Kurjam kirjutas:Kahjuks on see linnalegend tõsi. Veel nõukaajal kaevasid poisid mäekaldasse koopa,see varises kokku ja paar tükki sai surma. Sellest kirjutati ka lehes. Üks töökaaslane kes sealt hiljem mööda läks rääkis, et oli seal kaevendis näinud mingeid laua- või prussiotsi. Võibolla oli tegemist vana tunneli toestusega ja poisid teadsid mida otsisid. Minu mäletamist mööda oli see siiski kusagil suusahüppetorni kandis.
See polegi legend vaid tõsilugu. Hukkunuid oli neli, kolm olid minu kooli poisid, neljas oli hüppemäe kõrval oleva majakese perepoeg.
Käisin seda koobast ise enne varingut vaatamas, kaevatud oli see suure suusahüppetorni maandumisnõlva kõrvale, puude ja põõsaste vahele liiva sisse. Koopa lagi oli toestamata... See oli üks õnnetu lugu...
Aga mind painab üks asi. Mis raudteeharu hargneb liinilt Nõmme turu taga (ei mõtle seda, mis surnuaia juurest ära keerab) See haru on maastikul hästi näha ja kulgeb sinna "katla" mäe vahele. Haru jupp ka eelnevalt antud kaardil näha. Kaardil näha, et haru lõpus muld/kivi ehitis olnud, ja natuke üleval pool tunneli tähis. Maastikul liikudes on seal kohapeal näha nõlva kalda ülaosas niiöelda suurt lehtrit, nagu oleks seal jah tunnel olnud ja see kokku lastud.
Ehk oskab keegi sellegi kohta midagi kosta.
Käisin seal paar päeva tagasi, et täpsemalt vaadata. Tundub, et raudteeharu läbib seda lehtrit (mis on ilmselt olnud raudteeharu süvend) ja täiesti selgelt on jälgitav ka teisel pool lehtrit, kus jõuab nõlva servale vanakani välja...
Aga mind painab üks asi. Mis raudteeharu hargneb liinilt Nõmme turu taga (ei mõtle seda, mis surnuaia juurest ära keerab) See haru on maastikul hästi näha ja kulgeb sinna "katla" mäe vahele. Haru jupp ka eelnevalt antud kaardil näha. Kaardil näha, et haru lõpus muld/kivi ehitis olnud, ja natuke üleval pool tunneli tähis. Maastikul liikudes on seal kohapeal näha nõlva kalda ülaosas niiöelda suurt lehtrit, nagu oleks seal jah tunnel olnud ja see kokku lastud.
Ehk oskab keegi sellegi kohta midagi kosta.
Käisin seal paar päeva tagasi, et täpsemalt vaadata. Tundub, et raudteeharu läbib seda lehtrit (mis on ilmselt olnud raudteeharu süvend) ja täiesti selgelt on jälgitav ka teisel pool lehtrit, kus jõuab nõlva servale vanakani välja...
Heino Gustavsoni raamatu järgi oli kuskile Nõmme turu juurde planeeritud positsioon ühele 12 tollisele kahurile mis ei saanud täielikult valmis. Kas see haru ei või olla sellega seotud.Positsioon sarnane Hiiul olevaga.
Vaxi pildil on näha kaugemal on lage ala. Kas tegu ei ole laskemoonalaoga? Leitsin netis huvitava mälestuse.
TTÜ mäeinstituut: Heino Aruküla 80 " Maja asus Piiri tänava nurgal kitsarööpmelise Liiva-Vääna raudtee ääres, mille taga oli ilus männimets ja Mustamäe järsk nõlv vana suusahüppetorniga. Lähedal olid ka Kapsi laskemoonaladu, Nõmme turg ja kultuuriasutused. "
Vaxi pildi peal on tõesti omaaegse kindlusraudtee muldkehad. Nimelt asusid sealkandis Peeter Suure merekindluse laod (mitte niivõrd laskemoona, vaid muu träni jaoks; üksikasju ei tea). Pildil olevad raudteeharud pöörasid ära ühelt haruteelt (praegu on sellel pargitee), mis omakorda lähtus peateelt. See peatee kulges praeguse Mustamäe haigla juurest, Vanaka alt mööda, praegusele Ehitajate teele. Edasi kulges raudtee praeguse TTÜ staadioni poole, suundudes sealt Mäeküla tunnelladude juurde (tänapäeval räägitakse Astangu ladudest, kuid see on väga uusaegne nimetus). Raudtee muldkeha on üsna pikalt (kuigi lünkadega) jälgitav.
Taamal on pildil lage väljak, kus isetegevuslased aeg-ajalt käivad jalgpalli ja muid mänge mängimas. Esimese vabariigi ajal oli sellest lagendikust Ehitajate tee poole kaitseväe lasketiir, mida kasutati kuni 1961. aastani. Siis hakati Mustamäe linnaosa rajama ja lasketiir suleti. Selles lasketiirus oli võimalik tulistada ka täiskaliibrilisest (sõjaväe) vintpüssist. Lasketiirust on mälestusena alles jäänud liivavallid ja isegi mõni betoneeritud käik läbi valli (sellise käigu kaudu sai laskmise ajal minna märklaua juurde ja seda altpoolt üles vaadates tulemusi jälgida).
Seoses selle Mustamäe lasketiiruga, kas kellelgi pole pilte sellest? Kuna ise sealt kandist päris, siis päris põnev oleks näha milline see välja nägi kui töökorras oli.
Impiger kirjutas:Vaxi pildi peal on tõesti omaaegse kindlusraudtee muldkehad. Nimelt asusid sealkandis Peeter Suure merekindluse laod (mitte niivõrd laskemoona, vaid muu träni jaoks; üksikasju ei tea). Pildil olevad raudteeharud pöörasid ära ühelt haruteelt (praegu on sellel pargitee), mis omakorda lähtus peateelt. See peatee kulges praeguse Mustamäe haigla juurest, Vanaka alt mööda, praegusele Ehitajate teele. Edasi kulges raudtee praeguse TTÜ staadioni poole, suundudes sealt Mäeküla tunnelladude juurde (tänapäeval räägitakse Astangu ladudest, kuid see on väga uusaegne nimetus). Raudtee muldkeha on üsna pikalt (kuigi lünkadega) jälgitav.
Sorry aga jutt käis nõlva _peal_ olevast raudteeharust. Asub see Nõmme turust sadakond meetrit Rahumäe poole, otse Vanaka liumäe kõrval. Algab pealiinist ja suundub läbi "lehtri" poolkaarekujuliselt nõlva servani, kus see lõpeb vanakaga.
Üks tähelepanek veel. Seal vanaka nurgas moodustab tamm nagu () ---sellise kuju, ehk siis nagu poolkaared vastamisi. Lisaks läheb tamm vastaspool oleva lagendiku poole ka jupike.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Vabandan Vaxi ees. Mulle jäi tõesti mulje, et tegemist on just Vanakast allpool ja paarsada meetrit Sütiste tee poole asuva metsapargiga. See on mingil määral sarnane fotol olevaga. Selle kohta käis minu jutt.
Aga Vaxi protesti peale tundsin nüüd selle koha ära küll. See on endine kindlusraudtee haruke (või vagonetitee), mille kaudu viidi ehitusmaterjali praeguse Vanaka kohale projekteeritud kauglaskepatarei jaoks. Patarei ehitus jäi seoses Vene Impeeriumi lõppemisega pooleli, kõik ehitatu lammutati laiali ja viidi minema. Mäe sisse uuristatud käigud aeti kinni (vähemasti nende sissepääsud). Selle patarei kohal ongi nüüd Vanakas. Olen kuulnud jutte, et II maailmasõja ajal tegutsesid seal sakslased (üks meenutajatest oli Endel Lippmaa, kes oli siis alles koolipoiss), kuid midagi kindlat ma ei tea.
Vanakast Rahumäe surnuaia poole jäävale lagendikule plaanitseti rajada tolle aja kohta uudne õhutõrjepatarei, mis samuti jäi tegemata. Sellele lagendikule rajati (või pidi rajatama?) ka kindlusraudtee haru, mis algas Liiva—Vääna peateelt, raudtee kolmnurga lähedalt. Praegu on selle tee muldkeha hoolika vaatluse korral veel ülesleitav, kuid juba üsna maatasa.
