Tekkis huvi Arsenali toodangu vastu

[alex]

loodetavasti õnnestub

http://pildid.ee/displayimage.php?pid=270467&fullsize=1

[soadf]

Kena sellist karpi pole veel näinud! http://www.ksk.edu.ee/picture.php?ID=675
Muuseumis ka üks kena karp.

[jackpuuk]

Tervitus , see on küll teema , mis huvi üles küttis . Olen küll Arsenali toodangu kohta ka ennem lugenud natuke , aga see jutt on siin tõsiselt huvitav . Kas on kellegil andmeid , kas neid Arsenali püstolkuulipildujaid ka mõni kuskil säilinud on ?

[gnadenlose]

minu karp on eeswtikeelne, põhja all veel kiri vpt nim.n:o 72

Mu omal sama kiri talla all, nummer küll erinev- 32

[gnadenlose]

Kusagilt on hakanud vastu jõule kuule sadama, äkki on hakatud võltsima ka juba ? Tegelikult huvitav, kui veel Alexi S-kuulid lisada. Gnadenlose D-kuulide karbil küll kiri Arsenal, VPT tehasest juttu pole. Alexi kuulide karbil kiri "S- kuule...jms" siis eesti või soome keeles?

Alexi omad on Soome päritolu; kirjad eesti keeles, kuna meie armee tellimusel tõenäoliselt tarnitud (EW armees oli kasutusel sama VPT laskemoon).

[soadf]

Tervitus , see on küll teema , mis huvi üles küttis . Olen küll Arsenali toodangu kohta ka ennem lugenud natuke , aga see jutt on siin tõsiselt huvitav . Kas on kellegil andmeid , kas neid Arsenali püstolkuulipildujaid ka mõni kuskil säilinud on ?

Usa muuseumis, siis Hispaanias ja üks on veel Tartus olemas: http://www.ksk.edu.ee/picture.php?ID=659

[EOD]

Alexi omad on kerged kuulid. Saksa tähistus oli Spitzgeschoss.
Gnadenlose omad võivad olla rasked kuulid ehk torpeedokuulid, nagu neid veel nimetati. Saksa tähistus s.S. ehk schwere Spitzgeschoss. Kuid võivad olla ka mingid eriotstarbelised.
Vaadake oma raamaturiiulid läbi, ehk leiate Eesti markeeringute kohta midagi.

[jackpuuk]

Tänud soadf-ile pildini juhtimise eest . Aga on ka teada , mis teid pidi see tukk Ameerikamaale sattus , Hispaaniast oli siin eespool juba juttu .

[Abramis]

Tere,

Väga huvitav teema!
Paar küsimust. Laidoneri muuseumi aastaraamatu link on aegunud. Kas keegi oskab soovitada toimivat linki.

Teine küsimus puudutab Arsenali toodangut. Kas Arsenal Tallinna poolt toodetud relvadest on kellegi käsutuses ka pilte? Eriti huvitavad püstolkuulipuilduja A.T. ja teised käsitulirelvad. Kaitseväe veebis mil.ee on kaitseväe ajalugu käsitlevas artiklis viidatud ka Arsenali poolt toodetud käsigranaatidele "Eesti kaigas". Kas selle kohta on kellelgi infot (ja pilte).

HEAD EV 90.AASTAPÄEVA!

DEAKTIVEERITUD!

[valloon]

Pildil siis Arsenali tankitõrjemiin (deaktiveeritud) ja gaasimaski torbik.

[ppp]

Kui Arsenali peale juba asi läks, siis küsin kas on mingit teavet Arsenalis modifitseeritud (vene) 7, 62 mm Mossin-Nagant püsside kohta? Millal, kui palju, mis otstarbel on vast palju tahetud, aga kui teaks vähemalt kuidas oli selle relva mudeli tolleaegne ametlik nimetus? Ma ei mõtle siinkohal muidugi sportrelvi. Mõned vanemad inimesed on rääkinud midagi Kaitseliidu vintpüssist (kuigi siin võidakse ka Jaapani-Arisakaga segi ajada). Analoogiana modifitseeriti samu relvi ka Soomes (seal näit. ühe mudeli nimes kasutatud Suojeluskunnan pystykorva, viitab ka analoogiale meie KLga?). Nähtu põhjal oli muudetud kirp (nn. soomlaste püstise koerakõrva stiilis), aga pole muidugi ise mingi eriteadlane selles küsimuses, et põgusa asja nägemise peale kõiki finesse mõista ja esile tuua. Neid asju on ilmselt ka Eesti kogudesse jäänud. Nägin teda siiski Soome Sõjamuuseumis, kus vaid märge, et relva raud tehtud Tallinna Arsenalis ja selle võis näha ka vabriku märki. See relv oli sõjas muidugi soomlasel venelase käest võetud ehk siis nö trofee.[/quote]

Juhtusin vana teema peale. Kunagi oli kellegagi juttu kusagil nähtud vene vindist mis Arsenalist läbi käinud. Väidetavalt võis olla raud seal tehtud, padrunipesa kohal 6-kohaline ! ja ARS 38 D, löödud erinevate raudadega, nii et kas ikka oli Arsenalis tehtud raud? Samas mingeid teisi (ei vene ega ameerika ega soome ) tootjamärke polevat näha olnud ega ka mahalihvimise jälgi. Kirp oli eelpoolkirjeldatud, ka puit ilmselt tehtud lühemaks ja leapoolne rihmakinnitus ümber tehtud, täägikinnitus "nugatäägile". Raua pikkust ei tea, igal juhul lühem kui "pikad" tsaariaegsed torud ilmselt (pole päris kursis nende pikkustega) Huvitav oleks teada mis täägid sellistele asjadele külge käisid, ka singlise või jaapani? (eelpool kirjutatud ARS 38 D kombinatsiooni lõpp võis ka teises järjestuses olla, ei mäleta täpselt aga justkui oli nii)

Ülemine lõik oli foorumlase 7,71 kunagise postituse viide!

[sigalahe]

juhtusin hiljuti sirvima raamatut kus pildid igasugustest ümbertehtud ja omavalmistatud tulenuiadest,mõned päris kõrgel tasemel.Kuuldavasti seda kunagi siin Eestis ka tehtud Arsenalis.Et jaapani püssidele monteeriti mingid teised rauad külge?On keegi sellest midagi kuulnud ja oskab kommenteerida või mõnele lingile viidata?On keegi mingit sellist asja ise ka näinud kui japsil mingi teise maa ,kas saksa või norra või rootsi raud küljes.Olen kaupluses näinud k98 millel norrakate 7,62 raud peal.

[gnadenlose]

Kuuldavasti seda kunagi siin Eestis ka tehtud Arsenalis.Et jaapani püssidele monteeriti mingid teised rauad külge?

Minu teada ei vahetatud Arsenalis pilungipüsside raudu, vaid need lihtsalt puuriti "õigeks".

[sigalahe]

selge,ma eriti täpselt teemat ei valda, oli lihtsalt meelde jäänud mingid ümberehitused.Aga millisesse mõõtu puuriti?

[istorik]

No sellest Arsenali teemast on siin foorumis ju niipalju juttu olnud, vaata palun otsingust ja lugemismaterjali jagub paariks õhtuks!