Teises maailmasõjas langenute andmebaas
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Elmar Juhani p. Soonberg. Langenud Sinimägedes. Pärit Pangodi vallast Varesepalu külast. Tunnistajate jutu järgi tabas üksik mürsk voorivankrit.
Teataja Olev Kalberg Tartust, kellele Elmar oli onupoeg. Elmari sünniaeg 20-te keskel.
[Oli veel 1949. a küüditatute nimekirjas...
ERAF.3-N.1.2420
SOONBERG, Ella-Marie Juhani t. 1903 Tartumaa. SOONBERG, Elmar Juhani p. 1924 Tartu. SOONBERG, Heino Juhani p. 1927 Tartumaa. SOONBERG, Leo Juhani p. 1930 Tartumaa. SOONBERG, Maia Juhani t. 1946 Tartumaa. SOONBERG, Rein Juhani p. 1943 Tartumaa]
SOONBERG, Ella-Marie, Juhan s. 1903, eluk. Tartu-maa Elva v. Varesepalu k., ENSV RJM otsus 07.03.49, mitte küüditatud. [2538N]
Soonberg, Elmar, Juhan, poeg, s. 1924, eluk. Tartu, mitte küüditatud.
Soonberg, Heino, Juhan, poeg, s. 1927, mitte küüditatud.
Soonberg, Leo, Juhan, poeg, s. 1930, mitte küüditatud.
Soonberg, Rein, Juhan, poeg, s. 1943, mitte küüditatud.
Soonberg, Maia, Juhan, tütar, s. 1946, mitte küüditatud.]
Teataja Olev Kalberg Tartust, kellele Elmar oli onupoeg. Elmari sünniaeg 20-te keskel.
[Oli veel 1949. a küüditatute nimekirjas...
ERAF.3-N.1.2420
SOONBERG, Ella-Marie Juhani t. 1903 Tartumaa. SOONBERG, Elmar Juhani p. 1924 Tartu. SOONBERG, Heino Juhani p. 1927 Tartumaa. SOONBERG, Leo Juhani p. 1930 Tartumaa. SOONBERG, Maia Juhani t. 1946 Tartumaa. SOONBERG, Rein Juhani p. 1943 Tartumaa]
SOONBERG, Ella-Marie, Juhan s. 1903, eluk. Tartu-maa Elva v. Varesepalu k., ENSV RJM otsus 07.03.49, mitte küüditatud. [2538N]
Soonberg, Elmar, Juhan, poeg, s. 1924, eluk. Tartu, mitte küüditatud.
Soonberg, Heino, Juhan, poeg, s. 1927, mitte küüditatud.
Soonberg, Leo, Juhan, poeg, s. 1930, mitte küüditatud.
Soonberg, Rein, Juhan, poeg, s. 1943, mitte küüditatud.
Soonberg, Maia, Juhan, tütar, s. 1946, mitte küüditatud.]
Heino Laul. Sangaste valla Sarapuu külast. Langes Saksamaal. Sünniaasta u. 1926.
Jaan Van(n)ik Sangaste valla Risttee külast. Sama küla mehe Jüri Tungel´i tunnistus nõukogude ajast: "Jaani matsime Krivasoos ära!"
Teataja Heino Kängsepp Risttee küla Küüdre talust.
Heino ise võeti 44-da sügisel punakorpusesse ja 45-da 17.märtsil tuli Kuramaal lahingusse minna. 23-daks märtsiks oli nende rühmast alles viis meest, pataljoni 350-st viiskümmend meest! Sai kätte ja jalga haavata.
Jaan Van(n)ik Sangaste valla Risttee külast. Sama küla mehe Jüri Tungel´i tunnistus nõukogude ajast: "Jaani matsime Krivasoos ära!"
Teataja Heino Kängsepp Risttee küla Küüdre talust.
Heino ise võeti 44-da sügisel punakorpusesse ja 45-da 17.märtsil tuli Kuramaal lahingusse minna. 23-daks märtsiks oli nende rühmast alles viis meest, pataljoni 350-st viiskümmend meest! Sai kätte ja jalga haavata.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Üle hulga aja baas jälle uuendatud.
Lisatud on:
siia teemasse vahepeal postitatud info
+ Militaarse Hiiumaa kodulehelt sõjas hukkunud hiidlaste andmebaasist need, kes hukkusid sõja ajal saksa ning soome poolel
+ veel natuke infot wehrmacht.pri.ee foorumisse kasutaja Otofoto poolt postitatud sõjahaudade piltidelt.
Hetkel baasis 7102 kirjet. Kõik parandused-täiendused endiselt oodatud!
Ahjaa - Tartu sõjaväekalmistu on ka parandatud Tartu saksa sõjaväekalmistuks, peale selle 1 ja ainsa juhu, kus ta peabki olema Tartu sõjaväekalmistu
Lisatud on:
siia teemasse vahepeal postitatud info
+ Militaarse Hiiumaa kodulehelt sõjas hukkunud hiidlaste andmebaasist need, kes hukkusid sõja ajal saksa ning soome poolel
+ veel natuke infot wehrmacht.pri.ee foorumisse kasutaja Otofoto poolt postitatud sõjahaudade piltidelt.
Hetkel baasis 7102 kirjet. Kõik parandused-täiendused endiselt oodatud!
Ahjaa - Tartu sõjaväekalmistu on ka parandatud Tartu saksa sõjaväekalmistuks, peale selle 1 ja ainsa juhu, kus ta peabki olema Tartu sõjaväekalmistu
Põliselt võhmalaselt Ivo Remmer´ilt eile saadud andmed:
Lisaks Türi meestele Hans Kasch´ile, Lembit Esko´le ja hiljem Narva all langenud Evald Oide´le (kõik nad on nimekirjas olemas) nimetas türilast August Bachman´i , kelle kirst toodi vist juba Rapla alt tagasi (I.R.)
Võhmast pärit meestest langes Järt Tatar . Konkreetne teave tuli teiselt Võhma poisilt Riho Koort´ilt, kes Austraaliast kodu käies kusagil 60-70-tel ütles, et "minu kõrval sai surma". Järt oli sõja ajal peale mingit pikemat äraolekut tuletõrjeaias olnud palliplatsile ilmunud saksa mundris ja kuue maha heites palli mängima hakanud. Rääkijal on meeles, et käisel oli must lint kirjaga "Estland" (?) Seda lugu oli rääkinud ka vanemale vennale Arnold Tatarile, kes oli mopitud 41-sel punaarmeesse ja töötas pikki aastaid Võhma täitevkomitee esimehena.
Teine sama aastakäigu mees Võhmast, kes langes (siin siiski nii täpset kirjeldust pole) oli Arno Mänd
Rääkija enda suguvõsast langes Tšehhi põrgus tallinlane Jaan Tasur Jaani p. Eestisse naasis tema vend Paul, kes olla olnud organisatsiooni "Eesti Noored" mingi asjapulk. Tema lapselaps on tuntud ajakirjanik.
Niipalju siis ühest käigust Võhmasse, kus pidi olema kindel "ketikoera" haud Mina olen tulemusega igatahes rahul!
Lisaks Türi meestele Hans Kasch´ile, Lembit Esko´le ja hiljem Narva all langenud Evald Oide´le (kõik nad on nimekirjas olemas) nimetas türilast August Bachman´i , kelle kirst toodi vist juba Rapla alt tagasi (I.R.)
Võhmast pärit meestest langes Järt Tatar . Konkreetne teave tuli teiselt Võhma poisilt Riho Koort´ilt, kes Austraaliast kodu käies kusagil 60-70-tel ütles, et "minu kõrval sai surma". Järt oli sõja ajal peale mingit pikemat äraolekut tuletõrjeaias olnud palliplatsile ilmunud saksa mundris ja kuue maha heites palli mängima hakanud. Rääkijal on meeles, et käisel oli must lint kirjaga "Estland" (?) Seda lugu oli rääkinud ka vanemale vennale Arnold Tatarile, kes oli mopitud 41-sel punaarmeesse ja töötas pikki aastaid Võhma täitevkomitee esimehena.
Teine sama aastakäigu mees Võhmast, kes langes (siin siiski nii täpset kirjeldust pole) oli Arno Mänd
Rääkija enda suguvõsast langes Tšehhi põrgus tallinlane Jaan Tasur Jaani p. Eestisse naasis tema vend Paul, kes olla olnud organisatsiooni "Eesti Noored" mingi asjapulk. Tema lapselaps on tuntud ajakirjanik.
Niipalju siis ühest käigust Võhmasse, kus pidi olema kindel "ketikoera" haud Mina olen tulemusega igatahes rahul!
Ilmar Koppeli kogutud andmed:
17.sept. 1944 Luunja vallas langenud.
Sääskülas Kangro talus:1. Hans Alajan (teisal on kirjutanud Alajaan) Ropka vallast, Läti külast, Löste talust. Omakaitse staabi mootorrattur, langes tee peal mootorrattaga sõites. Oli maetud koos teistega talu juurde kaevikusse, maeti ümber oktoobris, ära tunti juhiloa abil.
2. Karl Palk omakaitselane Mäksa vallast Haaslavalt. Naine mattis Raadi kalmistule.
3. Paul Karoles (nimekirjas olemas). Omakaitselane, kaupmehe poeg Tartust. Suri talu keldris mürsuplahvatusest saadud haavadesse veel enne venelaste kohalejõudmist.
4. Eduard Ahas (nimekirjas olemas) Tartu OK 4.pat. staap (major Uder)
5. Osvald Veskimets Enne sõda kondiitriäri omanik Tartus. Velsker, kuulus staabi koosseisu, oli diviisi juurest ära hüpanud. Mõne nädala pärast mattis naine Tartusse ümber. Ära tunti samariitlase märgi järgi, millelt samariitlane maha murtud.
Sääskülas Paltseri talu juures:
6. Ilmar Roosalu, omakaitselane Tartu valla OK kompaniist, Laane vahtkonna metsavaht Vasulast.
7. Eduard Kuul, omakaitselane Tartu valla OK kompaniist, talupidaja Tartu vallast.
Sirgu külas Sagli talu/ Luunja vallamaja juures:
8. Paul Mällo, omakaitselane Laeva OK kompaniist, rühmaülem. pärast kolme nädalat maas lamamist mattis naine Raadi kalmistule.
Luunja - Lohkva lõigus:
9. Irene Peetsi, medõde. Andumäe talust Mäksa vallast. Maetud Võnnu kalmistule.
17.sept. 1944 Luunja vallas langenud.
Sääskülas Kangro talus:1. Hans Alajan (teisal on kirjutanud Alajaan) Ropka vallast, Läti külast, Löste talust. Omakaitse staabi mootorrattur, langes tee peal mootorrattaga sõites. Oli maetud koos teistega talu juurde kaevikusse, maeti ümber oktoobris, ära tunti juhiloa abil.
2. Karl Palk omakaitselane Mäksa vallast Haaslavalt. Naine mattis Raadi kalmistule.
3. Paul Karoles (nimekirjas olemas). Omakaitselane, kaupmehe poeg Tartust. Suri talu keldris mürsuplahvatusest saadud haavadesse veel enne venelaste kohalejõudmist.
4. Eduard Ahas (nimekirjas olemas) Tartu OK 4.pat. staap (major Uder)
5. Osvald Veskimets Enne sõda kondiitriäri omanik Tartus. Velsker, kuulus staabi koosseisu, oli diviisi juurest ära hüpanud. Mõne nädala pärast mattis naine Tartusse ümber. Ära tunti samariitlase märgi järgi, millelt samariitlane maha murtud.
Sääskülas Paltseri talu juures:
6. Ilmar Roosalu, omakaitselane Tartu valla OK kompaniist, Laane vahtkonna metsavaht Vasulast.
7. Eduard Kuul, omakaitselane Tartu valla OK kompaniist, talupidaja Tartu vallast.
Sirgu külas Sagli talu/ Luunja vallamaja juures:
8. Paul Mällo, omakaitselane Laeva OK kompaniist, rühmaülem. pärast kolme nädalat maas lamamist mattis naine Raadi kalmistule.
Luunja - Lohkva lõigus:
9. Irene Peetsi, medõde. Andumäe talust Mäksa vallast. Maetud Võnnu kalmistule.
Kui keegi viitsib mõttega lapata Laari käilakuju all sündinud pildialbumit "Eesti leegion sõnas ja pildis", siis saab vähemalt kolm senitundmatut nime, lisaks hulgaliselt täpsustusi juba teadaolevate meeste kohta! Paraku ei ole "ajalooraamatul" allikaviiteid, seega on tööd ka peale selle turistialbumi läbilehitsemist vaja teha! Ise hetkel ei viitsi
Volk, Helmut-Aleksander (sünd: 15.09.1912)
5. piirikaitserügemendi võitleja. Langes (hukati) oma sünnipäeval 15.09.1944, Pilkal. Olevat venelaste kätte jäänud ja ilmselt lasti maha.
5. piirikaitserügemendi võitleja. Langes (hukati) oma sünnipäeval 15.09.1944, Pilkal. Olevat venelaste kätte jäänud ja ilmselt lasti maha.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kentsakas on see ilma elu! Aastat 10 tagasi, kui ostsin herr Varju käest tema Toompea kontoris "Pro Patria", siis pistis ta sinna vahele värskelt Vello Salo toimetusel ilmunud lisalehe "Eestimaa Elulood". See on olnud kõik need aastad raamatu vahel ja pole igasuguste kolimiste kiuste sealt vahelt ära pudenenud. Olin päris kindel, et selle lehe andmed on samuti elektroonilistesse andmebaasidesse kantud, aga miskipärast hakkasin täna võrdlema ja selgub, et see korjatud "kartulikoorem" on kuuri taha võpsikusse visatud
See artikkel sobib siia nagu rusikas silmaauku:
http://www.epl.ee/artikkel/467897
UNO SCHULTZ: Unustatud langenud?
Kui poisina isapoolselt vanaemalt sugulaste kohta pärisin, sain vastuse: neid polegi! Hakkasin sugupuud uurima.
Tollases ühiskonnas oli seda keeruline teha, arhiivides oli selline info suuresti salastatud. Mõne aasta jooksul avanes lähedaste inimeste traagiline saatus. Vanaisa kolme vennaga – nõukogulaste hävitatud.
Ema onupoeg Eerik Viirlaid sai 22-aastasena surma Teises maailmasõjas N Liidu poolel sõdides. Võrumaa poiss, hiljuti nime eestistanud, langes Venemaal juba augustis 1941.
Kaks lähisugulast võitles sõjas Vene, kaks Saksa poolel. Eestlaste saatus.
Meie Saksa poolel langenutest on 6666 isiku nimekiri avaldatud raamatuna ja netis: http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... eimid.html
Teises maailmasõjas langenud/kadunud N Liidu sõjaväelaste nimed ja skannitud originaalnimekirjad riputas äsja veebi Venemaa: http://www.obd-memorial.ru/Memorial/Memorial.html
Lünklik teave
Seal leiduvad tuhandete langenud eestlaste nimed, mõned vene tähtedes kirjutatuna ebatäpsed ja lisatud puuduliku infoga. Veebilehelt leiame sõdalasi, kelle tapsid nn omad. Kahe versiooni kohaselt lasi nooremkomandör Johannes T. maha politruk. Andmebaasi järgi on ta sõjas kaduma jäänud.
Puudub koondnimekiri Eesti Vabariigi kodanikest, kes N Liidu vägedes Teises maailmasõjas langesid/kadusid. Probleemil on juriidiline ja rahvuspsühholoogiline külg. Sugulased on teadmatuses, osa surmi pole perekonnaseisuametites registreeritud.
Kaitseministeeriumil tuleb käivitada vastav projekt. On vaja muretseda vajalik teave meie ja naaberriigi arhiividest, koostada andmebaas, võrrelda nimesid Eesti rahvastikuregistri eelkäijate, sõjaeelsete perekonnaregistritega.
Poliitilisse poleemikasse astumata on selge: surma värava taga on sõjas langenud võrdsed. Sõjaajaloo käsitlustest ei piisa. Seni puuduv langenute nimekiri oleks vaja avaldada väärikal viisil, nii veebis kui ka raamatuna.
http://www.epl.ee/artikkel/467897
UNO SCHULTZ: Unustatud langenud?
Kui poisina isapoolselt vanaemalt sugulaste kohta pärisin, sain vastuse: neid polegi! Hakkasin sugupuud uurima.
Tollases ühiskonnas oli seda keeruline teha, arhiivides oli selline info suuresti salastatud. Mõne aasta jooksul avanes lähedaste inimeste traagiline saatus. Vanaisa kolme vennaga – nõukogulaste hävitatud.
Ema onupoeg Eerik Viirlaid sai 22-aastasena surma Teises maailmasõjas N Liidu poolel sõdides. Võrumaa poiss, hiljuti nime eestistanud, langes Venemaal juba augustis 1941.
Kaks lähisugulast võitles sõjas Vene, kaks Saksa poolel. Eestlaste saatus.
Meie Saksa poolel langenutest on 6666 isiku nimekiri avaldatud raamatuna ja netis: http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... eimid.html
Teises maailmasõjas langenud/kadunud N Liidu sõjaväelaste nimed ja skannitud originaalnimekirjad riputas äsja veebi Venemaa: http://www.obd-memorial.ru/Memorial/Memorial.html
Lünklik teave
Seal leiduvad tuhandete langenud eestlaste nimed, mõned vene tähtedes kirjutatuna ebatäpsed ja lisatud puuduliku infoga. Veebilehelt leiame sõdalasi, kelle tapsid nn omad. Kahe versiooni kohaselt lasi nooremkomandör Johannes T. maha politruk. Andmebaasi järgi on ta sõjas kaduma jäänud.
Puudub koondnimekiri Eesti Vabariigi kodanikest, kes N Liidu vägedes Teises maailmasõjas langesid/kadusid. Probleemil on juriidiline ja rahvuspsühholoogiline külg. Sugulased on teadmatuses, osa surmi pole perekonnaseisuametites registreeritud.
Kaitseministeeriumil tuleb käivitada vastav projekt. On vaja muretseda vajalik teave meie ja naaberriigi arhiividest, koostada andmebaas, võrrelda nimesid Eesti rahvastikuregistri eelkäijate, sõjaeelsete perekonnaregistritega.
Poliitilisse poleemikasse astumata on selge: surma värava taga on sõjas langenud võrdsed. Sõjaajaloo käsitlustest ei piisa. Seni puuduv langenute nimekiri oleks vaja avaldada väärikal viisil, nii veebis kui ka raamatuna.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kaesveldi nimelise Saaremaa mehe langemist on kirjeldatud Laari raamatus "Emajõgi 1944" (II trükk), kuid Laar tembeldab Allan Ventseli käsikirjast "Kärevere" pärineva kirjelduse siiski ilukirjanduslikuks liialduseks (kohalik naine toob Kärevere mõisa juures peale selle vallutamist 29.08.1944 võileibu ja langeb Kaesveldile kaela, peidus olnud venelane laseb nad mõlemad konest maha). Ilmselt Kaesveldi nimeline mees siiski hukkus (tõenäoliselt lihtsalt teistel asjaoludel või vähemalt teisel ajal, sest kahe allika põhjal ei langenud Kärevere mõisa hõivamisel ükski 38. politseipataljoni mees - ei ole Ventsli käsikirja ise näinud - ehk ongi tegu poolenisti ilukirjandusliku teosega).
Kristaleid on koondnimekirjas kaks, kuid surmadaatumite järgi ei ole tegu mehega, kes kivile märgitud.
Ka Kruusi puhul ei klapi surmadaatum, kuid pakun, et tegu on siiski Rudolf Kruusiga, kuna vastasel juhul peaks ju kivil kaks Kruusi olema?
Paats on ilmselt ka koondnimekirjas leiduv Elmar Paats.
Ülejäänud nimesid koondnimekirjas pole.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Täpsustus K. Saimre kohta: 37. pp. ülem Saimre sai "Maa Sõna" (nr. 65, 12.09.1944) andmetel raskelt haavata ja suri haavadesse Tallinnas 05.09.1944. Maetud Maarjamäe kangelaskalmistule.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist