Saksa radaride asukohad Eesti põhjarannikul (raudteeküsimus)

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
kari lumppio
Liige
Postitusi: 312
Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
Asukoht: Espoo, Soome
Kontakt:

Saksa radaride asukohad Eesti põhjarannikul (raudteeküsimus)

Postitus Postitas kari lumppio »

Tere!

Olen natuke püüdnud selgusele saada kahe saksa radari asukohtades Eesti põhjarannikul.

Esimeseks natuke taustandmeid: Selle lingi taga on kaart kirde-euroopas asunud saksa radaridest:
http://www.gyges.dk/Flum%20NE%203.pdf

Minu küsimus puudutab stellung'eid Celebes II ja III (vt. lingis antud kaart) mis asusid Eesti põhjarannikul ning mida kasutati Ju 88 ööhävitajate juhtimiseks. Tõenäoliselt algul "Helle nachtjagd" süsteemis (ehk juhitavade helgiheitjadega*) sest 1./NJG 200 masinadel ei olnud pardaradarid (E-bays oksjonil olnud fotode järgi). See üksus baseerus Tallinnas jaanuaris-veebruaris 1944. Alates märtsi algust Tallinnas oli 4./NJG 100 mille lennukidel oli radarid. Osa sellest üksusest oli kohal juba veebruari alguspoolel. Alates sellest võib olla helgiheitjad jäeti ära.

Kõige minul olemasoleva teave järgi pidid need kaks radarid olema "Eisenbahn" ehk rõõpastel.

Soome õhuseire oma lendude raamatudes on ka saksa lennukide lennud Soomelahe ümbruses. Nii ka 4./NJG 100 omad. Tüüpiliselt on kirjas antud ööhävitaja ootekoha kaardiruut, raadius (normaal 36 km, harva 60 km), lennuaeg jne (stardikohta Tallinn). Ootekoha keskpunktis on loogika järgi radar, arvestades tolleaegseid Luftwaffe'i juhtimissüsteeme. Kaardiruutude järgi saksa raadaripunktid asusid:

Celebes II Kiiu-Kuusalu piirkonnas (veebruaris eri kohal, võimalikult Kehral)
Celebes III Kundale viival raudteel
(kolmas koht on Soome Kallbodagrund'i saar, aga minu teada seal radarid ei olnud !??)

Kunda raudteel olnud Celebes III koht sattuks just kui Aru kohale, kus on (vähemalt praegu) rõõpad karjääri ümber ringikujuliselt. See oleks nagu loogiline ja selge.

Celebes II oleks nagu olnud kuni märtsi 1944 alguseni eri kohal. Ruudusse satub Kehra, seega ka raudtee. Märtsist kuni juunini on koht Kiiu-Kuusalu kant! Seal aga raudteed vähemalt nüüdisajal ei ole. Kas radar oleks võetud vagunitelt maga ning viidud kaugemale (parem positsioon raadari tõõtmise seisukohtal vms.?)?


Kas foorumlased teavad nende kahe saksa radarijaama täpsemaid asukohti? Need ju olid oma kohtadel kuude kaupa.

Igasugune lisateave saksa radarivõrgust Eestis on teretulnud, nagu ka kõik muu teave saksa õhuvaatlusteenusest.


Soojad suve!
Kari


*Vt. lähemini http://www.gyges.dk/Himmelbett.htm
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Eestis on selline raamatuke ilmunud, mida mul aga endale ei ole ja mida pole jõudnud raamatukokkugi vaatama:

Õhuseire Eestis 1942-1944 / [koostaja Arvi Paesüld]
Tallinn, 1999
60 lk.: ill.

Kas see sulle tuttav?

Ja siin ühes teises kohas kirjutas Arensburger, et lennuvaatluspostid oli/on Paesülla erihuvi, vist ise osaline.
Viimati muutis MOrav, 27 Mai, 2005 21:04, muudetud 1 kord kokku.
kari lumppio
Liige
Postitusi: 312
Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
Asukoht: Espoo, Soome
Kontakt:

Postitus Postitas kari lumppio »

Hr. Estoloog. Jälle minu jaoks täiesti uus allikas! Pole küll teistel foorumidel harjunud, et alla veerandi on käes mõislik vastus.

Aitäh väga.

Aga lisavastused, allikad jne veelgi ja pidevald teretulnud.


Kari
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Esmaspäev laenutan raamatu, huvitab ennast ka :-).

Vaatasin avalikust telefonikataloogist veebis,
Paesüld Arvi-Hindrik Tallinn 5557 7049
Paesüld Arvi-Hindrik Tallinn, Elektroni 6-20 656 1225

Nii et otsekontakt temaga ehk ka kasuks.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

"Õhuseire Eestis" on hea ülevaade - uurimus+mälestused 11. eriülesannetega õhuvaatluspataljonist (Flugmelde Abteilung z.b.V. 11; hiljem tegutses Eesti alal 12). Tegevus aastate kaupa 1942, 1943, 1944, üsna pikalt meeste saatusest Riias, Preisimaal, Poolas, Saksas, ülevaade varustusest ja relvastusest (mh algul vene gaasimaskid, aafrika üksustele mõeldud kollast värvi telgivarustus, prantsuse sõjaväe poolsaapad, hiljem vene vint ja Tšehhi tääk jms), väljaõppe korraldus, lennuteadete edastamise viis, loetelu vahtkondadest - neid 70 kirjas (aeg, paiknemine, sidesüsteem, varustus), nimekiri Eestis õhuvaatlusüksustes teeninud eestlasist (344 nime, mh näiteks Paul Alvre, Raimund Hagelberg, Sven Ise, Gunnar Kilgas, Kaljo Kirde, Gunnar Kiviväli, Vello Lipand, Aleksander Loit, Jüri Müür, Johannes Piiper, Ilmar Pleer, Jüri Raus, Kalvin Ring, Nils Sachris, Herbert Valdsaar jt), kolm skeemi postide asukohast, lõpus veidi pilte (kseroksi tasemel küll).

Otseselt Saksa radareist vähe juttu küll,

lk 14 - juulis 1943 suunati Tallinnast 15-20 meest ehitama kõrgepingeliini Kohtla-Järvelt Moldova külani. Liini ülesanne oli varustada elektriga Narva maanteel Purtse jõe silla lähedal üles seatud radarjaama (Flugmessgerät). Samasugune radar oli üles seatud Soome vastaskaldale. Radarite vaatlusväljas olid Väike- ja Suur-Tütarsaar. Eriti jälgiti venelaste lende, kelle lennuväli asus Suursaarel. Ehitusbrigaad asus Lüganusel (Bautgrupp Radtke), kaks eestlasest allohitseri ülemaks jne, ehitati septembri lõpuni.

lk 20 - 4. kompanii käsutusse jõudis 1944. a. kevadel raudteel liikuv radarjaam, koosnes reisivagunist, kus elas meeskond, ja kaubavagunist, kus oli raadiojaam ja radari kuvar. Radar monteeriti vaguni kõrvale. Meeskonnas kaks sakslasest allohvitseri ja viis eestlast. Esmalt seati see üles Kundas, Vene lennukid avastasid peagi, tihedate õhurünnakute tõttu paikneti Lõuna-Eestisse Sangaste raudteejaama lähedusse. Septembris 1944 saadeti radarijaam koos meeskonnaga Kieli, ainult üks eestlane jäi Eestisse.

Kuressaares seati 1944 ka radar üles. Septembri lõpus demonteeriti ja saadeti koos Saaremaalt evakueeritavate õhuvaatlejatega meritsi Lätisse.

Kari, tegin sellest raamatukesest koopia sulle ka.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

merevägi teatas 23.5.1944 oma kirjaga radarite katsetulemustest.
Muuhulgas märgiti, et kõrgel kaldal olevad Mereküla ja Sillamäe radarid ei avasta hästi üksikuid kaatreid ja plaaniti nad panna rannikujärsaku alla, üles pidid tulema Würzburg-Riese'd.

kaasas oli ka skits soome lahe ümbruses olevatest, planeeritud ja ehitamisel olevatest radaritest.

Kood: Vali kõik

(seet.) Mereküla       Wiesel
(seet.) Sillamäe       Luchs
L040    Sillamäe       Renate
WR      Valaste        Loki
(seet.) Aseri          Zobel
(seet.) Perispea       Nerz
(seet.) Aegna          Jaguar
(seet.) Porkala        Puma (soome meeskond)
(seet.) Emsaloe        Hermelin
(seet.) Suursaar       Marder
(seet). Tütarsaar      Iltis
WR      Suur-Tütarsaar Odin
(seet.) Jokkyla        (soome meeskond)
tabelis 1.veerg radari tüüp, 2.veerg asukoht, 3. veerg varjunimi, lisaks olid ära toodud kaugused, kuna avastatakse vastavalt kaatertraalerid (R-Boote), torpeedokaatrid (S-Boote), hävitajad (laevaliik), 5000 t laevad, praamid, traalerid (M-Boote) ja lennukid. Tabel oli kehvalt loetav, see L040 tüübina on lihtsalt minu oletus :)

planeeritud või ehitamisel:
WR Mereküla
WR Sillamäe
WR Vainupea
WR Naissaar
(seet.) Hangö
WR Suursaar
WR Seivastö

WR tähendab Würzburg-Riese
seet. seetaktische

allikas: T312-1634-1130,1131,1132

06.09.2008.a. Oletus T312/1627/310 põhjal: L040 on äkki Flum?
Viimati muutis andrus, 06 Sept, 2008 21:55, muudetud 1 kord kokku.
Tminoff
Liige
Postitusi: 225
Liitunud: 15 Nov, 2004 15:56
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Tminoff »

Kas nende üksuste väliposti numbrite kohta on ka midagi teada. Kas radarite meeskonnad allusid mereväele?
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Et siin Paesülla raamat ja õhuseire jutuks oli, siis Nils B. Sachris kirjutab oma õhuseire ajast EÜS-i infolehes avaldatud mälestustes:

"Mina lõpetasin Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1942.a. 15. mail. Koolile oli just antud niisugune nimi: esimesel punavõimu aastal ja pärast Saksa võimu oli see jällegi 7. keskkool, mis oli moodustet Westholmi ja Prantsuse Lütseumi gümnaasiumiklassidest. Juba enne lõppu olime teinud kontrahi Tallinnas asuva 38. Flugmeldekompanie’ga, et lähme kohe peale kooli nende teenistusse. Umbes samal ajal kuulutati ka välja, et muidu ülikooli ei saa, kui olgu oldud 6 kuud Saksa sõjaväes või teenitud 6 kuud aktiivses bolševismivastases võitluses Omakaitse “ridades” või siis oldud 1 aasta RADis (Reichsarbeitsdienst – Riigi Tööteenistus). See oli meil klaar. Värbamas käis meid nimetet kompanii Rechnungsführer, kelleks ei olnud keegi muu kui Unteroffizier Paul Alvre. Esimese nädala veetsime Tallinnas ja käisime iga päev kodunt lennuväljal vastavas õppeklassis hommikust õhtuni õppustel: lennukitüüpide määramine, nende kõrguse hindamine, lennusuuna näitamine tuulteroosi abiks võttes (selle saksa termin oli Melderose). Saime selga ilma õlakuteta ja špiigliteta (kraelõkmed) lennuväemundri; saapad, müts ja vöörihm olid õiged. Käel tuli kanda kollast linti, millel seisis “Im Dienst der deutschen Wehrmacht”. Relvaks oli ilmatu pikk Austria vintpüss koos samuti hirmpika täägiga. Nii et teenistus algas 17. mail Tallinnas ja nädal hiljem sõitsime Inglismaa ründamiseks ehitet “Landungsboot’iga” Naissaare Lõunakülla, kust matkasime oma kolaga raudteed ja dresiinat appi võttes saare põhjaossa, kus meie Flugwache asus ühes väga ilusas majas, mille omanikust me midagi ei teadnud. Seal teenisin ma kuni 5. jaanuarini 1943. a. Lahtisaamiseks läksin miskisse lennuväe-ambulantsi (ikka Kadriorus, need majadki vist veel alles Weizenbergi tänaval), kus mind vastu võttis noorepoolne Unterarzt, kes minu vasema, 1940. a. sügistalvel põetud tromboosist tursund jala luges olevat küllaldase, et mind elimineerida sõjaväest. Õieti oleks ma pidand ka niisama lahti saama, sest kirjutasime kuue poisiga alla kuuekuulisele lepingule, kuid sakslased leidsid, et olud ikka ei võimalda neil lepingust kinni pidada ja nõudsid, et iga lahkuja peab enda asemele tooma uue mehe. Mitmetel see ka õnnestus. Minul, nagu ikka, polnud kuskilt kedagi võtta. Seepärast lõin jala lagedale, mis tõesti terves pikkuses kubemest kuni varvasteni oli tüki maad paremast jalast jämedam, nii et noor lennuväedoktor hüüatas: “Mann, da haben Sie ja was weg!”
Nii kui sealt tulema sain läksin kohe Tartusse, kuhu olen nüüd juba 61 aastaks jäänd. "
kari lumppio
Liige
Postitusi: 312
Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
Asukoht: Espoo, Soome
Kontakt:

Postitus Postitas kari lumppio »

Täiendusi saksa raadarite teemal


Siin alla on paar huvitavad linki:

Jagdabschnittsführer Führer Reval/Helsinki
http://www.gyges.dk/Jafu%20Reval.htm

Selles spekuleeritakse, et em. komandopunkt oleks asunud Ülemiste lennuvälja läheduses - "There is what appears to be an old fortress SW of the airfield". Kas keegi oskab kommenteerida?

Ln-Flugmeldeabteilungen (E) z. b. V.
"Nachtjagd-Eisenbahnzüge".
http://www.gyges.dk/Ln%20zbV%202.htm

Fotosid raudteevagunitel paigutatud radarist. Selles on lisaks organitsatsioonikava (kliki "organization").


Kalbådagrund'i müsteer on ka selgunud vahepeal (vähemalt minu jaoks). On olemas Porkkala-Kallbådagrundi tuletorn mis on ehitatud laiule ja ajasin koha sellega segi. Oleks pidanud midagi märkama juba nimest, rootsi keele sõna "grund" tähendab madalad. Lisaks antud kolmanda radari asukoha ruut 116b1 on kesel merd, mitte rannikul. Lahendus tuli kui nägin vana merekaarti. Kalbådagrund oli majakaslaev mis oli ankerdatud samanimise madala kohale Helsingi ees.

Niisiis see Kalbådagrund'i radar ei ole miski muu kui radarlaev Togo!

Huvitav on ka see, et kas Togo ankerdati Kalbådagrund'i kohale sellepärast, et seal on ankerdamisvõimalus (kirjanduse järgi see on selleks halb koht). Või kas mängis mingid rolli ka see et majakaslaeva ning radarlaeva nagu Togo kujud olid mingil määral sarnased? Vähemalt venelased ei rünnanud Togod kuigi vähemalt ühel ööl luurelennuk avastas selle asukoha.


Kari
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

kari lumppio kirjutas: Selles spekuleeritakse, et em. komandopunkt oleks asunud Ülemiste lennuvälja läheduses - "There is what appears to be an old fortress SW of the airfield". Kas keegi oskab kommenteerida?
Kui peetakse silmas seda kolmnurkset veega ümbritsetud ala, siis tegemist ilmselt tõesti tehisliku veekoguga, kuid märksa hilisemasega.

1936. a. kaardilehel on samal kohal lihtsalt soine ala. Ilmselt rajati need tiigid mingi aeg hiljem selle ala kuivatamise käigus.

Pilt

Kui komandopunkt asus tõesti Ülemiste lennuvälja läheduses, siis vaataks mina hoopis põhjapoole ning Dvigateli tehase kvartalisse. Vana Dvigateli tehase peahoone oli 1940-41 Baltimere laevastiku käsutuses. 1941. a. algul koliti need sealt välja ning hoones tehti remont ning sellest pidi saama rajatava lennukitehase administratiivhoone. Ka olid samal territooriumil erinevas valmidusastmes mitmed lennukitehase tootmiskorpused. Sinna oleks saanud paigutada ka palju suuremaid tehnilisi üksusi...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Heiki
Liige
Postitusi: 179
Liitunud: 31 Dets, 2004 11:24
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Heiki »

andrus kirjutas:merevägi teatas 23.5.1944 oma kirjaga radarite katsetulemustest.
Muuhulgas märgiti, et kõrgel kaldal olevad Mereküla ja Sillamäe radarid ei avasta hästi üksikuid kaatreid ja plaaniti nad panna rannikujärsaku alla, üles pidid tulema Würzburg-Riese'd.
Võimalik et generaator mille Sillamäe lähedalt leidsime, andis voolu radarile. Asukoht Sillamäe kõrgel paekaldal on radarile või helgiheitjale igati sobilik.
Vaata siit: http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=1829
Front Line Eesti MTÜ
www.front-line.ee
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Saksa radaride asukohad Eesti põhjarannikul (raudteeküsi

Postitus Postitas Reigo »

Kundas oli Luftwaffe Würzburg (vist Riese).
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Saksa radaride asukohad Eesti põhjarannikul (raudteeküsi

Postitus Postitas Reigo »

lk 14 - juulis 1943 suunati Tallinnast 15-20 meest ehitama kõrgepingeliini Kohtla-Järvelt Moldova külani. Liini ülesanne oli varustada elektriga Narva maanteel Purtse jõe silla lähedal üles seatud radarjaama (Flugmessgerät). Samasugune radar oli üles seatud Soome vastaskaldale. Radarite vaatlusväljas olid Väike- ja Suur-Tütarsaar. Eriti jälgiti venelaste lende, kelle lennuväli asus Suursaarel. Ehitusbrigaad asus Lüganusel (Bautgrupp Radtke), kaks eestlasest allohitseri ülemaks jne, ehitati septembri lõpuni.
Saksa 1944.a. märtsi kaardi põhjal paistab see Freya olevat natuke teises kohas:
Pilt

Umbes see koht:
https://www.google.ee/maps/@59.4314614, ... !1e3?hl=en
hotkalle
Uudistaja
Postitusi: 19
Liitunud: 11 Juul, 2005 22:36
Kontakt:

Re: Saksa radaride asukohad Eesti põhjarannikul (raudteeküsi

Postitus Postitas hotkalle »

Millisest märts 1944 kaardist on jutt? Kas seal on märgitud ka Purtses, Püssis, Aseris olnud üksuste asukohad?
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Saksa radaride asukohad Eesti põhjarannikul (raudteeküsi

Postitus Postitas Reigo »

Armeegrupp Narva kaardid rannikuakaitse kohta. Eks seal on ka üksuste paiknemise kohta, aga minu käsutuses olevad kaardid on viletsa kvaliteediga ja piin on neist infot välja imeda (osa on loetamatu). Umbes 100-115 dollariga peaks saama hea kvaliteediga veebruar-juuni 1944 rannikukaitse kaardid (mikrofilmil kokku ligi 100 kaadrit). Praegu veel kõhklen tugevalt. Aga kui peaks leiduma näiteks paar-kolm kambajõmmi, kes oleks nõus koos minuga võrdselt investeerima, siis võiks ära tellida. Iga investeerija saaks endale terve mikrofilmi digitaalse koopia.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline