1. 10M USD on investeering, mitte elutsükli kulud. Siinsetes teemades on leitud, et 10-12 lennuki aastased jooksvad kulud 200h lennukoormusega (kuhu ei kuulu siis enam kapitalikulu, kuna lennukid on välja makstud) on suurusjärgus 500M krooni. Esimestel aastatel vähemalt poole vähem, sest kindlasti ei suudeta seda üksust komplekteerida ning uue tehnikaga ei saavutada vajalikku lennutundide arvu - nt seepärast, et ei suudetud ette näha varusade tellimise vajadust või lihtsalt ei oska parandada.
2. Air superiority'st pole vähemalt mina kunagi rääkinud. Jutt on olnud tasemest DCA (Defencive Counter Air), sama mis soomlastel.
3. Eestisse tulev lennuväe infrastruktuur ei luba siin alal hoida rohkem kui 30 lennukit, pealegi ei luba ükski NATO riik oma lennukeid kuhjata 1-2 lennuväljale. Seega pole mõtet teemat arendada kümnetest lennukitest, selleks pole lihtsalt lennuvälju.
4. 10 lennukit ei saa loomulikult 1000 vastu. Samas, kui vene lennuvägi teeb 50 lennuki-väljalendu (sortie) ööpäevas nagu Gruusias, siis sellele saame vastu küll ja küll NATO aitab.
5. Jutt 10 lennuki saatusest, kui NATO ei tule on demagoogiline hülgemöla, vabandage väljendust. Kui NATO ei tule, siis kestavad need samakaua kui meie üksainus brigaad, meie kolm miinilaeva või 24 haubitsat.
6. Lennuväeüksuse esmane eesmärk on anda maaväele võimalus end valmis seada. Kui nad võidavad 3 päeva ja siis on alla tulistatud, siis on see raha kulutatud asja ette, sest vastane ei ole suutnud suure tõenäosusega hävitada kaitseks vajalikku infrastruktuuri ja rikkuda mobilisatsiooni. Vastasel juhul läheb nagu Gruusias, kus püksata ja relvadeta reservväelased jooksid paanikas venelaste pommisaju all. Ja senikaua, kuni õhuruum on vabalt kasutatav, pole suurt mõtet rootsi vanarauda ja Eesti rakmeid ladudesse kuhjata, sest suure tõenäosusega on need hävitatud enne kui neid kasutada jõutakse -õhurünnaku või õhust maandatavate diversiooniüksuste poolt.
7. Last but not least - stsenaariumte eest "anname Eestile väikese õpetliku õhulöögi", "maandame Pihkva dessandi Tallinna lennujaama" või "anname mobilisatsiooni halvava õhulöögi" on Eesti kaitstud peamiselt NATO heidutusega. Ja ei millegi muuga. Plaanis olevad ÕT raketid on muidugi toredad, aga need ei ole taktikaliselt pooltki nii paindlikud kui lennukid ja kordi kergemini hävitatavad. Seega pole mõtet end lollitada, et see on lahendus. Ei ole.
Edit:
EELkõige tuleks esitada küsimus, kes vastutab EV-s riigikaitse korraldamise eest? Minu teada on selleks Kaitseministeerium. Mingite riigikaitse korralduse seaduse aruteludesse pole meil mõtet süveneda, sest kellele allub KV juhataja, on siin teisejärguline teema. Ei ole ühtegi KV juhatajat määratud ametisse ilma Kmin kooskõlastuseta, pigem on need olnud Kmin enda algatused. Seega pole nagu põhjust süüdistada, et näe, president määras ebasobiva.Olen nõus selles osas, et kahetsusväärsel kombel lasti õppekogunemiste mitte-korraldamise tõttu raisku kümmekond tuhat 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate esimestel aastatel väljaõpetatud reservväelast, kes olid saanud üsna korraliku rühma-kompanii-taseme väljaõppe. Miks nii tehti, tuleks küsida kaitseväest, kes tegeleb kogu reservväelastega seonduva temaatikaga – alates reservväelaste üle arvepidamisest, nende kogunemistele kutsumisest ja kogunemiste läbiviimisest. Täpsemalt võiks seda küsida reservkolonelleitnant Kunnase käest, kes viis aastat selle temaatika eest J3 ülemana vastutas ja seetõttu ka seda võtmeprobleemi oma artiklites isegi poole sõnaga ei maini. Kui siin oleks ka kuidagi mängus Kaitseministeeriumi kahjurite kuri käsi, siis mainiks kindlasti.
Seega kui Kmin vastutab, siis pole mõtet süüdlast otsida J3-st, kes on mutrikesed kogu asjas. Esmalt vastutab ministeerium ministri isikus ja seejärel KV KVJ isikus.
Edasi tasub esitada küsimus, miks määrati KV juhatajaks omal ajal ilma mingi sõjalise renomeeta admiral, kes tegeles peamiselt kõmisevate kõnedega ja "asja" tahaplaanile jättis. Ja lasi kahjurist kolonelleitnandil tegutseda. Ja ega enne admirali ka seal just kõige kirkamad kriidid polnud. Laaneots, keda nüüd kõik kiidavad, oli kogu aeg olemas. Ei saanud see üritus kuidagi Kmin-ist mööda minna, see sai olla vaid Kmin heakskiiduga. Heakskiiduga ebasobivale inimesele. Ja süüdlast, miks admiral sinna sai, ei saa ju sotsiaalministeeriumist otsida?
Ma saan aru mundri pesemise soovist, aga A4 üritab näidata protsessi kui mingit Kmin tahtest sõltumatut foors mazoori, kus tagurlikud pagunikandjad omatahtsi tegutsesid ja mille vastu midagi teha ei saanud. Mis tegelikult tõele ei vasta. Kmin-il on protsesside kontrollimiseks võimalusi enam kui küllalt. Eelarvega on asi näiteks sealmaal, et KV ei osta enam ise pastapliiatsitki.
Kui jutt läks KV korralduse seadusele, millega võrdsustatakse KV juhataja statuut sisuliselt ameti peadirektoriga, siis siin tasuks kuulata ka kahjurlikku kolonelleitnanti. Saatuse iroonia, aga just tema-aegne KV juhatajast admiral oli just poliitiliselt mugav kandidaat, kelle poolt tollane koalitsioon hoolega hääletas. Seega admirali näitel tasuks mõelda sügavalt tagajärgedele, mis saab siis, kui KV juhataja määramine jääb mõne koalitsiooni poliitbroilerite teha. Ja kuskil pole kindlust, et järgmine koalitsioon, kellele on hääletamine väga mugavaks tehtud, ei määra sinna järgmist ballasti.