Eestlased Velikije Luki all
-
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
Eestlased Velikije Luki all
Teadsin seda et seal oli palju eestlasi punaste Laskurkorpuses kuid tahaksin teada mis üksuses olid eestlased saksa poolel?
-
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 361
- Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
- Kontakt:
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Eesti politseipataljon nr 43 oli nov 1942 allutatud Velikji Luki garnisonile (garnisoniülem oli muuseas Saaremaalt pärit baltisakslane , kes rääkis eesti keelt!) / 59. korp. Jäi linnas kotti. Kaitses linna idaosa tööstusrajooni kõige lõunapoolsemas osas moodustatud tugipunkti "Budapest". Arvatavasti aastavahetusel kui linnoli jaotunud omaette vastupanukeskusteks tungisid allesjäänud ~100 meest oma tugipunktist lääne poole väisrinde vägede suunas (kes olid toppama jäänud). Kuid arvatavasti jõudsid välja vaid linna lääneosas asuva sissepiiratud "vana kindluse" tugipunktini. Algne pataljoni suurus võis olla 2 kompaniid.
Punaarmee eestlaste mälestusi on rohkesti. Samuti terve paks raamat ohvitseride tegevusest. Mõni teema on siiski välja jäänud. See, et kui räägitakse eesti laskurkorpuse kaotustest siis valitseb seal segadus. Üks segaduse põhjus on see, et rindel allutati korpusele lisaks eesti diviisidele veel kaks mitte-eesti diviisi.
Teine teema on see mille jaoks eestlased Velikji Lukisse saadeti. Vene väejuhatus teadis väga hästi, et eestlased tulid korpusse vaid selleks, et pääseda laagritest. Samuti teadsid nad, seda kuipalju eestlasi jooksis esimesel võimalusel üle 1941 aastal territoriaalkorpusest. Seega kas nad olid siis nii rumalad ning lootsid, et seekord ülejooksmist ei toimu? Ei. Nad EI SAATNUD EESTLASI RINDELE. Eestlased saadeti ümberpiiratud tsitadelli ründama, sest keegi pidi seda tegema ning eestlasi välisrindele saata ei saanud. Seega las ründavad ümberpiiratud linna! Sinna ei ole ju mõtet üle joosta!!! See, et sakslased alustavad aktiivset tegevust garnisoni vabastamiseks väljastpoolt vene väejuhatus ju ei teadnud.
Teine teema on see mille jaoks eestlased Velikji Lukisse saadeti. Vene väejuhatus teadis väga hästi, et eestlased tulid korpusse vaid selleks, et pääseda laagritest. Samuti teadsid nad, seda kuipalju eestlasi jooksis esimesel võimalusel üle 1941 aastal territoriaalkorpusest. Seega kas nad olid siis nii rumalad ning lootsid, et seekord ülejooksmist ei toimu? Ei. Nad EI SAATNUD EESTLASI RINDELE. Eestlased saadeti ümberpiiratud tsitadelli ründama, sest keegi pidi seda tegema ning eestlasi välisrindele saata ei saanud. Seega las ründavad ümberpiiratud linna! Sinna ei ole ju mõtet üle joosta!!! See, et sakslased alustavad aktiivset tegevust garnisoni vabastamiseks väljastpoolt vene väejuhatus ju ei teadnud.
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Garnisoniülem, 83. Jalaväediviisi 277. Grenaderirügemendi viimane komandör Oberstleutnant Eduard Freiherr von Sass sündis tegelikult 11.09.1900 Berlin-Charlottenburgis. Kuid tema suguvõsa oli Baltisaksa päritolu ja vanemad pärinesid Saaremaalt, kus sellel suguvõsel oli mitu mõisa, üks neist Valjalas. Eesti keel talle võõras ei olnud, kuigi ta seda eriti hästi ka ei rääkinud.
Garnisonis oli suhteliselt vähe jalaväeüksusi. Enamuses oli tegu õhutõrje-, tankitõrje ja muu suurtükiväega. Kas eesti 1 erikompanii oli novembri alguses selles piirkonnas? Novosokolnikis? Sinna oli toodud mitmeid "saksa" eriüksusi (valmistuti vist mingiks suuremaks partisanide vastaseks operatsiooniks) neid nimetati koondnimetusega sonderkommandodeks, neid saabus sinna 6 .. 7 (ma peast ei mäleta). Nende numbrid on mulle teada, kuid ma ei tea millise numbriga tähistasid sakslased eesti SS erikompaniid, sest ühegi kommando puhul ei ole muud seletust, kui vaid number (kolmekohalised arvud).
12 aastase uurimise jooksul peaks inimene ometi selgeks saanud olema, et osa punasel poolel võidelnud eestlasi kaitses ka välisrinnet kotti lahtimurdvate vägede vastu, mälu järgi oli üheks nendest näiteks 'õppepataljon' ?Estland kirjutas:PSamuti teadsid nad, seda kuipalju eestlasi jooksis esimesel võimalusel üle 1941 aastal territoriaalkorpusest. Seega kas nad olid siis nii rumalad ning lootsid, et seekord ülejooksmist ei toimu? Ei. Nad EI SAATNUD EESTLASI RINDELE. Eestlased saadeti ümberpiiratud tsitadelli ründama, sest keegi pidi seda tegema ning eestlasi välisrindele saata ei saanud.
Tore oleks, kui keegi ütleks ka teadmata kadunuks jäänute arvu, mida näiteks võib leida raamatust 'Velikije Luki, in memoriam', nendest kindlasti teatud osal õnnestus ülejooks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist