SVT-40
SVT-40
SVT 40 võeti tootmisse 1 juulil 1940(Guns in Combat: Chris Bishop) ja seda toodeti päris suurel hulgal, kuid oma ebatöökindluse tõttu sai ta peagi tagavararelvaks ( sellele eelistati kas Mossin-Naganti vintpüssi või püstolkuulipildujat). Oskab keegi öelda kui palju kasutasid seda relva Punaarmee võitlejad 1944 aastal?
Eesti tingimustes on siia sattunud need relvad (SVT-38 ja SVT-40) minu arusaamist mööda peamiselt 1941 a sündmuste käigus. Vähemalt pole senini siin näinud ühtegi, mis kannaks valmistamise aastat 1942... kõik tehtud 1940-41. Samuti pole näinud ühtegi (täis)automaat-varianti ega karabiini...
Tootmine alates 1942 langes oluliselt - kui 1941 valmistati neid 1031861, siis 1942 ainult 264148 tk.
Järgnevate aastate toodangu kohta andmed mul puuduvad (ei leia neid hetkel üles).
Tootmisest võeti maha see relv 03. jaanuar 1945.
Aga nende kasutamise ulatust 1944 ei oska öelda, sest näiteks Väike-Emajõe forsseerimisel jagati esmalt surma aetud (trahvi)üksustele kätte isegi 1916 Remingtoni tehastes valmistatud vene vintpüsse... millised polnud isegi dekonserveeritud...
Tervitades ProPatria
Tootmine alates 1942 langes oluliselt - kui 1941 valmistati neid 1031861, siis 1942 ainult 264148 tk.
Järgnevate aastate toodangu kohta andmed mul puuduvad (ei leia neid hetkel üles).
Tootmisest võeti maha see relv 03. jaanuar 1945.
Aga nende kasutamise ulatust 1944 ei oska öelda, sest näiteks Väike-Emajõe forsseerimisel jagati esmalt surma aetud (trahvi)üksustele kätte isegi 1916 Remingtoni tehastes valmistatud vene vintpüsse... millised polnud isegi dekonserveeritud...
Tervitades ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Tean seda küll, et enamus seda tüüpi relvi jäi siia 1941 aasta lahingutest, kuid huvitab just nende osa punaarmee käes 1944 aastal. Aga, mis puudutab Inglismaal ja USA-s tsaari tellimusel valmistatud vintidesse, siis väidetavalt olid need oma kvaliteedilt tavalistest vene kolmeliinilistest üle. Muidugi pole lahinguis heast konserveeritud relvast eriti kasu
Kas snaiperi versioon või tavaline?
Olen kuulnud ja seda kinnitab osaliselt ka nähtud kinokroonika, et peamiselt kasutas seda relva Punalaevastik ja eriti merejalavägi. Sõja ajal ei olnud merejalaväelastel kui eraldi väeliigil oma mundrit, vaid kandsid Punalaevastiku madruste vormi ja oma käiseembleemi. Kahjuks ei ole seda võimalik kinokroonikas eristada olen proovinud stilliga aga ei midagi, udukogu.
Samuti kasutati SVT-si suurtükiväes, sapööriüksustes ja lennuväe vahiteenistuses.
Mu vanamees ütles, et ei olevat lahingrelvana eriti töökindel olnud, sest vene 54R padruni rant olevat nii magasinis tihti kinni jäänud. Kuid merjalavägi olevat seda kasutanud põhjusel, et midagi paremat (assault rifle)sellel ajal ei olnud. Ise ma seda käes hoidnud ei ole kommenteerida ei oska.
Olen kuulnud ja seda kinnitab osaliselt ka nähtud kinokroonika, et peamiselt kasutas seda relva Punalaevastik ja eriti merejalavägi. Sõja ajal ei olnud merejalaväelastel kui eraldi väeliigil oma mundrit, vaid kandsid Punalaevastiku madruste vormi ja oma käiseembleemi. Kahjuks ei ole seda võimalik kinokroonikas eristada olen proovinud stilliga aga ei midagi, udukogu.
Samuti kasutati SVT-si suurtükiväes, sapööriüksustes ja lennuväe vahiteenistuses.
Mu vanamees ütles, et ei olevat lahingrelvana eriti töökindel olnud, sest vene 54R padruni rant olevat nii magasinis tihti kinni jäänud. Kuid merjalavägi olevat seda kasutanud põhjusel, et midagi paremat (assault rifle)sellel ajal ei olnud. Ise ma seda käes hoidnud ei ole kommenteerida ei oska.
Põld ta midagi nii ebatöökindel...
oh jess.......lõpux sattusin teemale milles võin julgelt kaasa rääkida.Nimelt olen ise SVT-40(tokarevi iselaadiv vintpüss) lasknud.Ja võin öelda et tegemist on küllaltki täpse ja stabiilse relvaga (lausa nauding on seda palge panna) ja muidugi helieffektid mille kõrval ak-4 tümpsumine lausa kahvatub. Millest siis jutud et svt pask on, minu arvates sellest et vanka on (ja oli) täielik tropp ja vähe keerulisema kui relva kui mosin-nagant hooldamine käis neil lihtsalt ülejõu.Kui vanka ei armastanud oma enda ihuhügieeni eest hoolt kanda ,siis veel vähem oma relva.
Vene merejalaväes kasutati seda suht edukalt. Loomulikult ikke seetõttu et tegemist oli ikka eliidiga ja rohkem haritud vendadega.
Vene merejalaväes kasutati seda suht edukalt. Loomulikult ikke seetõttu et tegemist oli ikka eliidiga ja rohkem haritud vendadega.
Automaattulega relv pole SVT vaid AVS-36. http://world.guns.ru/rifle/rfl16-e.htm
Kuuldused pidid tõepoolest sellised olema, et venelastel oli SVT-le tehases selline määre pandud, mis külmema ilmaga ära vaigustus või tahenes, ning relv ei töötanud.
Sakslased seevastu hindasid leitud SVT relvi üsna kõrgelt, täpne ja kiire tulega võrreldes Mauseriga, senikaua kuni vana vene määre oli vahelt ära puhastatud ja korralik asemele pandud.
Kuuldused pidid tõepoolest sellised olema, et venelastel oli SVT-le tehases selline määre pandud, mis külmema ilmaga ära vaigustus või tahenes, ning relv ei töötanud.
Sakslased seevastu hindasid leitud SVT relvi üsna kõrgelt, täpne ja kiire tulega võrreldes Mauseriga, senikaua kuni vana vene määre oli vahelt ära puhastatud ja korralik asemele pandud.
Viitest liikudes SVT-40 lehele, leiab tekstist järgmise lause:
"Other than basic versions, there also were developed a shorter carbine SKT-40, and a select-fire AVT-40, but both seen very little service."
Seega on ridatuld võimaldav SVT-40 modifikatsioon täiesti olemas. Iseasi, kui palju seda toodeti ... Ise pole seda ja karabiini varianti üldse näinud...
Täisautomaadid on ikka AVS-36-d olnud, kuigi ka neid on SVT-38 ja SVT-40-ga võrreldes liikvel 5-10 korda vähem.
Tervitustega ProPatria
"Other than basic versions, there also were developed a shorter carbine SKT-40, and a select-fire AVT-40, but both seen very little service."
Seega on ridatuld võimaldav SVT-40 modifikatsioon täiesti olemas. Iseasi, kui palju seda toodeti ... Ise pole seda ja karabiini varianti üldse näinud...
Täisautomaadid on ikka AVS-36-d olnud, kuigi ka neid on SVT-38 ja SVT-40-ga võrreldes liikvel 5-10 korda vähem.
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Uurisin raamatust (Благонравoв, А. А., МАТЕРИАЛЬНАЯ ЧАСТЬ СТРЕЛКОВОГО ОРУЖИЯ, I, 1945) järgi, et mis siis eristab tavalist SVT-40 tema täisautomaatsest versioonist.
Erinevus peamiselt vaid relva kaitseriivi ehituses, mis täisautomaatsel mudelil toimibki laskerežiimi ümberseadjana. Esialgselt julgen väita, et relva ümberehitamine ei tohiks olla eriline probleem.
Tervitustega ProPatria
Erinevus peamiselt vaid relva kaitseriivi ehituses, mis täisautomaatsel mudelil toimibki laskerežiimi ümberseadjana. Esialgselt julgen väita, et relva ümberehitamine ei tohiks olla eriline probleem.
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
- Liige
- Postitusi: 198
- Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
- Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist