www.militaar.net

Nagu korra sai juba mainitud - suvisel külaskäigul ühte Tartu sammastage kõrgkooli (mis aga ei peida Roosti kuninga kuju oma hoovi peal ) pisteti mulle pihku üks hunnik raamatuid. Ja kästi asja ette tarvitada.

Nii et hakkame siis tarvitama...

Täna 90 aastat tagasi sai ajutine valitsus üle hulga aja jälle põranda alt välja ja asus Eestis võimu teostama. Võiks ütelda, et algas Teine Vabariik Ja kaugel pole see päev, mil möödub 90 aastat Vabadussõja algusest.

Militaar.net tähistab 90 aasta möödumist Vabadussõjast auhinnamänguga, mille reeglid on järgmised:

Mäng toimub seeriatena (a 5 küsimust) kogu Vabadussõja aasta. Nii palju mul neid raamatuid ka pole, et see pidevalt saaks toimuda. Seeriad tulevad aeg-ajalt, vastavaid tähtpäevi meelde tuletades. (Kui Sul on samuti mõni militaaria teemaline raamat üle - anneta auhinnaks! Tuleb rohkem seeriaid )

Küsimused saavad olema sellised, et neil on palju vastuseid. Iga õige vastus annab ühe punkti. Viie-päevase seeria võitja saab auhinnaks raamatu. Kui mitmel mängijal on seeria lõpuks võrdselt punkte - tuleb nende vahel mängu lisaküsimus kiiruse peale. Esimene vastaja saab auhinna omale.

Teema ise saab lukus olema. Vastused tuleb saata privaatsõnumiga mulle. Sõnumeid võib olla ka mitu (kui algul leiad ühe vastuse, hiljem midagi veel juurde), vastamiseks aega 24 h. Siis tehakse teatavaks õiged vastused ning kogutud summad, ja esitatakse ka järgmine küsimus.
Edit: Tulles vastu osalejate soovile saada rohkem aega info otsimiseks - vastamise aega on pikendatud 48 tunni peale!

Osaleda võivad kõik militaar.net'i kasutajad. Proffidele omaette liigat tegema ei hakka. Loodan, et neile pole need auhinnad nii huvitavad, et amatööre kiusma hakkavad

Profid võivad annetada küsimusi. Et ma liiga palju oma pead vaevama ei peaks

Nagu öeldud - lahti läheb koos Vabadussõja algusega. Nii et kõik see mees raamatukokku, kuni seal veel raamatuid jätkub...

Et aga kaks nädalat poleks igav oodata, siis soojendusring!

Nimelt küsiks, et mis hoones alustas Ajutine Valitsus oma tegevust 11. novembril 1918? Samuti küsiks millised ministeeriumid sinna kuulusid, ning kus alustasid oma tegevust need ministeeriumid?

Kuna novembri lõpul uue ajutise valitsuse moodustamisel moodustati juurde ka mitmed uued ministeeriumid, siis võib lisada ka nende esimesi asukohti.

Soojendusringis auhinda ei jagata! Vastused võib postitada siia samasse teemasse kuni ministeeriumeil ring peal.

Kes täna uudiseid on jälginud, siis sellel esimene osa küsimusest lihtne vastata

EAV kogunes esimest korda avalikult 11. XI hommikul insener F. Peterseni korteris Vana turu kaelas Gutkini majas - Poska, Jaakson, Petersen, Hanko, Kukk, Raamot.

15.-16. XI koliti end. mereväeohvitseride keskkasiinosse Raekoja plats 14 (nüüd Õpetajate maja). Samas olid ka Maapäeva koosolekud (21. XI 1918-27. XI), sest Toompea oli sakslaste käes.

16. XII hilisõhtul kolis EAV pimedas Pagari tn sõjaministeeriumi hoonesse (kommunistid tahtsid 17. XII EAVd kukutada).

Maanõukogu oli Raekoja platsil viimast korda 27. XI; 27. XII juba Toompea Valges saalis koos EAVga.

*

Ministeeriumid olid puhvetiruumis - iga laud mõne tooli ja isikuga omaette ministeerium Ainult toitlusvalitsus ehk -ministeerium ei olnud Raekoja platsil, oli Vismari 7 (EV ajal hiljem põllutööministeerium seal).
Õpetajate tn koliti ära Raekoja platsilt - kaub.-tööstsusmin. Vene t, vämin Väike-Pärnu mnt 3 jne.

Jne.

Õppinud mehed, paremad raamatud

Estoloogil muidugi õigus.

Minu paberite järgi kogunes AV juba 11.11 Raekoja platsis (praeguses) Õpetajate majas. 2. ja 3. ja 4. Vabariigi ajal (valitsemisvõimalustest ja Põhiseadustest lähtuvalt ) asus samas majas samuti ohvitseride kasiino.

BTW - ohvitseride kasiinodes ei mängitud ei ruletti ega ühtegi teist hasartmängu. Mõnele filmimehele tahaks rumaluse pärast kitli peale anda

Eile oli tõesti see päev, kus lõpuks majal avati ka mälestustahvel. Sest sealt see kõik tõesti algas. Puhvetiruumi toolist ning kõrval püsti seisnud meestest, kes korraldusi said.

Ja nagu juba öeldud - tegemist soojendusringiga. Neid "esimesi" hooneid on tõesti palju. Ning mina kindlasti sellele küsimusele vastust ei tea.

Üht-teist oskan küll juurde otsida ning ilmselt nädalavahetusel otsin ka

Täna 90 aastat tagasi algas Vabadussõda.

"Narva alt ta sisse tungis,
puss oli peos, silm oli pungis."

Esimene küsimus oleks - kes need siis olid, kes Narva alt sisse tungisid?

Iga väeosa - 1 punkt.

Nagu juba mainitud - vastused privaatsõnumitena.

Homme hommikul kokkuvõte ning uus küsimus!

Hm, omast arust valisin küll algatuseks lihtsa küsimuse, aga senini 0 vastust...

Nojah, kui keegi raamatuid ei taha, eks siis tule ise lugema hakata

Vastuse oleks tegelikult leidnud väikese otsimisega ka foorumilt endalt. Toon aga praegu vastase jõud Jaan Maide lühikese ülevaate Vabadussõjast järgi.

2. Viljandi kommunistlik kütipolk
3. Tartu kommunistlik kütipolk
1. eesti kommunistlik raskesuurtüki patarei (2 x 42" Schneideri kahurit)
2. eesti kommunistlik kergesuurtüki patarei (4 x 76,2 mm)

46. kütipolk, üks vene patarei, üks soomusrong ning ratsasalk.

Dessant Narva-Jõesuusse sooritati madruste koondsalga jõududega.

Veel olid Jamburgis reservis. 47. kütipolk ning kaks eskadroni 2. Petrogradi ratsapolgust. Kaks kerget patareid ja 2 soomusautot.

Küsiks siis veidi edasi Viru väerinnal toimunud sündmuste kohta.

Enamasti kiputakse Narva langemisele järgnenut vaid ühe pika taganemisena kuni pea Tallinnani välja. Ometi üritati vastasele vastu seista kõikjal, kus vähegi võimalik.

2. ja 3. detsembril toimusid lahingud Vaivara kandis, kus Vaivara jaam käis käest kätte. Nende lahingute kohta võib päris mitmel korral öelda "esmakordselt".

Nimetage neid "esmakordseid". Iga "esmakordne" = 1 punkt!

Esimene mees sai käe valgeks

Sündmused, mis siis toimusid Vaivaras 2. ja 3. detsembril 1918.

Rindele jõudis meie esimene soomusrong. Vaivara tagasivõtmine 2. detsembril oli soomusrongi esimeseks lahinguks. Vaivara jaam, aga esimeseks asustatud punktiks, mis vastase käest tagasi vallutati. Siit juba 2 punkti.

Kuna soomusrongil puudus jalaväe toetus - ööseks jäeti Vaivara maha ning taganeti Jõhvi. 3. detsembril võeti aga väerinna juhatuse ettepanekul ette üldine vastupealetung, kõigi rindel olnud vägedega. Ka selle kohta võib öelda - esimene, kuigi see ei saavutanud oma eesmärke.

Kuid soomusrong võttis uuesti ära Vaivara jaama ning seal nähti esmakordselt midagi, mis hiljem sai kahjuks üsna levinud leiduseks - hukatud tsiviilelaniku. Punased olid maha lasknud Vaivara jaamaülema abi, kes eelmisel päeval oli aktiivselt soomusronglasi abistanud jaamas korra majja löömisel ning jaama-asutiste uuesti tööle saamisel.

Aivar - 3 punkti.

Järgmine küsimus oleks milleski veidi jälle Narva lahinguga seotud, kuid ulatub mõlemit pidi hoopis kaugemale...

Narva lahingus langes üks mees, kes oli juba üsna pikalt olnud tegev eesti poliitikas. 1905. a. revolutsiooni ajal kooliõpetaja ja omanimelise erakooli omanik, olevat oma linnas selle revolutsiooni sündmuste ajal esmakordselt välja kuulutanud Eesti Vabariigi.

Hiljem ajakirjanik ja muud moodi poliitikategelane, Eesti Ajutise Maanõukogu liige jne.

Küsiks, et kes oli see mees ning mis oli tema teenistuskoht langemise ajal.

Ja et saaks ühe küsimuse eest rohkem punkte jagada, siis küsiks veel tema poja kohta, kes oli ohvitseriks nii Eesti kaitseväes, kui ka ühe teise riigi sõjaväes. Mis oli selle poja nimi, ning millised tema teenistuskohad.

Nagu ikka, iga õige vastus annab 1 punkti...

Asi hakkab huvitavamaks muutuma

Narva all langes Jaan Sihver, 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu ülem.

Tema poeg Viktor Sichver (just nii ta oma perekonnanime kirjutas). Asus 1926. a. õppima sõjakoolis, mille lõpetas 1928. Seejärel õppis kaks aastat Lennukoolis, mille lõpetas 1930. a.

Määrati teenistusse Tartusse, ÜLD nr. 2 lenduriks. Üksiku merelennusalga moodustamisel 1932. toodi üle sinna teenima. 1934. a. läks reservi.

1944. a. mobiliseeriti, teenis lühikest aega (peale Eduard Hints'i) III/47. ülemana. Septembris 1944 eelistas Saksamaale evakueerumise asemel Eestisse jääda. Arreteeriti 1945. a. jaanuaris. Mõisteti saksa sõjaväes teenimise eest 25+5.

Nii erinevad võivad vahest inimeste eluteed olla...

Skald - 4 punkti, lugesin ka "teenis lennuväes" ühe punkti vääriliseks.

Seis on siis 4:3

Küsiks vahelduseks ka ühe pildiküsimuse.

Kes on need kolm meest?



Väikese vihjena võin öelda, et Narva alla neil asja polnud, Vaivara juurde juba küll...

Hm, ise arvasin küll, et tegu lihtsa küsimusega. Pilt avaldatud paljudes välja-annetes, ja ikka koos allkirjaga...

Nimelt need kolm lõbusat noormeest andsid selles sõjas endast kõik. Ja rohkemgi veel.

Vasakult paremale - alamkapten Jüri Ratassepp(VR I/3 ja II/3, langes 23. jaanuaril 1919), leitnant Reinhold Sabolotnõi(VR I/3 ja II/3, langes 1. juulil 1919), leitnant Robert Tiilmann (langes 13 veebruaril 1919, kuidagi õnnestus tal ilma VR-ita jääda).

Pildi valisin ka sellepärast, et oleks näha kui "soomus"rongid need meie soomusrongid algul olid. Rongid olid puidust, mehed rauast.

Skald - 1 punkt Sabolotnõi eest.

Ja viimane küsimus selles seerias. Rääkides 28. novembri Narva lahingust ei saa kuidagi mööda vene laevastiku rollist. Teatavasti punastel ju Narvat ei otserünnaku ega ka haaramiskatsega vallutada ei õnnestunud. Otsustavaks sai Narva-Jõesuusse tehtud dessant, mis ohustas Narva grupeeringu kommunikatsioone.

Ja küsimus olekski - mis laevad selles dessantoperatsioonis osalesid?

Lisavihjeks, et seni pole võitja osas veel midagi kindlat. 100% õige vastuse eest võib saada 5 punkti

Siin on sama foto natuke parema kvaliteediga:
http://www.muuseum.viljandimaa.ee/stati ... e_synd.pdf

_________________

Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.

Jah, viimane küsimus oli teadlikult esitatud selline, mille kohta liigub vähe erinevat infot

Võtsin küsimuse esitamisel siiski aluseks eelduse, et venelased ise teavad paremini, mis laevad nad siia saatsid. Minu info allikaks väljaande "Morskaja Kollektsija" 2006. aasta nr. 1 - erinumber "Kreiser Oleg".

Selle andmetel osales dessantoperatsioonis 5 laeva. Ristleja "Oleg" ning miiniristleja (esminets, destroyer, et ei tekiks pahandust laevaklassi nime pärast ) "Metkii" tegid tuld, transportlaevad "Ilse", "Krasnõi Pahar" ja "Revolutsija" toimetasid kohale ca 750 mehest koosnenud madruste koondsalga.

Nii et punktid jaotuks selle küsimuse kohta järgmiselt (mingeid tähevigu jms ma ei arvestanud):
Seersant Steiner - 5 punkti
Skald - 2 punkti
Luciano - 2 punkti

Lõppskoor:
Skald - 7 punkti
Seersant Steiner - 5 punkti
Aivar - 3 punkti
Luciano - 2 punkti

Võitja saab Karl Partsi "Kas võit või surm" kõik kolm osa. Asja kättetoimetamise osas lepime kokku privas.

Et tahaks saada ka veidi tagasisidet selle mängu osas - teema nüüd vaba. Arvake, kas küsimused liiga rasked või kerged, või üldse valed. Ja mis võiks paremini teha...

Järgmine seeria tuleb ilmselt millalgi sinna Tartu vabastamise paiku ning uurib ilmselt üht-teist Lõuna-Eestis toimunust