Vene kosmose hiilgus ja viletsus

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas:
Ei tea, millega see Braun siis varem tegeles? Nende esialgne karjäär oli praktiliselt samasugune. Brauni tiim lennutas 1934 aastal rakette 3 km ligidale, GIRD (kus osalesid ka Koroljov ja Gluško) tegi seda 36. aastal. Sakslased aitasid venelastel täita augu, mille jättis Stalini suurpuhastus. Ilma selleta ja samasuguse riigipoolse poputamisega oleks nad ise ilmselt sama kaugele jõudnud. Samal ajal tegeles samasuguste väikerakettide lennutamisega Ameerikas Goddard.
Kas sellel taustal ei tundu natuke imelik, et inimene, kes 1934 lennutas mängurakette, tegi iseenda geeniusest valmis samahea raketi kui Braun?
No nii geenius ta ka ei olnud, olulist rolli mängisid ikka Saksamaalt saadud trofeed, vangivõetud teadlased ja kättesaadud paberid. Kuivõrd venelaste kätte jäi sellest mängust väike osa, on veelgi uskumatum, kuidas geenius Korolev sai oma raketiga maha.

Kui venelased said kätte saksa tehnoloogia, oli olukord, kus selliseid metallisorte, mida raketid kasutati, venelased ei tundnudki.

Vahe oli ju selles, et Brauni tiimi loodud rakettidega pommitati regulaarselt Londonit ja oli olemas reaalne kogemus, mis metallist tehti mootor ja mis kõige tähtsam -KUIDAS neid tehti.

Kui seal oleks küüned, oleks ta ilmselt puu otsa roninud. Venelane ei suutnud kuni 50ndate alguseni isegi suhteliselt lihtsat turboreaktiivmootorit konstrueerida, vaid kasutati saksa trofeetehnoloogiat ja inglaste müüdud know-howd. Rääkimata siis R-7 masti rakettidest.

Ja ÄKKI oleme nii geeniused, et teeme tühjast kohast raketi. Ma ei imestaks, kui Koroljov osa oli selles geniaalsuses 30% ja ülejäänu tegid ära vangis olnud sakslased, kelle nimedest ja osadest ajalugu vaikib, sest see riivab tiblastani rahvuslikku uhkust, kuidas NENDE au ja uhkus - Gagarin, Sputnik, Tereskova ja Belka-Strelka said kosmosesse tänu mingitele fashistide teadlastele.

Tollal oli teadmiste tase nendes valdkondades üle maailma suhteliselt sarnane
Ei olnud, 30ndatel polnud NSVL suuteline isegi veoautot ise otsast lõpuni looma, sõideti ameeriklaste litsensside (ja peale sõda labasema intellektuaalse omandi varguse otsas).
Vedelkütusega rakettmootori ehitamine on tegelikult suhteliselt keeruline insener-tehniline ülesanne. Eriti kui soovitakse saavutada tahkekütusega mootorist suuremat Isp-d. Ma arvan ennast juhtumisi nendest asjadest üht-teist teadvat.
Seda ma just arvangi, et Koroljov ja Glusko ei olnud nii geeniused, et peale mängurakettide lennutamist ja vangla-aastaid oleks nii kiiresti R-7ga kosmosesse pääsenud. Seal pidi neid geeniusi veel olema.

Vene ajal oli Arnold Meri ka kõva kangelane. Hiljem selgus, et kangelastöö tegi ära keegi Eesti Kaitseväe mees ja Meri, kes põgenedes tina sai, tehti kangelaseks, kuna tal oli sobiv taust - kommunist ja rõhutud Eesti töölisperest võrsunud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Karuke kirjutas:Juhus..., et III Reichi - projektidele õnnestus riigi toetus saada...Seda-aega kui lääne ja ida ideoloogid nägid ülimat sõdurivaprust I MS aegsete relvadega vehkimises...
1940ndate NSVL-s oleks ükskõik millise rahalise toetusega olnud nende rakettide püstipanemine sama hea kui võimatu. Kui riigi tehniline tase oli selline, et ei suudetud isegi valmistada mootoreid, millele ei tuleks peale tunniajast töötamist ämbritäis õli peale valada, siis raketimootorist võidi vaid und näha.

Teooria on üks asi, millisest metallist ja mis menetlusega valmistada üks või teine mootorijupp, vajab kogemusi ja PRAKTKAT ja just viimast venelastel praktiliselt polnud. Praktikat oli võimalik tollel ajal saada vaid katsetuste ja katsetustega. Küsimus polnud ainult raketiteadlastes, vaid ka üldises tehnilises mahajäämuses. Kui ei suudeta valmistada näiteks kvaliteetseid kolvirõngaid, siis raketimootorite komponentide valmistamisest ollakse valgusaasta kaugusel.

Isegi reaktiivlennukeid üritati sõja ajal luua, kuid reaalselt töötava masinani ei jõutud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:
Karuke kirjutas:Juhus..., et III Reichi - projektidele õnnestus riigi toetus saada...Seda-aega kui lääne ja ida ideoloogid nägid ülimat sõdurivaprust I MS aegsete relvadega vehkimises...
1940ndate NSVL-s oleks ükskõik millise rahalise toetusega olnud nende rakettide püstipanemine sama hea kui võimatu. Kui riigi tehniline tase oli selline, et ei suudetud isegi valmistada mootoreid, millele ei tuleks peale tunniajast töötamist ämbritäis õli peale valada, siis raketimootorist võidi vaid und näha.

Teooria on üks asi, millisest metallist ja mis menetlusega valmistada üks või teine mootorijupp, vajab kogemusi ja PRAKTKAT ja just viimast venelastel praktiliselt polnud. Praktikat oli võimalik tollel ajal saada vaid katsetuste ja katsetustega. Küsimus polnud ainult raketiteadlastes, vaid ka üldises tehnilises mahajäämuses. Kui ei suudeta valmistada näiteks kvaliteetseid kolvirõngaid, siis raketimootorite komponentide valmistamisest ollakse valgusaasta kaugusel.

Isegi reaktiivlennukeid üritati sõja ajal luua, kuid reaalselt töötava masinani ei jõutud.
Venelased on alati suutnud asendada tehnoloogiat massiga. Ilmselt oleks siis mindud regeneratiivse jahutusega mootorite asemel palju lihtsama ablatiivse jahutusega mootorite kasutamisele (mis on toimiv lahendus ka tänapäeval - näiteks SpaceX kasutab ablatiivset jahutust). Samamoodi saab ka turbopumpades esinevaid koormusi vähendada üledimensioneerimise teel.

Kui sul on teooria käes, saab tehnoloogilistest piirangutest teatud ulatuses mööda minna.
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Kes viitsib see uurib.
Sellist materjali hulgi.
Keda originaalide mikrofilm-koopiad huvitavad andku märku.

http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-01.htm
http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-31.htm
http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-02.htm
http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-03.htm
http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-07.htm
http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-10.htm

Praktiliselt toimus kogu tööstuse ja kõikide elusolevate ja kättesaadud spetsialistide saatmine venemaale.
Hinnanguliselt 600 tehast ja 18.000 spetsialisti.
Muidugi mitte ainult raketi-lennukitööstuse alal.
See teadus tehniline potensiaal vedas välja kuni 60-date aastate lõpuni. http://german.rsuh.ru/html/german/docs/d-50.htm
Kasutaja avatar
Würger 190G
Liige
Postitusi: 2039
Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Würger 190G »

Midagi teemasse:


http://www.procosmos.com/equipment/

ning Koroljovi konkurent:
Влади́мир Никола́евич Челоме́й


http://dic.academic.ru/dic.nsf/enwiki/729972
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

Kapten Trumm kirjutas: Mina pean seda K-36 amerikaniseerimise juttu müüdiks.
Mulle rääkis seda inimene, kes on praktiliselt kogu elu töötanud NASA Drydeni Flight Research Center'is, Edwards AFB's, kus ka muuhulgas F-22 programmi lennutati. See ei olnud jutt, et mõtlesime või et keegi kuskil sooviks. Nad tegid Zvezdaga reaalset koostööd ja testisid istet.
Kapten Trumm kirjutas: Kui võtta ette Pariisi näituse kärakas, siis iste, mis paberite järgi on zero-zero suutis lenduri ellu jätta (sai traumasid) vaid tänu sellele, et viimasel hetkel puhus lennuki plahvatuse lööklaine varju täis.
Sa vist ei pööra piisavalt tähelepanu mida "zero-zero" tegelikult tähendab.

http://en.wikipedia.org/wiki/Ejection_s ... ction_seat

A Zero-zero ejection seat is designed to safely extract upward and land its occupant from a grounded stationary position (i.e., zero altitude and zero airspeed), specifically from aircraft cockpits.

Anatoli Kvochur'i lennumasina kiirus küll zero ei olnud ja maa oli väga lähedal. Ükski zero-zero iste ei päästa sind kui sa kihutad täiega maakera poole, niipalju võiks ikka teada.
Kapten Trumm kirjutas: Ka ma tean, et lääne piloodid on kritiseerinud MiG-29 tooli sellepärast, et see on väga ebaergonoomiline ja segab tänu massiivsele ülaosale ja peatoele üle õla vaatamist.
K-36 istmest on väga palju erinevaid variante, need kreslad mis ida-sakslaste MiG'ides olid ei olnud kindlasti sama disain, mis Drydenis vaatluse all oli.
Pärtel
Liige
Postitusi: 491
Liitunud: 16 Sept, 2005 11:50
Asukoht: Lõuna - Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Pärtel »

ütleks ka paar sõna sekka. kõigepealt olen ma alles hiljuti läbi lugenud Mati Õuna raamatu tuumarakettidest. ma ei tea öelda, mis te arvate temast kui kirjanikust, kuid raamat ise oli huvitav. sams me ju teame, et kui ütleme tuumarakett, siis mõtleme selle all ka kosmoseraketti, sest see oli üks ja seesama. sellest raamatust jäi mulle meelde aga paar asja, mis on väga iseloomulikud lääne ja venemaa võrdlemisel:

1) lääs (tegelikult ikkagi rohkem USA) tegi raketi ja katsetas seda ning see lasi lõpuks ka täpselt (kõrvalekalle 200-300m)
2) venemaa tegi raketi ja kõrvalekalle oli 2-3 KM.
onju väike vahe? nojah, tuumalõhkepeade puhul ei olegi see suur vahe, kas kukub paar km siia või sinnapoole.

1) lääne tegevusest on meil teada väga palju materjale (tehnilisi ja teaduslikke)
2) venemaalt mitte s.. tuhkagi tahtsin öelda, sest ise teate - raudne eesriie.

1) läänel luure lonkas
2) venemaal pani see täiega (läksid ju loojakarja kõigepealt need rosenbergid või miskit taolist sealt USA tuumaprojekti juurest, kui nad infi müüsid). sealtkaudu saadi ikka väga väärtuslikku infot lääne projektide kohta.

1) lääs püüdis teha kvaliteetselt
2) venemaa pani rõhku kvantiteedi peale, mis lõppude lõpuks saigi otsustavaks - panid tuumaarsenaliga USA-st mööda, aga ei jõudnud õigel ajal pidurdada ning nii see majandus kokku kukkuski:D

tegelikult oli ju kogu see kosmoseteema mõlema riigi jaoks algul nii kõrvaline asi. tõsiseks läks alles siis, kui venelased selle oma sputniku 1957 taevasse lasid, mis iseenesest oli ju lihtsalt tavaline raadiosaatja.
kui venelased oleksid suutnud, oleksid nad oma mehe enne ameeriklasi ju Kuule saatnud, aga nad ei olnud isegi selle lähedal mitte. ümber Kuu neil see üks tehiskaaslane käis, aga minu mäletamist mööda Maa orbiidilt nad oma mehitatud lende kaugemale saata vist ei saanudki.

ma ei ütle, et Koroljov ja Gluško olid halvad insenerid, kuid von Braunile jäid nad ikka tõsiselt alla.[/b]
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hydrazine kirjutas:Mulle rääkis seda inimene, kes on praktiliselt kogu elu töötanud NASA Drydeni Flight Research Center'is, Edwards AFB's, kus ka muuhulgas F-22 programmi lennutati. See ei olnud jutt, et mõtlesime või et keegi kuskil sooviks. Nad tegid Zvezdaga reaalset koostööd ja testisid istet.
Ok, jäägu sulle su arvamus, mina isiklikult pean selle F-22le paneku ideid vähe ulmeliseks teemaks (õigemini vene fantaasiakirjanike teemaks). Ameeriklased uurisid paljusid vene relvi - MiG-29 kaasa arvatud, kuid mitte ise kasutamiseks, vaid vastase tehnika uurimise mõttes.
Sa vist ei pööra piisavalt tähelepanu mida "zero-zero" tegelikult tähendab. http://en.wikipedia.org/wiki/Ejection_s ... ction_seatA Zero-zero ejection seat is designed to safely extract upward and land its occupant from a grounded stationary position (i.e., zero altitude and zero airspeed), specifically from aircraft cockpits.Anatoli Kvochur'i lennumasina kiirus küll zero ei olnud ja maa oli väga lähedal. Ükski zero-zero iste ei päästa sind kui sa kihutad täiega maakera poole, niipalju võiks ikka teada.
irw, mina arvan selle jutu peale, et oleks aeg sul endal teadmisi värskendada. Mida väiksemad on istme parameetrid, seda parem iste ja seda suurem heitelaeng ja seda kiirem on langevarju avamine. Zero-zero tähendab, et ta peab olema võimeline tagama piloodi ellujäämise ka (mitte ainult) kiirusel null ja kõrgusel null (ehk maapinnal seisvast lennukist). Selleks peab olema piisavalt võimas heitelaeng ja väga kiire istme eraldumine ja langevarju avamine. Lennuki suund ei omanud siin erilist tähtsust, sest õhvool avamisvarju ja põhivarju jaoks oli olemas.

Kvotschur asus katapulteerumise hetkel 90 meetri kõrgusel ja ikka langevari ei avanenud. Kui seda videot aegluubis vaadata, siis lennuki plahvatuslaine pani selle alles avanema, muidu räägiks me Kvotchurist minevikus.

Ehk Kvochuri shansid olid kõige paremad just zero-zero istmega. Varasemad istmed eeldasid veel suuremat kõrgust ja kiirust, et lendur lennukile otsa ei kukuks. Kiirus ja kõrgus vaid kergendavad katapulteerumist. Sinu jutu järgi peaks need olema vaid maapinnal seisvast lennukist lahkumiseks mõeldud.
K-36 istmest on väga palju erinevaid variante, need kreslad mis ida-sakslaste MiG'ides olid ei olnud kindlasti sama disain, mis Drydenis vaatluse all oli.
Ojah, seal oli muidugi mingi ennenägematu disain :lol: Minu teadmiste kohaselt on nad peatoe ja seljatoe poolest kõik ühesugused. Erinevad need pisinüansside poolest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pärtel kirjutas:2) venemaa tegi raketi ja kõrvalekalle oli 2-3 KM.
onju väike vahe? nojah, tuumalõhkepeade puhul ei olegi see suur vahe, kas kukub paar km siia või sinnapoole.
Aga kui sellele lisada allveelaeva inertsiaal/astronavigatsioon +/- sajad meetrid, kui mitte paar kilomeetrit, siis näiteks allveelaevalt lastavate rakettidega oli kaua-kaua olukord, kus vene SLBM-id oleks USA-s maandunud +/- 15 km. Ja kuna USA-s on paljud sõjalised objektid suurlinnade külje alla, siis sellise raketi kasutamisega võinuks sõda kiiresti eskaleeruda vastastikuseks suurlinnade hävitamiseks (ratsionaalne sõjastrateegia on piirdumine vastase sõjalise infrastruktuuri hävitamisega). Kui venelane laseb nüüd parimas usus counterforce strateegia kohaselt allveelaevalt mingit baasi 10 km kaugusel New Yorgist ja paneb kogemata selle raketi kesklinna kohal plahvatama, siis võib USA saada sellest aru kui venelaste üleminekust all-out tuumasõjale ja tuua kaasa ameeriklaste kättemaksu vene linnade pihta. Ja ameeriklaste raketibaase sellise täpsusega pole lootustki hävitada - need tahavad otsetabamust.
1) läänel luure lonkas
Ma arvan, et see on üks külma sõja müütidest. Lääs rõhus spioonilugude asemel tehnilistele vahenditele ja teatavatel põhjusel selliseid lugusid ei afisheeritud. Spioonide asemel lendasid mööda NSVL piire (ja tihti ka NSVL kohal) mustad varjud ja nt vene allveelaevade asukoht oli läänes saja meetri täpsusega alati teada. Samamoodi oli venelaste hulgas samasuguseid äraandjaid - nt Belenko ja teised. Nt signaali-, satelliit ja optiline luure oli läänes ikka teine tase NSVL-ga võrreldes.
1) lääs püüdis teha kvaliteetselt
2) venemaa pani rõhku kvantiteedi peale, mis lõppude lõpuks saigi otsustavaks - panid tuumaarsenaliga USA-st mööda, aga ei jõudnud õigel ajal pidurdada ning nii see majandus kokku kukkuski:D
Venelaste suurem tuumarelvade arvukus (ja ka võimsus) oli taotluslik - kompenseerimaks kehvemat täpsust, töökindlust ja kandurite ellujäämise võimet. Aga ka viletsamat eelhoiatust ja satelliitluuret. Eriti vilets oli lugu nt allveelaevadega, kus igale merele minevale vene allveelaevale istusid NATO "sabad" taha, kes sõja puhkemisel oleks vene allveelaeva uputanud enne kui see oma raketiluugid oleks lahti jõudnud teha. Viimases hädas pidid venelased ehitama Typhoon klassi - allveelaeva selleks, et lasta USA pihta Barentsi merest - kust loodeti kodulaevastiku abiga ameeriklased eemale peletada.
ma ei ütle, et Koroljov ja Gluško olid halvad insenerid, kuid von Braunile jäid nad ikka tõsiselt alla.
Seda minagi. Ainult suurvene rahvuslik uhkus ei võimalda teha Koroljovi mälestusmärgi kõrvale ka teist samasuurt nendele nimetutele saksa teadlastele, kelle abita vaevalt et Gagarin sellel ajal lennanud oleks. Ameeriklased on õige mehena Brauni ja co teeneid tunnistanud, venelased mitte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Korolevi osast või selle puudumisest Vene raketinduses lugege altpoolt kollasest boxist

http://greyfalcon.us/Kapustin%20Yar.htm

Allikaid on paremaid aga see oli esimene, mis vana teemat otsides kätte sattus.

Lühidalt: Vene raketindus toetub väga olulisel määral Saksast saadud näidiste ja Saksast deporteeritud von Brauni mitte just eriti säravatelt käealustelt õpitud tootmisvõtetele.
Pärtel
Liige
Postitusi: 491
Liitunud: 16 Sept, 2005 11:50
Asukoht: Lõuna - Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Pärtel »

noh see allveelaevade "saba" tegemine lõppes nii mõnigi kord omavahelise "põkkumisega". ka Kurski huku puhu oli ju üks esimesi ametlikke versioone, et USA allveelaev tegi ja isegi prooviti mingeid sateliitfotosid pakkuda maailmale, kus väidetavalt USA allveelaev Norra dokis seisab.

selle raketi lasketäpsusega tahtsin lihtsalt öelda seda, et oli "kah" täpne, ainult et 100X kehvem, kui USA analoog. ehk siis venelased tsiteeriksid: meie rakett on niivõrd ainulaadne, et ei oma lääne analoogi (nagu see oli paljude militaarsete artiklite puhul). ja kvantiteet oligi just siinkohal ka vajalik - kui ei ole kvaliteeti, siis lihtsalt puistame selle lääne oma rakettidega üle.

luure aga lonkas just värvatute kohapealt. ja seda just tuumarelva loomise algaastatel. tol ajal olid ju paljud teadlased veel lummatud sellest kommunismi oreoolist, kus kõik töölised on vabad jne, et võisid isegi lihtsalt veendumuste tõttu ennast maha mängida. polnud ju ennem , kui venelased USA ja Inglismaa laboritest tehnilist dokumentatsiooni said, neil endil mitte midagi, millest pomm valmis teha.


aga mis puudutab sõidukite tootmist, siis jah - alates NSV Liidu aegadest (sest varasemal tsaariaegsel riigil oli ikkagi mingil määral oma autotööstus olemas) - tehti kõik ju teiste riikide masinate kopeerimise näol maha. Ford AA - GAZ AA, VAZ2101 - Fiat, ZAZ - Fiat, siin juba näidatud mosse, samuti VW Põrnikas ja M400 seeria ja kas mitte see väike Liaz ei olnud VW iltise analoog? jne. sõjaväemasinad, osad, olid neil tõesti omatehtud, aga need olid ka parajad monstrumid ning mõeldud ju ikkagi läbimatute teede peal sõitma. enamus sõjatehaseid ju tegigi neid tsiviilmasinaid rohkem poolhobi korras NLKP kongresside ja plaanimajanduse käskude korras, kui et neil endil lasti midagi välja mõelda ja tootmisse paisata. olen kunagi ammu lehitsenud üht vene tehnikaajakirja, kus sees pildid VAZ 2108 loomisest ja seal oli vist üks analoog päris huvitav ja uudne, aga tootmisse see ei läinud. oli ju vasmjorkagi valmis mingil 1979 aastal, aga tootmisesse läks alles 1983.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

nimetutele saksa teadlastele
Kõige tuntum nimi Helmut Gröttrup ja netist leiab veelgi.

Leidsin ka mäletamist mööda kõige asjalikuma allika selle teema kohta

German rocket scientists in Moscow
http://www.russianspaceweb.com/a4_team_moscow.html
kui venelased USA ja Inglismaa laboritest tehnilist dokumentatsiooni said, neil endil mitte midagi, millest pomm valmis teha.
Ei olnud need venkud nii kehvad midagi. Kaks olulist probleemi, millele luure abil lahendus saadi olid implosiooni teostamine ning efektiivsed uraani puhastamise meetodid. Lõppkokkuvõttes pole oluline kuidas tulemuseni jõuti. Tulemuseni ju jõuti. Ja seda tegi riik kes veel hiljaaegu polnud kaugel kiviajast.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

Kapten Trumm kirjutas: Ok, jäägu sulle su arvamus
See ei olnud minu arvamus vaid infokild. Kui tahad teada minu arvamust, siis see ühtib suht-koht sinu arvamusega. Ka mul oleks raske uskuda, et see iste F-22's lendama oleks hakanud. Sai see info siia postitatud lihtsalt sulle vastukaaluks nagu vene asjad ei kõlba mitte kusagile. Jänkid alati sinu arvamust ei jaga, sest venelastel on geniaalseid asju. Ära hakka oma mõtteid teistele pähe toppima ja lülita ennast ignoreerimise rezhiimilt välja ning sirvi üle maailma tunnustatud autoriteetseid lennundusajakirju vahelduseks...

Ajakirjast "Air Forces Monthly", 1998 september, lk. 6

"The first of six tests of a Russian-built K-36D-3.5A ejection seat took place at Holloman AFB, New Mexico, on July 10 as part of a joint USAF/US Navy evaluation programme.
The seat was designed and built by the Zvezda Design Bureau at Tomilino, Russia, and is more lightweight than the ACES II seat being fitted to the F-22A Raptor. The Russian seat features a smaller headrest and parachute box which improves over-the-shoulder vision, while stabilization booms improve the stability of the seat immediately after ejection. Also incorporated are the passive pilot protection systems such as leg lifters together with leg and arm restraints which activate on ejection to help prevent windblast induced limb-flail injuries.
The seat has already been tested from a sled and from a modified MiG-25 ejection seat laboratory aircraft at speeds approaching Mach 2.5 and an altitude of 56,000 ft (17,000 m). Larry Specker of the Air Force Research Laboratory stated: "The results showed significant reduction in injury risk over current US ejection seats."
The prospect of a Russian ejector seat saving American lives highlights just how much world politics have changed in the past ten years."


Ajakirjast "Flight International", august 1998, lk 16:

Modified Russian ejection seat undergoes tests for US needs.
Tests of a Russian ejection seat modified to meet US requirements have begun, but question marks remain over Russian industry's ability to produce the seat if it was selected for use in a US fighter.
The K-36D-3.5A is a lighter version of the seat produced by the Zvezda design bureau for use in the MAPO MiG-29. According to the US Air Force, earlier tests of the basic K-36D in Russia and the USA demonstrated
performance superior to that provide by the current US ejection seats.
The improved seat has a smaller headrest and parachute box to assist over-the-shoulder vision, and accommodates a wider range of aircrew sizes and weights. The K-36D-3.5A will be evaluated at speeds up to 700kt (1,300km/h) at Holloman AFB, New Mexico.
At 26kg (58lb) less than the basic K-36D, the new seat is comparable in weight to the Boeing Improved ACES II seat used in the USAF's Lockheed Martin/Boeing F-22. The Russian seat is being evaluated under a contract with Boeing.
One potential application for the K-36D-3.5A is the Joint Strike Fighter (JSF), but at least one of the design teams - Lockheed Martin - has elected to use Martin Baker's Mk 16 lightweight seat.
Talks with Zvezda are said to be foundering on the issue of production availability of the seat."

Või näiteks Janes'i kodulehelt:
http://www.janes.com/articles/Internati ... -SEAT.html

Fakti, et selline asi on juhtunud ei ole sul vist mõtetki hakata üritama eitada. Ja see on ka kõik mida ma seda infokildu mainides öelda tahtsin, et K-36 on oma heade omaduste poolest jänkidele tõsist huvi pakkunud.
Kapten Trumm kirjutas:irw, mina arvan selle jutu peale, et oleks aeg sul endal teadmisi värskendada. Mida väiksemad on istme parameetrid, seda parem iste ja seda suurem heitelaeng ja seda kiirem on langevarju avamine.
Mida väiksemad parameetrid? Mis parameetrid? Heitelaeng? Seal ei ole mingit heitelaengut vaid kasutatakse rakettmootorit, tegemist ei ole kahuriga. Ja seos müstilise heitelaengu ja langevarju avanemise kiiruse vahel on täielik absurd.
Kapten Trumm kirjutas:Zero-zero tähendab, et ta peab olema võimeline tagama piloodi ellujäämise ka (mitte ainult) kiirusel null ja kõrgusel null (ehk maapinnal seisvast lennukist).
??? Zero-zero tähendab, et peab olema võimeline tagama piloodi ellujäämise...??? Sa ju oskad inglise keelt? Zero-zero tähendab osteselt Zero Airspeed ja Zero Altitude, mis ei näita miskit muud kui, et selline iste on kasutatav ka siis kui need kaks parameetrit(paljudest) on null. Piloodi elu tagamist küll zero-zero ei tähenda.
Kapten Trumm kirjutas:Selleks peab olema piisavalt võimas heitelaeng ja väga kiire istme eraldumine ja langevarju avamine. Lennuki suund ei omanud siin erilist tähtsust, sest õhvool avamisvarju ja põhivarju jaoks oli olemas.
Ülimalt lihtsustatud tõde, lennuki suund, kiirus ega kõrgus ei oma miskit tähtsust... peaasi, et õhuvool oleks olemas. See on ju jama!
Kapten Trumm kirjutas:Kvotschur asus katapulteerumise hetkel 90 meetri kõrgusel ja ikka langevari ei avanenud. Kui seda videot aegluubis vaadata, siis lennuki plahvatuslaine pani selle alles avanema, muidu räägiks me Kvotchurist minevikus.
Jah, plahvatus puhus langevarju osaliselt täis, see ta päästis. Aga sa nagu ei saa poindile pihta, et 90m kõrguselt katapulteerudes, liikudes maa poole kiirusega 40 m/s, on aega umbes 2 sekundit. Sa lihtsalt eirad fakti, et antud juhul ei rippunud lennuk(ning ka piloot koos oma istmega) õhus 90m kõrgusel, vaid liikus maa poole kiirusega 40 m/s. Ütle, mismoodi zero-zero süsteem ebaõnnestus kui kumbki parameetritest ei olnud ZERO? Tegu ei olnud ju zero-zero katapulteerumisega, ehk otsene viide zero-zero süsteemi ebaõnnestumisele ei ole ju kohane.
Kapten Trumm kirjutas:Ehk Kvochuri shansid olid kõige paremad just zero-zero istmega.
Nagu tal oleks olnud sel hetkel istmeid valida. Kvotchuril ei olnudki mingeid shansse, tal lihtsalt vedas.
Kapten Trumm kirjutas:Varasemad istmed eeldasid veel suuremat kõrgust ja kiirust, et lendur lennukile otsa ei kukuks.
Varasemad istmed ei puutu asjasse. Jutt käib zero-zero istmest ja ma küll ei saa aru kuidas haakub see tõsiasjaga, et tõesti vana-vanaisa Tambeti tammepuust taburet ei olnud zero-zero.
Kapten Trumm kirjutas:Kiirus ja kõrgus vaid kergendavad katapulteerumist.
Veel lihtsustatud tõde. Et kui kihutame kasvava kiirusega otse maa poole, siis on katapulteerumine kergendatud... Oleks kiirus veel kaugelt üle mach 1'e, siis oleks vist lausa kukepiss.
Kapten Trumm kirjutas:Sinu jutu järgi peaks need olema vaid maapinnal seisvast lennukist lahkumiseks mõeldud.
See on miski sinu fantaasia, ei ole sellist juttu ajanud. Kui ma viitan konkreetsele lihtsas inglise keeles kirjutatud wiki lehele, kus on kirjas, millest tuli termin zero-zero ja mida see tähendab, siis see kohe kindlasti ei tähenda seda, et zero-zero istmed on mõeldud vaid maapinnal seisvast lennukist lahkumiseks. Milline loogika võimaldab üldse sellise tulemuseni jõuda?
Kapten Trumm kirjutas:Ojah, seal oli muidugi mingi ennenägematu disain :lol: Minu teadmiste kohaselt on nad peatoe ja seljatoe poolest kõik ühesugused. Erinevad need pisinüansside poolest.
Vaata kasvõi Zvezda enda kodulehele, ka googlisse sisse toksides leiad väga palju linke Zvezda K-36D-3.5A kohta. Ei ole ikka küll sama iste mis standartne K-36D.

Nii puuduliku kodutööga sellised enesekindlad ja üleolevad sõnavõtud...
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Postitus Postitas Actual »

Seda venelaste K-36 istet võidi ameeriklaste poolt katsetada küll, seda tõenäoliselt mitte usust venelaste hullult paremasse tehnoloogiasse selle istme puhul, vaid pigem hinna ja tehnika suhtena. Teame ju, et sõjatehnoloogias igasuguse uue junni leiutamisest kuni valmistooteni maksab ja võtab aega. Ja kui arvata, et see F22 pole mitte mingi säästu projekt ja tõenäoliselt eelarve pingeline siis otsiti potentsiaalseid alternatiivseid võimalusi.
Samamoodi kui ameeriklased kosmose vallas venelastega flirdivad - pole põhjus mitte niivõrd tehnoloogiline kuivõrd finantsiline - venelased pakuvad sama reisi orbiidile odavamalt, aga see vist ei tähenda, et ameeriklased oleksid tehnoloogilise võimekuse selliseid projekte ette võtta kaotanud. Lihtsalt nagu AK-47 puhul hinna ja kvaliteedi suhe kipub hea olema, seda eriti siis vaadatuna kui finantse napib.

Autode võrdluses lisaks veel VW Golf ja Lada 2108, kui vaadata nende autode kerekuju, või kasvõi ukselinke siis tekivad tahtmatult seosed... Lisaks üheksakümnendate algul kui aeg vaene ja lääne varuosa kallis siis Golfil läks läbi see radikas asuv andur mis seda jahutusventikat juhib, siis istus sinna asemele 08 andur, nii keere kui pistik samad aga hind :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis neid katapultistmeid puudutab, siis zero-zero on kõige kõrgem istme tase. Vähim kõrgus ja vähim kiirus, mille juures on ohutult võimalik katapulteeruda, on null. Sellest enam paremaks minna suurt ei saa.

60ndatel olid tavalised istmed, mis eeldasid vähemalt 100 m kõrgust ja x km/h minimaalselt kiirust, maksimum, mis nendega teha sai, oli katapulteerumine väikesel kõrgusel aeglaselt lennates.

Vahe tuleb sellest, et nii istme rakendumise kiirus, laengu suurus, eraldumise ja langevarju avamise kiirust on vahepeal palju parandatud ja see on võimaldanud nihutada katapulteerumise alumist otsa järjest madalamale-aeglasemaks (meie näiteks maapeal seisvale lennukile).

Et tagada ohutu katapulteerumine seisvast lennukist, peab olema piisavalt suur viskelaeng, mis suudab istme viia nii kõrgele, et langevari avaneda jõuaks. Iga lisakõrgus muudab asja lihtsamaks.

Et katapulteeruda nt 300 m kõrgusel, on vaja visata iste ainult niipalju üles, et lennuk jõuaks alt ära minna (vaja on mõni meeter). Maapinnal peab istme viskama aga sajakonna meetri kõrgusele.

Sama on ka kiirusega lennuki liikumine (kuni ohutu maksimaalse kiiruseni) kergendab kogu protsessi - lennuk liigub kiiremini alt ära ja ei ole vaja nii suurt laengut (mis omakorda tekitab väiksema ülekoormuse, mis on ka üks ellujäämise eeldus).

Zero-zero istmel peavad kõik asjad olema maksimumi viidud - iskekõrgus, et vari jõuaks avaneda kui ka jääks aega langevarjuga mööda manööverdada nt oma lennukist, mis vahepeal tulemerena põleb keset plats.

Mach 1 on teine äärmus, on olemas ka katapulteeriumise ülemised piirid. Istmeid disainitakse muidu alumise piiri järgi, kuna seda läheb rohkem tarvis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist