Märkasin, et see kiri ja teisigi Kingissepa kirju Elsale on avaldatud raamatus "Elukutse - riigikukutaja" (Tallinn, 1963). Ainult, et mõned laused, mis eesti töörahva liidrit natuke kompromiteerima kippusid, on kirjast välja jäetud. Näiteks on ka need välja jäetud: "Kui see käes, siis kustub minus igasugune huvi Eesti vastu ja ma lähen mujale. Aga võib olla, teen ma seda ehk siiski ka varem ja nimelt, kui selgub, et siin kommunista mitte enam ei tapeta." Teine lause, mis sellest 29. jaanuari kirjast välja jäetud: "Ühes Sinuga, Elsi, raputasin ma enesest kõik, mis minu elule väärtuse andis ja - mul ei ole enam põhjust kalliks pidada oma füüsilist edasikestmist." Kuidas nii, aga proletariaadi õnn? Kolmandaks on välja jäetud lause, milles Kingissepp kinnitab, et "Minu armastus Sinu vastu oli esimene ja viimane armastus mul." Miks see välja jäeti? Vist kuna Kingissepal oli Elsa tegelikult teine abielu, esimesest abielust (kui see siiski üldse abielu oli) olid ju ka lausa pojad Sergei ja Anatoli.29.01.1922 kirjutas V. Kingisepp Elisabeth Kingisepale:
"Ma olen sügavale maha matnud kõik lootused isikliku õnne peale. Ma olen muutunud karmiks ja kalgiks. Minus ei ole muud kirge kui kättemaksuhimu klassivaenlasele. Ma ei tunne muud kui otse isklise vaenuni ulatavat viha kodanluse vastu. Seda on teinud see kolmeaastane kaagitamine, mis selja taga. Seda ei kaota mu hingest enam miski võim. Ja ma elan sellele vaenule, elan, et lähendada kättemaksu silmapilku. Kui see käes, siis kustub minus igasugune huvi Eesti vastu ja ma lähen mujale. Aga võib olla, teen ma seda ehk siiski ka varem ja nimelt, kui selgub, et siin kommunista mitte enam ei tapeta."
Ka mina kipun arvama, et Kingissepal hakkas kõigest kõrini saama, mistõttu ta ei vahetanudki konspiratiivkorterit, hoolimata sellest, et oli teada Linkhorsti sissekukkumine (aga Linkhorst teadis Kingissepa asukohta).
Nii ja nüüd loeme sellest samast raamatust "Elukutse - riigikukutaja" lk 219, et kodanlus fabritseeris Kingissepa vastu süüdistuse, justkui see osutanuks arreteerimisel vastupanu. Kingissep olevat aga olnud põhimõtteliselt relvastatud vastupanu osutamise vastu, et mitte anda ettekäänet enda mahalaskmiseks. Tõestuseks, et Kingissepal oli selline põhimõte, tuuakse kiri Elsale 1919. aastast, kus ta tõesti midagi sellist ütleb. Aga! Partei ajaloolased eirasid lauset Kingissepa kirjas 1922. aastast, mis ütles: "... mul ei ole enam põhjust kalliks pidada oma füüsilist edasikestmist." Ja nad mitte ainult ei eiranud seda, vaid lausa varjasid seda lauset (avaldasid kirja, aga selle lause koos veel mõnega jätsid avaldamata, pannes nende asemele nurksulud), et niiviisi tõestada kodanluse alatust! Ehe ajaloovõltsimise näide.