Relvameistri abiga või täitsa ise

[taipohh]

mul endalgi on keset vihast ja pikka paukmoona õpet tulnud tõrke eemaldamiseks tõmmata kurgust üks ports head kollast libedat ja lukuvahele tatistada,relv lasi edasi ja ,,lahing´´ sai võidetud.

[viiking]

[sigalahe]

paluks siin teadjamate meeste kommentaare kellel optika paigaldamisel kogemusi. oleks tarvis tuttaval jahimehel aidata paigaldada optika.mõte oleks siis selline ,et kuna ei soovi suht vana püssi rikkuda(puurida lukukojale auke või ümber raua kinnituvate klambrite jaoks rikkuda puitu),siis oleks variant et kinnitada optika sihiku alusele.selleks võiks eemaldada sihiku liistu ja valmistada samades mõõtudes,aga pikema ja soonitud servadega metallist liistaka mis kinnitub tihedalt sihiku alusele.selle külge lähevad juba optika jalad.küsimus nüüd selline ,et nii kinnitades jääb optika suht kaugele ja kas see ei jää sihtimist segama?kui kaugel võib optika tagumine osa silmast sihtimise ajal olla et asi toimiks ja täpsus ei kannataks?on kellegil kirjeldatud meetodiga kogemusi ja kui on siis paluks ka detailsemaid pilte.

[EOD]

On küll selliseks otstarbeks sobivaid sihikuid. Mõeldud näiteks püstolitele või poolautomaadi gaasitorule kinnitamiseks. Pane Google päringusse "long eye relief scope" ja vali sobiv välja. Sellise sihikuasetuse hea külg on veel see, et laskuril "Poolkuu Klubisse" asja pole.

[Medusa]

Teise nimega, scout scopes. Leupoldil oli miski 4x.

[sigalahe]

kuna oma pole optikaga kogemusi olnud siis järsku kamraad EOD on nii lahke ,ja selgitab et mida tähendab "poolkuu klubi" kas selle all tuleb mõista neid varjusid mis sihikusse tekivad ja mida paika ajama peab?

[EOD]

kuna oma pole optikaga kogemusi olnud siis järsku kamraad EOD on nii lahke ,ja selgitab et mida tähendab "poolkuu klubi" kas selle all tuleb mõista neid varjusid mis sihikusse tekivad ja mida paika ajama peab?

Hoia silm sihiku okulaarile liiga lähedal, tulista ja pärast verejooksu peatamist oledki klubisse vastu võetud.

[Troll]

paluks siin teadjamate meeste kommentaare kellel optika paigaldamisel kogemusi. oleks tarvis tuttaval jahimehel aidata paigaldada optika.mõte oleks siis selline ,et kuna ei soovi suht vana püssi rikkuda(puurida lukukojale auke või ümber raua kinnituvate klambrite jaoks rikkuda puitu),siis oleks variant et kinnitada optika sihiku alusele.selleks võiks eemaldada sihiku liistu ja valmistada samades mõõtudes,aga pikema ja soonitud servadega metallist liistaka mis kinnitub tihedalt sihiku alusele.selle külge lähevad juba optika jalad.küsimus nüüd selline ,et nii kinnitades jääb optika suht kaugele ja kas see ei jää sihtimist segama?kui kaugel võib optika tagumine osa silmast sihtimise ajal olla et asi toimiks ja täpsus ei kannataks?on kellegil kirjeldatud meetodiga kogemusi ja kui on siis paluks ka detailsemaid pilte.

Uuri seda jahindusfoorumis, seal on kõvad optikaspetsid koos:
http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/

[oll]

http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/vi ... =32&t=2106

no peaks abi saama

[Pirr]

Huvitav kas pisema düüsiga (~0,8 mm) mini suruõhu värvipüstolit ei oleks mõtekam kasutada oksiiditamise protsessi läbiviimiseks või on oksiidisegu nii kallis, et ei raatsita pisemat suruõhu värvipüstolit kasutada selleks puhuks, kuna tahestahtmata tekib kuigivõrd laialipihustuvat jääki? Tulemus jääks aga kindlasti ühtlasem ja parem kui pintsliga pintseldades või peenema struktuuriga svammiga tupsutades .

[EOD]

Oksüdeerimise või sinistamise tehnikaid on mitmeid, kuid värvipüstolit kasutatakse vaid fosfaat-lakk katte puhul.
Deko relva puhul, mis seinale jääb, on täiesti võimalik rooste mehhaaniliselt või keemiliselt kõrvaldada, rooste näritud kohad epo- või polüesterpahtliga tasandada ja relv sobiva värviga katta. Toa kuivas õhus see vaevalt roostetama hakkab. Kui mälu ei peta, peab relatiivne õhuniiskus olema üle 70 protsendi, et niiskus pindadele kondenseeruma hakkaks ja uuesti roostetamist põhjustaks.

[jackpuuk]

Värvipüstol ei sobi eriti hästi keerulisema kujuga detailide puhul, raske on saavutada ühtlast katet, peaksid sel juhul kasutama mudelimeeste instrumentidele sarnanevaid riistapuid.

[Villem Kibu]

Sõna sekka! Sõja lõpu poole tegi seda K98 tääkidega minu teada ainult E.u.F.Hörster, sõjaajakoodi 44sgx all. Neidki midagi alla 40 tuhande kokku! Tulemus on hetkel müügis näha! Kollektsionäärid kutsuvad seda varianti "halliks viirastuseks" (gray chost).

http://www.specialistauctions.com/aucti ... id=1358072

[Villem Kibu]

[quote="vre"]Sõjalõpu mõningad k98 sad olid ka fosfaat kattega.[/quote]

Eelnev jutt 44sgx-ist käis selle fastaaditud pinnakattega K98 kohta!

[Villem Kibu]

[quote="WaA"]Minuni jõudes oli selline:

[img]http://www.album.ee/files/69/176/norm/14469176_43El.jpg[/img]

Peale mitmekordset gunblue nimelise tootega plägamist (peale kantud pintsliga ja maha pestud vana hambaharjaga) muutus selliseks:

[img]http://www.album.ee/files/69/183/norm/14469183_GI19.jpg[/img]

Pärast oksiidiga katmise, veega pesemise ja korralikult kuivatamise protsessi tuleb kindlasti õliga sisse määrida ja ka siis on rebane ikkagi kerge tulema ning päris mitmeid kordi peab kogu kupatuse õlise kaltsuga üle käima enne kui roostekoll jäädavalt pidama saab.[/quote]

Täiesti hea tulemus. Olen ise ka otsingul, et üks kehva väljanägemisega 44fnj heaks muuta ja omale võimalust otsides olen siiagi jõudnud.
Tegelikult nimetatakse seda nähtavat külmaks meetodiks ja relvadele või nende osadele seda eriti ei soovitata. Terasele on sobivam kuum oksüdeerimine, täpsemalt on selle kohta kirjas järgmise aadrssil. Hea on vahet teha mis on mis ja milleks hea!

http://www.blackcote.com/service_blackening.htm