Vastasel juhul kas lukk ei lähe kinni või ähvardab padruni detoneerumise oht.
Karabiner 98k
nojah aga millest siis ikkagi sellised erinevused tingitud ja niipalju kui mina tean ja näinud oles,siis see tagumise sihiku alus mis kruviga raua külge fikseeritakse enne jootmist,seda saab fikseerida ainult ühes kohas,kuna seal selleks tarbeks raual väike õnarus kruvi jaoks.teistes asendites seda pole näinud.oskab keegi täpsemini seletada või on teisi tähelepanekuid.
Iseenesest lihtne asi aga väga põnev ja huvitav.
Iseenesest lihtne asi aga väga põnev ja huvitav.
Mis seal arusaamatut. Esiteks ei joodeta neid raudu seal lisaks keermele vaid pingutatakse kinni ja kõik aga sihikud pannakse peale alles siis kui raud lukukoja küljes on. Olen näinud siin kaitseliidu algusaegadel kui mehed üritasid mitmest risust ühte korralikku püssi teha ja ükski ei õnnestunud nii, et keerad raua külge ja sihikud paigas. Sama kehtib nii vene mosinite, kümnelasuliste(SVT) kui ka sakslaste kohta. Tehke lihtne katse võta üks polt ja keera sinna mutter peale ning vaata kuidas mutri ja poldi kandid omavahel jäävad siis keera mutter maha ja võta sealt samast kastist sama tehase mutter ja keera poldile peale ning võrdle nüüd kuidas kandid on? Ei jää ju nii nagu eelmine mutter jäi, kuigi samast tehasest ja samast pingist tulnud
ok tänks oll tegi asja puust ette ja värvis punaseks ka 
veelkord tänud.saksa värgiga arusaadav,seal saab sihiku alust ja kirpu rõngaga keerata kuhu vaja.need joodetud.aga mosinatel kirbu alus raua küljes ühes tükis ja sihiku alus käib rauale kalasaba tapiga ja see kalasaba samuti raua küljes ühes tükis.seega peab vist mosinatel mingi teistsugune ja keerulisem rihtimistehnoloogia olema kui saksmanitel.
veelkord tänud.saksa värgiga arusaadav,seal saab sihiku alust ja kirpu rõngaga keerata kuhu vaja.need joodetud.aga mosinatel kirbu alus raua küljes ühes tükis ja sihiku alus käib rauale kalasaba tapiga ja see kalasaba samuti raua küljes ühes tükis.seega peab vist mosinatel mingi teistsugune ja keerulisem rihtimistehnoloogia olema kui saksmanitel.suurelt osalt kabad tehtud kas pöökpuidust või siis pöögi vineerist.Vineer omapärane selle tõttu et kihtide puidu kiud jooksevad ainult ühte pidi.Ärakäiva kabaga k98 ise ka näinud ja siin kuskil mingi pilt ka üleval olnud sellest.Nimelt seda ära keeratavat varianti,mitte liigendiga.See on ka jama et eestisse vähe tõenäoline selliste relvade sattumine.Eestisse sattus igasuguseid relvi.
-
Villem Kibu
- Uudistaja
- Postitusi: 15
- Liitunud: 01 Juun, 2009 12:30
- Kontakt:
Re: saksa snaiper
[quote="rattetobi"]Kas keegi oskaks öelda mis relva sakslased kasutasid siis (snaiperpyssina)
ja kui siis kas keegi teaks saiti kus selle v6i nende relvade kohta rohkem teda saaks[/quote]
Optikat on ebays eraldi ja pidevalt müüa. Isegi mitme valmistaja asju, neist ehk Carl Zeiss usaldatavaim. K98k saamiseks vaja jah vaeva näha, relvaloast peaks alustama. Kui originaali himu, so 7,92x57 moonale, siis ehk saab küll kümnega kätte. NATO moonale ümber tehtud, 7,62x51 (olid peale sõda Norra armees kasutusel) on odavam ja moongi soodsamalt müügis (cal 308). Mujal maailmas pole asi keeruline, siin muidugi on hullult asjaajamist ja bürokraatiaga kokku puutudes ehk läheb isu äragi. Erakordselt lollid seadused on valmis tehtud, enne ostmist pead ostuloa taotlema ja siis sellest edasi minema. Kui väljamaal olles ehk saadki midagi ostatud, siis siin seda arvele võtta naljalt ei õnnestu. Näide on olemas, võislustel võidetud Šveitsi vindiga, mida Eesti seaduse järgi ei saagi olla, pole varianti et auhinnaks saadud relva arvele võtta. Enne võistluselel minekut tuleks siis igaks juhuks just auhinnaks olevatele relvadele soetusload võtta, samuti ka tääkidele kui neid auhindadeks antakse. Nalja saab küll palju, absull lollidemaa kui asi kasvõi külmrelvani läheb, tulirelva asja ajades lähed lihtsalt lolliks. Siit relvapoest jah ostes pole probleemi, katsu aga väljamaalt tuua on jama kohal.
ja kui siis kas keegi teaks saiti kus selle v6i nende relvade kohta rohkem teda saaks[/quote]
Optikat on ebays eraldi ja pidevalt müüa. Isegi mitme valmistaja asju, neist ehk Carl Zeiss usaldatavaim. K98k saamiseks vaja jah vaeva näha, relvaloast peaks alustama. Kui originaali himu, so 7,92x57 moonale, siis ehk saab küll kümnega kätte. NATO moonale ümber tehtud, 7,62x51 (olid peale sõda Norra armees kasutusel) on odavam ja moongi soodsamalt müügis (cal 308). Mujal maailmas pole asi keeruline, siin muidugi on hullult asjaajamist ja bürokraatiaga kokku puutudes ehk läheb isu äragi. Erakordselt lollid seadused on valmis tehtud, enne ostmist pead ostuloa taotlema ja siis sellest edasi minema. Kui väljamaal olles ehk saadki midagi ostatud, siis siin seda arvele võtta naljalt ei õnnestu. Näide on olemas, võislustel võidetud Šveitsi vindiga, mida Eesti seaduse järgi ei saagi olla, pole varianti et auhinnaks saadud relva arvele võtta. Enne võistluselel minekut tuleks siis igaks juhuks just auhinnaks olevatele relvadele soetusload võtta, samuti ka tääkidele kui neid auhindadeks antakse. Nalja saab küll palju, absull lollidemaa kui asi kasvõi külmrelvani läheb, tulirelva asja ajades lähed lihtsalt lolliks. Siit relvapoest jah ostes pole probleemi, katsu aga väljamaalt tuua on jama kohal.
-
-=Mortyr=-
- Liige
- Postitusi: 363
- Liitunud: 26 Okt, 2005 13:00
- Kontakt:
kar 98
TERE!
Kas keegi teab, kui palju võiks maksta kar 98 karabiin.
Kas keegi teab, kui palju võiks maksta kar 98 karabiin.
K98
Viimases Eesti Jahimehes pakuti koos optikaga maksis 7500.- eeku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 34 külalist