Vabadussõja Võidusammas.

[man21]

Aga ära siis vaata, mine vaata pronkssõdurit, kunsti kui palju ja seltskondki sulle sobivam.

Argumentum ad hominem - tüüpiline väitlusviga. Selle asemel, et püüda oponendi väiteid ümber lükata, hakatakse hoopis tema isikut mustama.

Ma ei teinud kedagi maha, pakkusin alternatiivi. Seda sammast kunstiliselt hinnata pole mõtet, sest maitseid on palju ja erinevaid, vaid seda tuleb võtta kui kui sümbolit. Ka pronksõdur on sümbol, mitte mingi suur kunst, kuid ta sümboliseerib midagi muud ja kellelegi teisele.

[allatah]

Olin pealtvaatajana kohal. Väga meeliülendav hetk oli ning sammas nägi välja märksa parem, kui olin osanud loota. Päevavalguses pole teda veel lähedalt näinud, aga telekast vaadates oli mingeid poldikohti natuke näha. Loodetavasti ei hakka need roostetama.
Auvahtkond oleks vast ilus vaadata ning hoiaks ära ka võimalikku vandaalitsemist. Samas loob auvahtkond äkki natuke liiga "ametliku?" õhkkonna. Sest auvahtkonna juuresolekul ei saa ju iialgi samba juurde täiesti üksi jääda.

PS. Hävitajate ülelend klaasile kuidagi ohtlikult ei mõju? Suht narr oleks see, kui mõni paneb sealt järelpõletiga ülehelikiirusel mööda ning sammas kildudeks puruneb. Rahuajal on see jah keelatud, aga eks tegijatel ikka juhtub.

[USP]

Semiootika jmt on samba puhul kõik väga tore. Mis puutub samba "tammisesse tugevusse", siis näen siin karjuvat vastuolu materjaliks valitud õhulise ja kerge klaasiga. Klaas materjalina viitab elegantsile, õhulisusele, eeterlikkusele. Samba kujustus ja materjal on paraku omavahel vastuolus (teatavasti kahandati sammas tömpjaks muinsuskaitse nõudmisel). Asi on ka selles, et sammas asub kontekstis linnamiljööga -ning praegusel kujul mõjub ta Vabaduse väljakut mitteliigendava suure posti otsas oleva ristijurakana.

Samba proportsioonid on tömpjad. Puudub sellisele mälestusmärgile vajalik "ahaa-efekt". Sammas kuulub samasse kategooriasse valdades püstitatud maakividest tehtud kooniliste vabadussõjas langenute mälestussammastega.

Jah -sammas on laetud sümbolite ja sõnumitega -ning on öösel päris efektne -kuid ta oleks võinud olla OLULISELT efektsem ja kõnetavam.

[USP]

Mis puutub mõtet, et tegemist on vaid sümboliga ja mitte kunstiga, siis ma ei usu, et samba autorid selle väitega nõustuksid.

Linnaruum on avalik keskkond, kus paiknevad objektid võiksid siiski olla kunstilise (=ajatu) väärtusega. Või arvad sa, et Türkmenistani pealinna väljakul olev "Ruhnama avanev raamat" oleks ka Tallinnas igati õigustatud? Sisuliselt tähendab selline väide, et pole vahet mille me keset linna püsti paneme -peaasi, et tegemist on sümboliga (viisnurk, haakrist, yin/yang, rist, peace, ruunimärk vmt)?

Leian, et see pole tõsiseltvõetav seisukoht.

[B2 Spirit]

Mis puutub samba "tammisesse tugevusse", siis näen siin karjuvat vastuolu materjaliks valitud õhulise ja kerge klaasiga.

See sammas on eestlase tammine vastupidavus ja vere hinnaga kätte võidetud vabaduse haprus ühes kujundis

Samba "ahaa-efekt" seisnebki selle vastuolulisuses, selle kontekstis linnamiljöös. See on minevikku vaatav tulevik, tugev haprus või vastupidi, habras tugevus, see sulandub miljöösse, hakates samal ajal üldpildis silma jne jne. Efekt on täiesti olemas ja täiesti ahhaa!

ning praegusel kujul mõjub ta Vabaduse väljakut mitteliigendava suure posti otsas oleva ristijurakana.

Väga kahju, kui see Sulle nii mõjub. See ei viita minu jaoks mitte puudujääkidele monumendis vaid puudujääkidele isiksuse arengus, samas ei ole sellelt tasandilt võimalik väidelda - kui inimesel on vajaka ajaloo/rahvus/ühtsustunnetusest, siis ei ole talle võimalik seda sõnadega süstida, täiskasvanueas igal juhul enam mitte. Ja nii jääbki sümbolite mõju avaldumata - sümboleid nähakse millegi muuna kui nad mõeldud on...

Seda nüüd muidugi, et ükski esteetiline objekt elik kunstiteos ei ole kunagi puhas sümbol, alati on temas olemas kunstiline olemus. Aga täpselt samavõrd ei saa mitte ühtegi monumenti, mis peab paratamatult kätkema mõtet, sümbolit, käsitleda puhtalt esteetilise objektina, jättes tähelepanuta tähendused, mida see endas kätkeb.

Kõigele muule lisaks. Praeguseks hetkeks ei saa enam mitte midagi teha monumendi vastu - see on valmis ja täpselt selline, nagu ta on. Sellele vastandumine, selle mahategemine antud ajahetkel on seisukohavõtmine mitte samba kui esteetilise objekti vaid selle tähenduste vastu. Võibolla mitte oponendi enda arvates, küll aga nendele, kellele jutlustatakse. Sammas on olemas ja mingil määral juba omaks võetud, kas vastalised seda tahavad või mitte, on sellest saanud rahvast ühte toov sümbol. Midagi, mis on omaks võetud, kaitstakse. Igasugune rünnak selle vastu kutsub esile alateadliku kaitserefleksi, õigustamissoovi. Antud momendil igasugused üksikud vastandujad ühest küljest vastandavad ennast rahva ühtsustundele ja teisest küljest ainult tugevdavad poolehoidu sambale, sest kui inimene juba on midagi kaitsma asunud, siis isegi seni olemas olnud kriitikameel kaob. Niisiis iseendale vett peale tõmbav üritus, kui natuke inimpsühholoogiasse süveneda;)

[B2 Spirit]

Linnaruum on avalik keskkond, kus paiknevad objektid võiksid siiski olla kunstilise (=ajatu) väärtusega. Või arvad sa, et Türkmenistani pealinna väljakul olev "Ruhnama avanev raamat" oleks ka Tallinnas igati õigustatud? Sisuliselt tähendab selline väide, et pole vahet mille me keset linna püsti paneme -peaasi, et tegemist on sümboliga (viisnurk, haakrist, yin/yang, rist, peace, ruunimärk vmt)?

Esiteks väidetakse minu meelest hoopis vastupidist - et iga monument on õigustatud ja sümbolina mõistetav vaid kohas, ajas ja inimestele, kus ja kellele ta loodud on. Teiseks on kunst alati väga päevakajaline, lisaks ajatu olemisele, vastasel korral ei kõneta ta adressaati siin ja praegu. Ajatus on miski, mis tekib hiljem, kunstiteosed luuakse ikkagi päevakajalisena. Selletõttu ongi monumendikunst natukene erinev näiteks maalikunstist või kirjandusest - monument peab rääkima homsele inimesele eilsest päevast tänase inimese silme läbi. See peaks olema iga monumendi eesmärk. Ja igal juhul peab monument sobima oma keskkonda, oma aega, kandma sõnumit, mis on oluline inimestele, kes sellest iga päev mööda kõnnivad. Konkreetne sammas vastab kõikidele kriteeriumitele ja on ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas, sümboliseerides just seda, mida ta peab sümboliseerima...

[OveT.]

Linnaruum on avalik keskkond, kus paiknevad objektid võiksid siiski olla kunstilise (=ajatu) väärtusega. Või arvad sa, et Türkmenistani pealinna väljakul olev "Ruhnama avanev raamat" oleks ka Tallinnas igati õigustatud? Sisuliselt tähendab selline väide, et pole vahet mille me keset linna püsti paneme -peaasi, et tegemist on sümboliga (viisnurk, haakrist, yin/yang, rist, peace, ruunimärk vmt)?

Esiteks väidetakse minu meelest hoopis vastupidist - et iga monument on õigustatud ja sümbolina mõistetav vaid kohas, ajas ja inimestele, kus ja kellele ta loodud on. Teiseks on kunst alati väga päevakajaline, lisaks ajatu olemisele, vastasel korral ei kõneta ta adressaati siin ja praegu. Ajatus on miski, mis tekib hiljem, kunstiteosed luuakse ikkagi päevakajalisena. Selletõttu ongi monumendikunst natukene erinev näiteks maalikunstist või kirjandusest - monument peab rääkima homsele inimesele eilsest päevast tänase inimese silme läbi. See peaks olema iga monumendi eesmärk. Ja igal juhul peab monument sobima oma keskkonda, oma aega, kandma sõnumit, mis on oluline inimestele, kes sellest iga päev mööda kõnnivad. Konkreetne sammas vastab kõikidele kriteeriumitele ja on ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas, sümboliseerides just seda, mida ta peab sümboliseerima...

Katlemata on väitlejal õigus selles, et sammas on paigas ja jätkuv kriitika on täiesti mõttetu, kuid nii kategoorilised avaldused ("ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas") saavad väljendada nende esitaja isklikku arvamust. Sedasama on teinud ka eespool sõnavõtnud ja süüdistada neid selles pole mõtet. Seda enam, et keegi siinsetest pole ju samba idee, kui sellise vastu:)

[B2 Spirit]

Katlemata on väitlejal õigus selles, et sammas on paigas ja jätkuv kriitika on täiesti mõttetu, kuid nii kategoorilised avaldused ("ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas") saavad väljendada nende esitaja isklikku arvamust. Sedasama on teinud ka eespool sõnavõtnud ja süüdistada neid selles pole mõtet. Seda enam, et keegi siinsetest pole ju samba idee, kui sellise vastu

Kui see oleks väitlus, ei omaks isiklikud seisukohad mitte kõige vähematki tähtsust. Isiklikest seisukohtadest lähtuvad vaidlused on nurisünnitised.

Keda mina milles süüdistanud olen? Jääb täiesti arusaamatuks. Et ma süüdistan kelguga poissi oma arvamuse avaldamises? Jaburalt ei kõla kuidagi? Keegi väidab, et sammas on eseetilisest või disaini seisukohast inetu, mina väidan, et ta unustab sammast vaadata tervikuna ja osade kaupa ei ole nagu mõtet, sest monument ilma konteksti ja semiootiliste tähendusteta ei eksisteeri.

Haha. Minu sõnad "ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas" ilma kogu ülejäänud tekstita ja selle mõtteta, mida püüdsin edastada, on täpselt sama kontekstist välja kiskumine nagu samba disaini arvustamine ilma tähendusi arvesse võtmata:P

[USP]

Ma saan tegelikult aru jah, et ma pean selle asjaga ise harjuma

Kuid loomulikult on hea, et ta kasvõi sellisel kujul olemas on. Mis tehtud see tehtud.

[OveT.]

Katlemata on väitlejal õigus selles, et sammas on paigas ja jätkuv kriitika on täiesti mõttetu, kuid nii kategoorilised avaldused ("ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas") saavad väljendada nende esitaja isklikku arvamust. Sedasama on teinud ka eespool sõnavõtnud ja süüdistada neid selles pole mõtet. Seda enam, et keegi siinsetest pole ju samba idee, kui sellise vastu

Kui see oleks väitlus, ei omaks isiklikud seisukohad mitte kõige vähematki tähtsust. Isiklikest seisukohtadest lähtuvad vaidlused on nurisünnitised.

Keda mina milles süüdistanud olen? Jääb täiesti arusaamatuks. Et ma süüdistan kelguga poissi oma arvamuse avaldamises? Jaburalt ei kõla kuidagi? Keegi väidab, et sammas on eseetilisest või disaini seisukohast inetu, mina väidan, et ta unustab sammast vaadata tervikuna ja osade kaupa ei ole nagu mõtet, sest monument ilma konteksti ja semiootiliste tähendusteta ei eksisteeri.

Haha. Minu sõnad "ainuõige sümbol ainuõigel ajal ainuõiges kohas" ilma kogu ülejäänud tekstita ja selle mõtteta, mida püüdsin edastada, on täpselt sama kontekstist välja kiskumine nagu samba disaini arvustamine ilma tähendusi arvesse võtmata:P

"vaid puudujääkidele isiksuse arengus"

Hea küll, piisab emotsioonidest

[Henn]

Tuu om üts hää asi küll. Es ole siin midägi vastalist üteldä. Löpp sel jutul.

[man21]

Alati on kasulik võrdlus sisse tuua. Võrrelge seda sammast ja Tartus asuvat nn Kalevipoega, mis samale asjale pühendatud. Ehkki Tartu kuju autor on tuntud skulptor ja Tallinna oma autorid nooored ja tundmatud, siis ütlen oma arvamuse. Ehkki ma sünnilt tartlne, pean häbiga tõdema, et see nn Kalevipoeg on ikka täielik jura selle sambaga võrreldes, ehkki minagi näeks seal mõnigaid momente mis võiksid teisiti olla, aga peamine, ta on olemas - lõpuks ometi.

[Indrek]

Sa võrdled mittevõrreldavaid asju nagu näiteks sardelli ja riista.

Tartu Kalevipoeg on lihtsalt üks kohalikest monumentidest, milliseid on ka teistes linnades(esteetilise külje üle ma ei argumenteeri). Seevastu Tallinnasse Vabaduse väljakule püstitatu peabki olema see kõige-kõigem, sest just viimase ajani see veel ainsana puudu oli.

[krizz]

No ja mis oleks olnud alternatiiv? Kas teise koha saanud töö? See oli ikka tõeline "Seewaldi unenägu", kus mingid raagus oksad tulevad maa alt välja. No andke andeks...

Sambast endast. Kahjuks sammas saavutab parima-võimsama efekti ainult öösel. Klaas oleks võinud olla veidi läbipaistmatum, siis ei oleks sellist "skeletti" näha, nagu praegu on.
Ja pikem oleks ta kah võinud olla. No vähemalt mäe otsas. Praegu on nii, et Vanalinna üle domineerivad Nevski Katedraali sibulkuplid ja kõiki Tallinna saabujaid hakkab kõrgelt Lasnamäe paekaldalt tervitama teine vene kirik oma kupli(te)ga. Meie Vabadusesammas on nende kõrval päris märkamatu.
Rohkem ei nori.

[canislupus]

Teema pikaks läinud ent asi seda väärt.
Küsiks siinkohal sellist väikest asja: kas kusagil on kokku võetud kõik wabariigi ajal laekunud tööd (pildimaterjaliga)? Olen seda kunagi mingist lehest isegi lugenud ent enam ei leia.
See võrdlusmoment oleks päris hea nendele kellele see püstipandud sammas ei meeldi. Meenub et vanades projektides oli ikka päris halenaljakaid-pompöösseid ideid millest silmapaistvaim oli mingi suur sammastega kivikuubik.