannatage veel natuke, varsti-varsti...
Rääkiski ju õigust, ei valetanud. Ainult et ennem kui asjaga valmis saadi, oli EW juba maamunalt kadunud ja sakslased ei hakanud nägema vaeva nii kehvasti manageeritud moodustise taastamisega, piisas neile pärismaalastele omavalitsusest küll. Nagunii andsid mehi väkke hea meelega, mida veel vaja. Igale oma.

[Juhani Putkinen]

See, et Saksamaa bolševikke ei salli ja Venemaad ründab millalgi, oli avalik saladus. Täpset kuupäeva muidugi keegi ei teadnud. Teadsid seda venelased ja kõik teadsid, sest Hitler oli sellest oma surematus teoses kirjutanud.

Kas Sa Jaanus oled lugenud selle "surematu teose"?

Ma olen lugenud ja ei mäleta, et ta oleks seal kirjutanud midagi Venemaa ründamisest. Seevastu Hitler kirjutas, et Prantsusmaa on Saksamaa verevaenlane ja, et Saksamaa peab koondama jõud aktiivse arveteõiendamiseks Prantsusmaaga ning viskuma lõpliku otsustavasse lahingusse.

Midagi taolist ma ei mäleta kirjutatud Venemaa kohta. Vastupidi Hitleri meelest Venemaa oli Saksamaa võimalik liitlane (juhul kui liit Inglismaaga ei õnnestu).

[araterI]

XIV Peatükk
Saksa poliitika Ida-Euroopas
...
Kui me räägime uutest territooriumidest tänapäeva Euroopas, peame me põhimõtteliselt pidama silmas Venemaad ja temaga piirnevaid riike.
...

Terve 14. peatükk on seda toetavat juttu täis.

Zweites Buch, mis pole küll hea allikas tolles kontekstis viidata räägib sarnast juttu

Above all, however, only through a territorial policy in Europe can the human resources shifted there be preserved for our Folk, including their military utilisation. An additional 500000 square kilometres in Europe can provide new homesteads for millions of German peasants, and make available millions of soldiers to the power of the German Folk for the moment of decision.

The only area in Europe that could be considered for such a territorial policy therefore was Russia.

[Juhani Putkinen]

XIV Peatükk
Saksa poliitika Ida-Euroopas
...
Kui me räägime uutest territooriumidest tänapäeva Euroopas, peame me põhimõtteliselt pidama silmas Venemaad ja temaga piirnevaid riike.
...

Terve 14. peatükk on seda toetavat juttu täis.

Olen lugenud ka selle 14. peatüki hoolega. Seal EI räägida ühtegi sõna sellest, et Saksa ründaks Venemaat.

Saksa aga püüdis aitada juba Esimeses Maailmasõjas, et Ukraina saaks iseseisvaks Venemaast. Hitler oli väga huvitatud Ukrainast ka Teise Maailmasõja ajal.

Venemaa ja Saksamaa leppisid omavahel kokku ju sellest, et Saksamaa saa poolet Poolast ja Venemaa võtab teise poole. Üks võimalus on, et Saksamaa oleks saanud ka osa Ukrainast või terve Ukraina ilma sõda - lepinguga oma liitlase Venemaaga.

Vahetult enne Saksa preventiivset rünnakut Venemaale 22.6.1941 pea kõik lääne diplomaadid arvasid, et ongi nõupidamised Venemaaga - nimelt Ukrainast. Ka Soome juhtkonnal oli selline "informatsioon", et Venemaa ja Saksamaa vahel on nõupidamised (aga tegelikult polnud). Ka Stalin arvas, et Saksamaa tahab nõupidamisi.

[Jaanus2]

Juhani, ära liiga hoogu ka mine. Ukraina oli osa N.Liidust ja N.Liit oli Hitlerile Venemaa ja vastupidi. Kui Balti NSV-d ei olnud tema jaoks riigid, siis Ukraina ei olnud ammugi. See oli vaid hea viljaka mullaga koht saksa talupoegadele. Kui enne oli veel probleemiks, kuidas Saksamaa NLiidule kallale saab, kas koos Poolaga või ilma, siis pärast Poola jagamist oli see vaid (lühikese) aja küsimus, nagu ajalugu ka näitas. Hitler oli Läänes peamise saavutanud, Prantsusmaa oli purustatud ja Inglismaad ahistati mereblokaadiga. Inglismaaga üritati kokku leppida viimase hetkeni, nii hea kui kurjaga. Miski ei takistanud Vene kampaaniat alustamast varem, seda lükati korduvalt edasi.

[Juhani Putkinen]

Juhani, ära liiga hoogu ka mine. Ukraina oli osa N.Liidust ja N.Liit oli Hitlerile Venemaa ja vastupidi. Kui Balti NSV-d ei olnud tema jaoks riigid, siis Ukraina ei olnud ammugi. See oli vaid hea viljaka mullaga koht saksa talupoegadele. Kui enne oli veel probleemiks, kuidas Saksamaa NLiidule kallale saab, kas koos Poolaga või ilma, siis pärast Poola jagamist oli see vaid (lühikese) aja küsimus, nagu ajalugu ka näitas. Hitler oli Läänes peamise saavutanud, Prantsusmaa oli purustatud ja Inglismaad ahistati mereblokaadiga. Inglismaaga üritati kokku leppida viimase hetkeni, nii hea kui kurjaga. Miski ei takistanud Vene kampaaniat alustamast varem, seda lükati korduvalt edasi.

Igaüks saa loomulikult jääda oma arvamuse juurde.

Ma olen aga põhjalikult uurinud Venemaa püüdlusi oma alasid laiendada - Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Ukraina, Georgia, Tshetsheenia, Rumeenia, Saksamaa, jne. arvelt.

Minu koduleheküljel on üle 1500 pikka põhjalikku tsitaati koos täpsete alligainformatsioonidega. Samuti mu raamatus on üle 400 tsitaati (viidet).

Ma olen kindel sellest, et kui Venemaa poleks olnud otsene oht Saksamaale nii Hitler ei oleks läinud kahe rinde sõjasse - aga kui oli koheselt oodata Venemaa kallaletungi Saksamaale, nii Hitlerile ei lihtsalt jäänud muut üle. Kui Saksa suursaadik Moskvas krahv von der Schulenburg küsis Hitlerilt miks ta läks Venemaa kallale nii Hitler vastas: "kallis krahv, mul polnud teist võimalust".

[Jaanus2]

Ei olnud jah muud võimalust, mõlemad olid ennast purki ajanud. Hitler vajas Poola jagamist Poola juppide pärast, vajas mingiks ajaks kindlust, et N.Liit ei sekku ja kui veel toorainetega varustab, siis seda parem. Vajas seda selleks, et purustada Prantsusmaa. Aga ühist piiri vajas ta Venemaaga ka selleks, et tulevikus purustada seesama Venemaa ja koos temaga kommunism, mis koos juudi plutokraatiaga oli Hitleri arvates kõigi Saksamaa alanduste põhjus. Seda oleks ta hea meelega teinud koos Inglismaaga, aga Inglismaa alistamine distantsilt ei õnnestunud, Hessi ei võetud jutule ja dessanti ette võtta kõheldi. Õigustatult, sest vastassuunalise dessandi organiseerimisega oli liitlastel hiljem kõvasti tegemist. Hitleri mereline võimekus oli 1939-41 hoopis kehvem.
Siis hakkasid tulema signaalid N.Liidu ettevalmistustest ja Hitler ei tahtnud mitte, et keegi tuleb selja tagant torkima, kui tema Inglismaa dessandiga ametis on, viimseni ametis. Jättis Inglismaa marineerima ja pööras otsa ümber.
Stalinil ei olnud ka midagi Poola jagamise vastu, kui sellega kaasnes magustoiduks veel teisi alasid. Ja oh rõõmu - ühine piir Saksamaaga! Sai ometi minna sakslastele ja eurooplastele kommunismi rõõmusõnumit viima! Tehniline võimekus selleks oligi hea, aga vaim lootusetult nõder. Mõlemad tahtsid ühist piiri. Kui Hitler ei oleks tahtnud, ei oleks keegi tal keelanud teha vahele Poola marionettriiki, aga näe ei pidanud seda enam vajalikuks. Algul tahtis ta Poolalt vaid Danzigit ja koridori, isegi kõiki sakslastega alasid ei tahtnud. Aga siis jälle Poola arvas, et see ei ole hea plaan.
Võtan seda siin pigem kui populaarteaduslikku lühikursust nooremale põlvkonnale, muidu võibolla ei kirjutakski.

[Juhani Putkinen]

Ei olnud jah muud võimalust, mõlemad olid ennast purki ajanud. Hitler vajas Poola jagamist Poola juppide pärast, vajas mingiks ajaks kindlust, et N.Liit ei sekku ja kui veel toorainetega varustab, siis seda parem. Vajas seda selleks, et purustada Prantsusmaa. Aga ühist piiri vajas ta Venemaaga ka selleks, et tulevikus purustada seesama Venemaa ja koos temaga kommunism, mis koos juudi plutokraatiaga oli Hitleri arvates kõigi Saksamaa alanduste põhjus. Seda oleks ta hea meelega teinud koos Inglismaaga, aga Inglismaa alistamine distantsilt ei õnnestunud, Hessi ei võetud jutule ja dessanti ette võtta kõheldi. Õigustatult, sest vastassuunalise dessandi organiseerimisega oli liitlastel hiljem kõvasti tegemist. Hitleri mereline võimekus oli 1939-41 hoopis kehvem.
Siis hakkasid tulema signaalid N.Liidu ettevalmistustest ja Hitler ei tahtnud mitte, et keegi tuleb selja tagant torkima, kui tema Inglismaa dessandiga ametis on, viimseni ametis. Jättis Inglismaa marineerima ja pööras otsa ümber.
Stalinil ei olnud ka midagi Poola jagamise vastu, kui sellega kaasnes magustoiduks veel teisi alasid. Ja oh rõõmu - ühine piir Saksamaaga! Sai ometi minna sakslastele ja eurooplastele kommunismi rõõmusõnumit viima! Tehniline võimekus selleks oligi hea, aga vaim lootusetult nõder. Mõlemad tahtsid ühist piiri. Kui Hitler ei oleks tahtnud, ei oleks keegi tal keelanud teha vahele Poola marionettriiki, aga näe ei pidanud seda enam vajalikuks. Algul tahtis ta Poolalt vaid Danzigit ja koridori, isegi kõiki sakslastega alasid ei tahtnud. Aga siis jälle Poola arvas, et see ei ole hea plaan.
Võtan seda siin pigem kui populaarteaduslikku lühikursust nooremale põlvkonnale, muidu võibolla ei kirjutakski.

Olen täiesti nõus.

Lihtsalt tahan öelda, et:

1. Mein Kampfis Hitler täitsa ühemõisteliselt kutsub Ptantsusmaat Saksamaa verevaenlaseks ja lubab temaga lõpparve teha;

2. Mein Kampfis ta midagi sarnast ei Venemaast kirjuta;

3. Saksamaa (Hitler) ei oleks kuidagi tahtnud sõda (vähemalt midagi suuremat sõda) enne aastat 1945 - millal Saksa armee, laevastik ja lennuvägi oleksid saanud "valmiks sõjaks";

4. Nimelt Venemaa tahtis selle Teise Maailmasõja - ja Hitler langes Stalini tehtud lõksu.

[Jaanus2]

Miks Hitler MK-is Venemaast konkreetsemalt ei kirjuta? Tuleb lihtsalt vaadata, millal ta selle kirjutas. Venemaa oli siis ohutu ja maoli maas nagu Saksamaa isegi. Levitas küll kuskilt kaugelt kommunismi, aga mitte Venemaa ei olnud Saksamaa kaotuse põhjus IMS. Juudid ja Prantsusmaa olid siinsamas kõrval. Ülemaailmne kommunismi väljajuurimine ja tulevane eluruum mustmullamaal hõljusid kuskil tulevikuunistustes, neist ei olnudki vaja väga konkreetselt kirjutada. Ometi kirjutati piisavalt konkreetselt, sest venelased nägid Hitleri-Saksamaas algusest peale endale ohtu. Varasemale koostööle Saksamaaga tõmmati pidurit, alles mõne aja pärast, kui Stalin nägi, et sakslased on sama naiivsed kui ülejäänud läänlased, algas see uuesti.

[Jaanus2]

Lisan veel, et puht tehniliselt oli N.Liit sõjaks muidugi hoopis rohkem valmis kui Saksamaa. Aga ainult tehniliselt, nagu näeme. Täielike jobude käes tehnika ei sõdi. Läks nii, et ajaloo silmis jäi sõja süüdlaseks Saksamaa. Ajalukku jäävad asjad nii, nagu nad on olnud, mitte nii, nagu nad oleks võinud olla, kui midagi läinuks või oleks tehtud teisiti.

[Henn]

Ärge unustage ka Inglismaa osa ja püüdu Saksa-Vene sõda õhutada. Briti luure varustas nii Hitlerit kui Stalinit vastastikuste tõeste ja valede luureandmetega. Ka Stalini õhutamine Baltimaid okupeerima oli osa plaanist Vene-Saksa tüllipööramisel.

[Jaanus2]

See oli Inglismaa taktika läbi aegade, pöörata tülli oma vastaseid ja sõdida võõraste kätega. Oma impeeriumigi saavutas võrdlemisi väikese sõdimise hinnaga. Anti hindudele püssid kätte ja need muudkui madistasid omavahel.

[araterI]

Miks Hitler MK-is Venemaast konkreetsemalt ei kirjuta?

Pikalt kirjutab, terve 14. peatükk on täis aga kordagi ei ütle otse. MK hooplev-keerutavat stiili arvestades tuleb üksjagu dešifreerida, mida vana tegelikult mõtles.

[Juhani Putkinen]

Miks Hitler MK-is Venemaast konkreetsemalt ei kirjuta?

Pikalt kirjutab, terve 14. peatükk on täis aga kordagi ei ütle otse. MK hooplev-keerutavat stiili arvestades tuleb üksjagu dešifreerida, mida vana tegelikult mõtles.

Aga Prantsusmaast kirjutab väga otsekoheselt. Samuti juutidest.

Seega pole mingist deshifreerimisest küsimus, vaid sellest, et Hitleri seisukoht oli, et Prantsusmaa ja juudid on Saksamaa verevaenlased.

Ta kirjutab otse ka oma rassimõtetest - näiteks, et eri rassid ei peaks tema arvates segunema, sest lõpptulemus on kehvem kui kumbki eraldi.

Kui nüüd kirjutame oleksoloogias, nii ma jätkan veel natukese:

1. Hitler valmistus hoolega õientama arvet Prantsusmaaga;

2. Juhul kui Venemaa ettevalmistused tungida Saksamaale ja Rumeeniale kallale poleks seganud, nii arvatavasti Saksamaa oleks löönud Prantsusmaa mättasse kunagi aastal 1945;

3. Juhul kui Inglismaa oleks tunginud Saksamaa kallale, nii ka Inglismaa oleks löödud mättasse, näiteks aastal 1946;

4. Minul küll pole kristallipalli, et näeks millal järg oleks olnud Venemaal - kui üldse (kui Venemaa ei oleks valmistunud ette rünnakuks läände);

5. Seega väidetud Pätsu ja Laidoneri "teadmine", et kohe, kohe oleks Venemaa ja Saksamaa vahel sõda - pole väga tugevate argumentidega kaetud (väidetakse, et see on võimalik lugeda Mein Kampfist).