www.militaar.net

eks see ole muidugi kõnekas fakt. ka fred phelpsi, antti loodust ja "nõid" vanaküla pole teaduslikud seletused nende hullumisteel kunagi huvitanud ega seganud...

kahtlemata on märkimisväärne ka see, et teatud inimesed lihtsalt tõmbavad külmkingi ja mumme ligi. teised (valdav enamus) aga mitte.

nad ise ja ülejänud parafriigid arvavad, et on miskitpidi erilised või andega vmt.

skeptikud arvavad tegelikult samuti, et nad on erilised. nimelt selle poolest, et neil on elavam fantaasia, tavainimestest erinev viis ümbritsevat keskkonda ja signaale tõlgendada või siis...lihtsalt tugevam kalduvus unehalvatusse langeda (mis on muide haiguslik nähtus, mistõttu ma soovitan eelkirjutanul pigem arsti poole pöörduda kui skeptikute suunas hambaid krigistada ). see on ka põhjus, miks ufod peaaegu alati inimesi korduvalt röövivad, s.t. et röövitakse neid, keda on juba röövitud või plaanitakse edaspidigi röövida - ka uforöövid on otseses seoses unehalvatusega. muideks, on leitud selgeid seoseid tänapäevaste uforöövide ja keskaegsete nõiasabatite vahel

palun vabandust, kui ma kellegi mummulis-külmkingalise maailmapildi ära rikkusin - nii nagu teil on õigus neisse uskuda ja neist rääkida, on ka minul õigus neisse mitte uskuda ja sellest rääkida (mida teen nii nüüd kui ka edaspidi) ning lõppude lõpuks on ikkagi igaühe oma asi, kas ta suhtub asjadesse kaine mõistusega või teeb end lõpuks vähemalt iseenda ees lolliks (kui mitte varem, siis pärast surma kindlasti )

PS! põnevaid kummitusejutte ootan aga huviga.

Satakas.
Minu kogemus ja kogemuse analüüs kehtib ainult minu suhtes ja ma ei arva, et sina peaksid sellega nõustuma.

Ning kui minu jaoks teadus heal juhul teab max 10 - 15% tegelikusest, siis palun, ära kobise ja alaväärista minu kogemusi.
See ei ole sinu asi öelda, kes teeb lolliks ja kes ei tee.

_________________
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”

minu kogemus ei kuulu kummituste valdkonda, kuid et selles oli tubli annus arusaamatust ja ehmatust, siis miks mitte kirja panna.

teenisin laeval. kus ja millal, pole tähtis. oluline one, et ühel ööl nägi kogu seltskond, kes parasjagu kaptenisillal oli, midagi seletamatut. nimelt üsna otse kursil tekkis midagi, mida oleks võinud kirjeldada kui tuumaplahvatust. alul pisike erk valguskera kasvas hiigelsuureks ning seejärel kadus ilma ühtegi häält tekitamata või jälge jätmata.

kõik see mees oli üsna tardunud ning sündmuse järel lahkus sillalt, vältides teineteise pilku. arutlema hakkasime hiljem, kuid keegi ei suutnud midagi mõistliku arvata. nägijaid oli ca 5-6.

kui sa väidad, et teadus teab 10-15% tegelikkusest, siis selle väitega pretendeerid sa täiesti julgelt teadma 100%. võibolla sa ei tea küll kõige selle 100% täpset toimemehhanismi ent sa tead vähemalt, et lisaks teaduse poolt teatavale hulgale eksisteerib veel kindel hulk asju, mis moodustavad teaduse poolt teatuga võrreldes 6-9 korda suurema hulga. seega sa tead neid asju ja nende olemasolu. siinjuures on minu jaoks kummastav tõdeda, et teadlased ise nende olemasolust mitte midagi ei tea. sest...ega's teadus ei tähenda vaid seda, et mingi nähtus on üksipulgi lahti harutatud. on palju asju, millest teadus pehmelt öeldes veel sittagi ei tea aga kuivõrd need nähtused on olemas, on ka nende olemasolu fikseeritud ja keegi ei kahtle, et need tõesti ON olemas. üks tuntumaid kehtiva selgituseta nähtusi on näiteks anesteesia. keegi ei tea, mismoodi see toimub, mistõttu on ka selle kasutamine üsna äärmuslik ja suhteliselt ohtlik ent keegi ei kahtle et see toimib ja seda kasutatakse kogu meie teadmatusest hoolimata usinalt.

tavalise, teaduskauge inimese häda on selles, et ta ei mõista täpselt, mida teadus endast kujutab ning milles ja mida me üldse teame. see tekitab inimestes täiesti mõistetavat segadust, mille tulemusl võib talle tõesti jääda mulje, et teadus tegeleb ja tunnistab üksnes neid asju, mis on hammasratas hammasratta haaval lahti võetud ja mille toimemehhanism on selge ning ülejäänud asju pole teaduse jaoks lihstalt olemas, ehkki need tegelikult meie kõigiga igapäevasel toimuvad.

see pole aga sugugi nii. suvalise nähtuse olemasolu kinnitamiseks ei ole vaja selle siseelu tunda. piisab vaid selle nähtuse selgest fikseerimisest. võtame näiteks paljuräägitud selgeltnägemise. selgeltnägijad ja nende pooldajad laulavad papagoidena seda ühte ja sama refrääni: selgeltnägemine (või kätega ravitsemine või ennustamine või telepaatia või mistahes paranähtus) on kahtlemata olemas ent teadus lihstalt ei tea nende toimemehhanismi. jah, tõsi ta on, ei tea. sest mitte ükski selgeltnägija ega telepaat pole mitte kunagi isegi väga suurte rahasummade eest suutnud oma võimeid ühegi teadlase ees esile kutsuda, et neid siis uurida saaks. vähe sellest - keegi pole suutnud oma võimeid isegi sel määral demonstreerida, et need statistilisest juhuslikkusest/keskmisest selgelt eristuks, andes seega mõista, et MIDAGI seal siiski on. ja usu mind - taolisi katseid on tehtud musttuhat. külma sõja ajal tegelesid nii ida kui lääne pool nende uurimisega terved teadusasutused. lõpuks võeti kõik kokku kahe sõnaga: raha raiskamine.

lühidalt siis: kui nähtus on väidetavalt olemas ja seda kogevad pidevalt miljonid inimesed, siis peaks olema võimalik selle eksistentsi kaheldamatult kinnitada. kui mitte muul moel (näiteks meile teadaolevad mõõteriistad ei suuda registreerida vaimude poolt tekitatavaid energialaineid või telepaatide poolt kasutatavat diapasooni), siis vähemalt empiiriliselt ehk kogemuslikult: piisav hulk neutraalseid isikuid koges kontrollitud (loe: pettusevõimalusevabas) keskkonnas teadaolevate loodusseaduste abil seletamatut nähtust ning seda suudeti vajalike faktorite (loe: sensitiivi, telepaadi, kummita riidekirstu) kaasabil korrata ka teiste neutraalsete inimeste juuresviibimisel, siis pole nähtuse olemasolu kinnitamiseks enam sisuliselt mingit tähtsust, kas me selle toimet mõistame või mitte. nagu anesteesiaga - meil pole halli aimugi, kuidas see toimib ent tänu sellele saab iga päev kümnetel tuhandetel inimestel valutult pimesoolika välja nokitseda. või keravälk: meil pole peaaegu halli aimugi, mis see on või kuidas see tekib/toimib ent peaaegu kellelgi pole kahtlust, et ta on olemas.

loetelu võiks veelgi jätkata aga pole ehk vaja sest point peaks olema selge.

selle kõrval on aga hulk nähtusi, millest pole tegelikult mitte ühtki teaduslikus mõistes vettpidavat tõendit. vähe sellest - enamus neist juhtumitest on osutunud labaseks pettuseks või teadaolevate mehhanismidega seletatavateks ning ülejäänute kohta pole lihstalt piisavalt teavet, et neid pettusena paljastada või rottide krõbistamisega seletada. ammugi siis ehtsaks kuulutada...

ja jama jääb jamaks hoolimata sellest, kas jamaajaja end sellest puudutatuna tunneb või mitte. teadus ei tunnista "poliitilist korrektsust" mille kohaselt jama ei tohi jamaks nimetada vaid selle kohta tuleb öelda viisakalt faktipuudega, et jamaajaja end jumala eest solvatuna ei tunneks sest tihti pole jamaajaja ise süüdigi, et ta jama ajab sest ta ei saa tihti ise arugi, et ta jama ajab sest "jama" pole solvang vaid diagnoos (seejuures mitte halvustav vaid konstateeriv). oluline on see, et ratsionaalsemat sorti jamaajaja saab otseütlemise korral aru, mida ta ajab ning teeb oma vussiläinud mõtlemises tarvilikke korrektuure, ebaratsionaalsem aga solvub, kapseldub ja hakkab vastandumise printsiibil oma jamasse veel rohkem uskuma.

selliseid asju pidavat juhtuma, kui mingid merealused gaasikogumikud (peamiselt metaan) mingil põhjusel valla pääsevad ja pinnale tõusevad. kui see piisavalt kaugel juhtub, ei peagi pauku kostuma, pealegi on öisel ja isegi päevasel merel visuaalselt väga raske kaugusi määrata, eriti veel, kui sul puudub ettekujutus objekti mõõtudest ja samal jal seda suu ammuli vahid. miskipärast võib selles mullis tekkida ka isesüttimine. on juhtunud, et see mull tõuseb otse laeva alt ja kuna vee kandvus kaob, läheb laev ühe suure mulksuga põhja nii, et ei tule sealt sos-piiksugi (ka bermuda juhtumite puhul on seda kahtlustatud ehkki üks veidi tavapäratu uuring ütles hoopis, et bermuda piirkonnas on laevahukke tegelikult proportsionaalselt vähemgi kui paljudes teistes kohades. bermuda piirkond on üks maailma enimlaevatatvaid piirkondi ning otse loomulikult toimub seal absoluutarvuna rohkem õnnetusi kui mõnes muus kohas. silma torkavad need lihtsalt tänu tema asukohale ja vanale põnevale legendile, mille tõttu iga tormi käes ümber läinud paat kõrgendatud tähelepanu alla satub.)

Fakt on see mida ma tundsin ja kogesin ja tajusin.
Muu mind ei huvita.
Ja oma faktipuuded või õigemini sinu poolt vaadates faktipuuded, võid pista sinna kuhu soovid.

_________________
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”

täpselt nagu ennustatud saigi. klassika ühesõnaga.






niisiis, kui näiteks skisofreenik tajub, kuuleb ja kogeb isiklikult omaenese peas hääli, mis käsivad tal enda keha pruuniks ja pea roheliseks võõbata ning vabaduse platsile palmi mängima minna, siis on need hääled igati ehtne värk ja eksisteerivad reaalselt ja kellegi asigi pole seda skisofreenikut arvustada?

wudu...ära tee end avalikult lolliks

Satakas, ma ei saa aru, mis Sind nii endast välja ajas, et Sa pidid siia teemasse 6 (kuus!) pikka, põhjalikku ja emotsionaalset kirja kirjutama teemal, millise jamaga (Sinu arvates) ikka tegu on... pannes ühte patta kõik, alates Vanakülast lõpetades ravitsejate, UFOde ja Bermuda kolmnurgaga.

Esimeses kirjas saigi ju küsitud teiste kogemuste kohta ja sai selge sõnaga öeldud, et hoidume fleimist, mida üks või teine nendest nähtustest arvab. Teisi skisofreenikuks nimetamata.

Ka teaduse esmane alus on võimalikult täpselt kirjeldada vaatlusi, olles sealkohas avatud kõikidele selgitustele ja võimalustele.

sedasorti asjad alates vanakülast ja lõpetades bermudaga lihstalt sobituvad perfektselt ühte patta. mis selles imelikku on?



jutul on kalduvus hargneda ja kui räägitakse suvalisest nähtusest, pole patt rääkida ka selle tagamaadest. meelega tagamaadest rääkimisest hoidumine meenutab jaanalinnusündroomi...ehkki tuleb tunnistada, et seekord läks tagamaade seletamine pikemaks, kui põhiteema ise.



aga kes ja kus nimetas keda skisofreenikuks? sellist asja ei tohi teps mitte lubada ja kui pandud diagnoos on vale, tuleb psühhiaatrilt litsents ära võtta sest niisugune asi võib rikkuda täiesti terve inimese kogu elu loodan, et ühisel jõul leiame selle kellegi alusetult skisofreenikuks nimetanu üles (ja muidugi ennekõike selle, keda skisofreenikuks nimetati).



täiesti tõsijutt. oh, teeks vaid keegi kuskil mõnest vaatlusest võimalikult täpse kirjelduse, millest occhami habenoaga kallale minnes midagi peale senituntud loodusseadustele vastavate seletuste alles jääks

Vat siinkohal oskan omast kogemusest sõna sekka öelda:

Magan mina sõdurivoodis, sõduriteki all, sõdurilinade vahel mõnusat sõduriund, kui äkki üles ärkan.
Tunnen, kuis keegi mind kägistada püüab!
Tunnen, kuis jääkülmad käed mu kaela puudutavad!

AAAAAAAAAHHHHHHHHHHHH!!!!!!!!!!!!!!!

No mida üks (sigalas) eriväljaõppe saanud solban ikka esimese ehmatusega teha oskab.....röögatasin nii, et kaks kaasvõitlejat ropsuga istuli olid!
Külmad käed libisesid mu kaelalt ja jäid abitult lonti. Reaalsed käed, mitte mingid kuradi kummituse omad....


Selgus, et olin öösel lisaks äramagatud sõduripadjale ka oma kaks sõdurikätt pea alla toppinud. Ja nad siis "surnuks" maganud. Nagu ikka surnud kehaliikme puhul, kadus nendest tunnetus ära. Ja selili pöörates sattusid mu enda tundetud ja verevarustuse katkemisest jahedad käed mu kaelale.
Vat nii

Sobivad-sobivad, eks kõik saavad sellest aru, aga vähesed kukuvad selle pärast jaurama ebasobival momendil (lugu poodust ja nöörist, millest tema majas pole paslik vestelda). Minu soovitus: hoidu sellest threadist, milleks end ilmaaegu lollide heietusi lugedes ärritada. Suuri õpetlasi terve ilm täis, siin jälle vähe teisem kaader koos.

_________________
Гив Ми Мани

Erna retke ajal sai oldud ka nii poolteist päeva järjest ärkvel, misjärel hakkasin igasugu paranähtusi nägema ja paranoiad tekkima. Iga põõsa taga vaatas vastutegevus ja tugiisik juhtus vastu jalutama. Samuti kaasnes magamatusega ka magamine kõndimise ajal. Ajateenistuse alguses oli terve nädal aega paranähtus, mitte ei kippunud karu tapma, stress vist. UFO sai lapsena ära nähtud, hiljem pole midagi väga ebatavalist näinud, naised va.

_________________
Kui on probleem, tõmba lõuga

Kusagil Paldiski ja Naissaare vahel merel juhtusin mõned aastad tagasi ühel varahommikul tunnistajaks miraažile. Aastaaega ei mäleta enam, aga see võis olla sügis. Nimelt paistis horisondil olevat suur vesipüks - alt ülespoole laienev suur mölakas. Vesipüksiks sai seda sellepärast peetud, et tundus tol hetkel olevat kõige mõistlikum selgitus.
Mõne aja pärast lähemale jõudes selgus, et tegu oli algul meie jaoks horisondi taha jäänud kaubalaevaga, mille tagurpidi peegelpilti me oma laevalt nägime. Alt kitsam osa oli tema üsnagi väljaulatuv korsten, mille kohal kõrgus kogu ülejäänud laevakere.
Pärast oli muidugi nalja kui palju, sest vesipüksist oli asi ju kaugel.

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!

Pole küll sõjaväega seotud, aga siiski siin teemas mainitud "uhvode" ja paranormaalsete nähtustega.



Ja mõlema pildi suurendused.




Pildid tehtud jõgevatreffil 2007

Vastab täiesti tõele. Eestis sai viimased 5 aastat valvur oldud ja 24 tunniste vahetuste jooksul nägi aeg-ajalt ikka midagi imelikku. Üsna sageli juhtus, et justkui täiesti reaalselt nägin mingit varju nurga taha lipsamas, olgu siis mõnes hoones sees või väljas territooriumil. Alguses sai isegi mõned korrad laskevalmis püssiga järele hiilitud, no lihtsalt nii selgelt nägin, et keegi nurga taha kadus. Aga üsna ruttu lihtsalt harjusin sellega. Pealegi, ehtsa sissetungija puhul oleks valvekoerad hirmsat palundrat teinud ja kaabaka suurima mõnuga ribadeks tõmmanud, lõhnajälge oskasid nad väga hästi võtta. Nendel puhkudel aga jäid nad täiesti ükskõikseteks ja vaatsid pigem mulle endale otsa, et noh, peremees, mis siis nüüd? Isekeskis viskasin nalja, et näed, polegi ma objektil päris üksi, varem samas kohas töötanud ja nüüdseks juba manalameestest valvurid käivad astraalkujul tööl edasi ja aitavad mul valvata . Hästi aitasid, peaks mainima. Selle 5 aasta jooksul minu valvekordade ajal ühtegi tõsisemat intsidenti ei juhtunud.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.