Eesti väeosade aastapäevad

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Eesti väeosade aastapäevad

Postitus Postitas toomas tyrk »

"Õhuväe sünnipäeva" tähistamisega tuli meelde. Mitmed tänapäeva väeosad veavad oma traditsioone sõja-eelsete väeosadeni. Siis oli väeosade tähtpäevade pidamine suht rangelt reglementeeritud.

Kaitseministri käskkirjadega nr. 246 ja 486 1928. aastast;
nr. 250 1931. aastast ja
Ülemjuhataja käskkirjaga nr. 292
kindlaksmääratud eesti väeosade asutamisaastapäevad. (Nagu avaldatud ajalehes „Võitleja“ nr 6, juuni 1957. Osaliselt parandatud Sõdur'i tasku-tähtraamatu 1933 abil.)

Sõjavägede Staap – 6. detsember
Sõjaväe Tervishoiuvalitsus – 21. november
Varustusvalitsus – 21. november
Sõjaringkonnakohus – 7. detsember
Sõjaprokuratuur – 7. detsember
Sõjaväe Keskhaigemaja – 25. november
Arsenal – 1 jaanuar
Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused – 29. august
Kõrgem Sõjakool – 12. september
Sõjakool – 3. aprill
Allohvitseride Kool – 20. mai
Allohvitseride Kooli õppeeskadron – 1. veebruar

1. Diviisi Staap – 21. november
1. Jalaväerügement – 25. aprill (12. aprill vkj.)
(1.) Soomusrongirügement – 29. november
4. Üksik Jalaväepataljon – 6. detsember (vkj, 19. detsember ukj.)
5. Üksik Jalaväepataljon – 21. november
1. Diviisi suurtükiväe juhatus– 16. jaanuar
1. Suurtükiväegrupp – 16. jaanuar
2. Suurtükiväegrupp – 26. detsember
1. Diviisi laatsarett – 22. jaanuar

2. Diviisi Staap – 24. detsember
7. Jalaväerügement – 18. detsember
Ratsarügement – 11. detsember (vkj, 24. detsember ukj.)
2. Soomusrongi rügement - 12. detsember
2. Üksik Jalaväepataljon – 21. november (vkj, 4. detsember ukj.)
Kuperjanovi Partisanide Pataljon – 23. detsember
8. Üksik Jalaväepataljon – 22. detsember
3. Üksik Jalaväepataljon – 19. oktoober
2. Diviisi suutükiväe juhatus – 21. jaanuar
3. Suurtükiväegrupp – 8. jaanuar
4. Suurtükiväegrupp– 27. november
2. Diviisi laatsarett – 28. veebruar

3. Diviisi Staap – 27. märts
Auto-tanki Rügement – 9. aprill
6. Üksik Jalaväepataljon – 21. november
9. Üksik Jalaväepataljon – 16. jaanuar
10. Üksik Jalaväepataljon – 25. veebruar
Sakala Partisanide Pataljon – 25. detsember
Kalevi Üksik Jalaväepataljon – 20. detsember
Scouts Üksik Jalaväepataljon – 21. detsember
Pioneeripataljon – 15. detsember
Sidepataljon – 21. november
3. Diviisi suurtükiväe juhatus – 16. märts
5. Suurtükiväegrupp – 16. märts (29. jaanuar)
6. Suurtükiväegrupp - 10. veebruar

Merejõudude Staap – 21. detsember
Miiniristleja "Lennuk" - 2. jaanuar
Miiniristleja "Vambola" - 26. detsember

Torpeedopaat "Sulev" – 27. aprill
Mereväe ekipaaž – 17. jaanuar
Peipsi laevastiku divisjon – 29. jaanuar
Aegnasaare komandatuur – 13. november
Naissaare komandatuur – 12. november
Suuropi komandatuur – 10. oktoober

Õhukaitse Staap – 4. oktoober
Lennuväedivisjon nr. 1 – 21. november
Lennuväedivisjon nr. 2 – 28. juuli
Lennuväedivisjon nr 3 – 1. juuli
Lennukool – 1. september
Lennuväe Baas – 1. september
Õhukaitse Suurtükiväegrupp– 1. oktoober

Harju Kaitseringkonna Staap – 21. november
Lääne-Saare Kaitseringkonna Staap – 2. jaanuar (vkj, Lääne kaitseväe asutis - 15. jaanuar ukj,, Saare kaitseväe asutis 21. jaanuar ukj.)
Pärnu-Viljandi Kaitseringkonna Staap – 21. november
Viru-Järva Kaitseringkonna Staap – 21. november
Narva Kaitseringkonna Staap – 1. aprill
Tartu Kaitseringkonna Staap – 21. november
Valga Kaitseringkonna Staap – 1. veebruar
Võru-Petseri Kaitseringkonna Staap – 21. november (Võru kaitseväe asutis - 21. november, Petseri kaitseväe asutis - 8. veebruar)

Teemasse võib lahkelt lisada puuduvaid tähtpäevi. Ja ka tegelikke sündmusi, millede järgi väeosad oma ajalugu hakkasid arvestama.
Viimati muutis toomas tyrk, 20 Mai, 2011 14:43, muudetud 12 korda kokku.
Kotkarist
Uudistaja
Postitusi: 22
Liitunud: 30 Juul, 2008 8:30
Kontakt:

Väeosad

Postitus Postitas Kotkarist »

Kaitseväe Võru Lahingukool Meegomäel 20. mai. Taasasustati detsember 1992.
Discendo Vincemus
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm, näib, et nende väeosade sünnipäevadega ikka ei olnud kõik nii ilus ja selge seal eelmise vabariigi päevil :wink: :twisted:

Jäi täna ette sihukene huvitav taskukalender 1933. a. mis oli ajakirja "Sõdur" lisaks. Seal oli muu kasuliku info hulgas ka (tolleaegsete) väeosade "sünnipäevad". Et härrad ohvitserid teaks, mille puhul napsu võtta...

Paistab, et osa väeosi ei ole arvestanud oma sünnipäevi vanalt kalendrilt uuele. Selles Sõduri tabelis olid antud sünnipäevad nagu väeosad "sündinud" olid - kes "sündisid" veel vana kalendri järgi - neil oli kirjas vana kalendri kuupäev, koos vastava märkusega. Selles hilisemas tabelis (mis "Võitlejas" avaldati) - osa neist vkj kuupäevadest oli arvestatud ümber ukj., osa mitte...

Lisasin need parandused esimesse tabelisse kaldkirjas.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Natuke siis kirja ka mis sündmuste järgi mingi väeosa sünnipäeva loeti.

9. üksik jalaväepataljon - 16. jaanuar
Pärnu Kaitsepataljoni vormeerimist alustati 16. jaanuaril 1919. aastal. See sündis Kaitsevägede Ülemjuhataja 29. detsembrist 1918. a. päevakäsu nr. 2 alusel. Pataljon vormeeritakse koosseisu alusel, mis on kinnitatud 14. jaanuaril 1919. a.
Kaitsepataljoni vormeerijaks ja ülemaks määratakse 2. diviisi ülema kolonel Puskari poolt seni Pärnu kaitseliidus teeninud leitnant Georg Zimmermann. Määramine sünnib 11. veebruaril, mis on õieti Pärnu garnisoni ülema käsukirjas 16. 01. avaldatud korralduse fikseerimine.

Pärnu Kaitsepataljon -> 9. Jalaväe polk -> 9. üksik jalaväepataljon

3. Suurtükiväe grupp - 8. jaanuar
Grupi koosseisu kuulusid Vabadussõja aegsed välipatareid 4. 8. 9. ja 10.

Patarei nr. 1 — endine väljapatarei nr. 10 — algas vormeerimist Tallinnas 20. 12. 1918. a. 1. suurtükiväepolgu 4. patareina. Patarei ülemaks määrati leitnant H. Maim, vanemohvitseriks leitnant A. Tenno, rühmaülemateks lipnik A. Derrik ja lipnik K. Jürmann, asjaajajaks sv.-am. A. Soots. 8. jaanuaril 1919. a. lõpetas patarei vormeerimise ja saadeti nelja 3,42-tollise vene 1895. a. välikahuriga 2. diviisi ülema käsutusse. Arvestades selle päeva olulisust määrati see hiljem grupi formeerimise päevaks.
Põltsamaal patareid täiendati hobustega ning määrati 2. jalaväepolgu käsutusse. Esimene tuleavamine oli patareil juba 17. jaanuaril.

Patarei nr. 2 — endine väljapatarei nr. 4 — aluseks sai 11. jaanuaril 1919. a. soomusronglaste poolt Tapa rajoonis sõjasaagina enamlastelt äravõetud kerge 3" nelja-suurtükiline patarei ühes 31 hobusega.

Patarei nr. 3 — endine väljapatarei nr. 9 — algas vormeerimist Tallinnas 17. märtsil 1919. a. Patarei ülemaks määrati leitnant G. Leets, vanemohvitseriks lipnik A. Derrik ja asjaajajaks sv.-am. Dannenberg. Patarei vormeeriti soomlaste poolt üleantud neljast 3" kergest suurtükist.

Patarei nr. 4 — endine väljapatarei nr. 8 algas vormeerimist Tallinnas 16. 03. 1919. a. 3. raske väljasuurtükiväe divisjoni 2. patareina. Patarei ülemaks ja vormeerijaks määrati kapten K. Kool, vanemaks ohvitseriks al. ltn. T. Lukk, majandusülemaks al. kapten Johanson.
Esialgne varustus, hobused ja veovahendid saadi soome abivägedelt, meeskond tagavarapatareist. 26. märtsil sõitis patarei välja Lõuna väerindele, olles varustatud kahe 6" Vickersi haubitsaga.

Ja et veel asja huvitavamaks teha...
Sõjaministri käsukiri Nr. 76.
Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.
(Kindralstaap).
§ 1. Minu käsukirjade Nr. 86 — 1922 a. ja Nr. 483 — 1924 a. osaliseks
muutmiseks ja täienduseks allpoolnimetatud sõjaväeosade
aastapäevad määran kindlaks järgmiselt:
3. Suurtükiväe grupp — 24. jaanuar,
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

2. Diviisi suutükiväe juhatus – 21. jaanuar
2. diviisi suurtükiväe juhatus, endise 2. suurtükiväerügemendi juhatuse järglasena, kutsuti ellu Tallinnas Ülemjuhataja telefonograafilise korralduse põhjal rindelt oma staabiülemale, hetkel, kus 2. diviisi jalavägi ägedais vastupealetungilahinguis vaenlasega pärast Tartu vallutamist vajas tõsisemalt kui kunagi varemini mõjuvat suurtükitule toetust.

Alustanud vormeerimise töid 21. jaan. 1919 kapten H. Brede, viis need läbi niivõrd kiiresti ja edukalt, et esimesed patareid väljusid rindele juha veebruari algul ja neile veebruari keskpaigas sõitis Tartusse järgi ka polgu juhatus.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

1. Diviisi laatsarett – 22. jaanuar
Detsembri lõpul 1918. a. saab dr. Lukk Kv. Tervishoiuvalitsuselt käsu asuda 1. diviisi nakkushaiguste vastu võitleva lend-salga vormeerimisele.
Ligi kuu kulub ära aega ainult selleks, et saada kokku personal ja 21. jaanuaril 1919. a. kannab dr. Lukk Kv. Tervishoiu valitsusele ette, et lendsalk on vormeeritud.
Asunud Kreenholmi haiglasse oma otsekoheste ülesannete täitmisele, tuleb lend-salgal siiski avada haigete vastuvõte ruum ja 26. jaanuaril 1919. a. tuuakse ravimisele esimesed plekilises soojastõves haiged — 5 sõjavangi, neist kaks eestlast Juhan Rumman ja Aug. Teinberg, ning 3 venelast.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Valga Kaitseringkonna Staap – 1. veebruar
1. veebruaril 1919. a. vabastati Eesti vägede poolt Valga linn. Komandatuur oli üks esimesi asutusi, mis vabastatud linnas tööd alustas. Valga linna ja maakonna komandandiks määrati kornet Kornel, kes asus komandantuuri ja temale alluva komandandi komando moodustamisele.

Komandandi staabi koosseisu enamjagu tööjõude palgati ametisse eraisikutest; komandandi komando komplekteeriti Viljandist ja Tartust saadud meestega ja komandosse vabatahtlikult teenistusse astunud isikutega; komando juures asutati ratsakomando, kuhu paljud kohalikud ümberkaudsed elanikud astusid teenistusse vabatahtlikult ühes isiklike hobustega.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

10. Üksik Jalaväepataljon – 25. veebruar
Tallinn kui pealinn, riigivalitsemise juhtimise keskkoht, ühes siinsete asutistega ja igasuguste kraami- ja varustusladudega vajas sõjaväelist kaitset vahiteenistuse ja korra säilitamise näol linnas, siis otsustati ka see ülesanne panna 1. jalaväepolgule. Kuna aga esmajoones mobiliseeritud meestega täiendati rindele saadetavaid üksusi, siis ei jätkunud mehi vahiteenistuseks.
Tekkinud raskusist ülepääsuks pöörduti Kaitseliidu keskjuhatuse poole, paludes saata Tallinna Eesti Kaitseliidu osi. Keskjuhatus otsustas määrata selleks Läänemaa Kaitseliidu osad ja tegi Läänemaa Eesti Kaitseliidu ülemale, st.-kapten Th. R õ u k'ile korralduse meeste Tallinna saatmiseks.

12. detsembril 1918. a. oli kaitseliitlasi polgus juba 4 roodu, milledest moodustati polgu III pataljon. Pataljoni ülemaks määrati samast päevast arvates st.-kapten Raudvere. 12. detsember on 10. üksiku jalaväepataljoni tegelik asutamispäev, ja see päev peakski olema pataljoni aastapäevaks.

1919. a. jaanuaris läksid 1. polgu I, II ja IV pataljon polguülema polkovnik H e i n t z e juhatusel rindele, kuna III pataljon jäi linna kaitseks ja vahiteenistuseks Tallinna. Majanduslikult allutati III pataljon 1. diviisi tagavarapataljonile. Kuna III pataljon polnud polgu ametlikus koosseisus ette nähtud, siis nimetati teda ka väga mitmesuguselt: 1. jalaväepolgu III pataljon; 1. jalaväepolgu III (E. K.-L.) pataljon; 1. jalaväepolgu III (Vahi-) pataljon; 1. jalaväepolgu III (Ülemäära-) pataljon.
1. polgu rindele minekuga katkes igasugune kontakt polgu ja tema III pataljoni vahel. III pataljon jäi riviliselt iseseisvaks, kuni 25. veebruaril 1919. a. ta nimetati Vahipataljoniks, majandusliku alluvusega 1. diviisi tagavarapataljonile.

25. veebruar määrati Vahipataljoni ametlikuks aastapäevaks, milline päev aga Kamini ksk. nr. 246 — 1928. a. kinnitati 10. jalaväerügemendi ja 10. üks. jal.-pataljoni aastapäevaks.

1922. a. suvel alustatakse diviisiülema kindralmajor J. Unti juhtimisel 10. jalaväerügemendi (polgu) vormeerimist. Rügemendi vormeerib alampolkovnik J. Vende, kes jääb ka rügemendi ülemaks. 1. juulil samal aastal Tallinna Vahipataljon vormeeritakse ümber ja nimetatakse 10. jalaväerügemendi III pataljoniks.

1. oktoobril 1928. a. likvideerus 10. jalaväerügement. Rügemendi pataljonidest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
Kalevi pataljonist — Kalevi üksik jalaväepataljon, Scoutspataljonist — Scouts üksik jalaväepataljon, III pataljonist — 10. üksik jalaväepataljon.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

5. Suurtükiväegrupp – 16. märts (29. jaanuar)
Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. a. nr. 97 kästakse vormeerida 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks 19. 03. — 5. 04. 19. a. 1. ja 2. suurtükiväepolgust toodi üle 5 patareid. Kõigil neist patareidest oli selleks ajaks juba pikem või lühem lahingute tee seljataga.

Suurtükiväe valitsuse ülem määras 15. 03. 19. a. 3. R. V. S. Divisjoni ülemaks Suurtükiväe valitsuse Varustuse osakonna ülema polkovnik Martin Terrase, kes asus väeosa vormeerimisele Tallinnas 16. märtsil.

3. R. V. S. Divisjonis oli 5 patareid:
1. patareiks (Al.-ltn. Remmel) toodi üle 1. suurt. polgu 6. patarei 19. märtsil;
2. patarei (Inglis kapten Kool) vormeeriti alates 15. märtsist;
3. patareiks (Ltn. Miller) toodi üle 2. suurt. polgu 3. patarei 19. märtsil;
4. patareiks (Ltn. Einbund) toodi üle 2. suurtükiväepolgu 7. patarei 19. märtsil;
5. patareiks (Ltn. Einer) toodi üle 2. suurt. polgu 1. patarei 23. märtsil.

3. R.V.S Divisjon -> 3. Suurtükiväe polk -> saadeti peale VS lõppu laiali ja formeeriti 1921. a. uuesti -> 1925. a. jagati 3. suurtükiväe rügement 5. ja 6. suurtükiväe grupiks.

Ilmselt oli 5. grupi sünnipäevaks algul 29. jaanuar. Ei ole veel leidnud, mis sündmust tähistades. Küllap mõne selle koosseisu kuulunud patarei sünnipäev. 6. suurtükiväe grupi likvideerimise järel sai omale aga 3. Raske Väljasuurtükiväe Divisjoni sünnipäeva...

Aga et asi veel huvitavam oleks
Sõjaministri käsukiri Nr. 76.
Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.
(Kindralstaap).
§ 1. Minu käsukirjade Nr. 86 — 1922 a. ja Nr. 483 — 1924 a. osaliseks
muutmiseks ja täienduseks allpoolnimetatud sõjaväeosade
aastapäevad määran kindlaks järgmiselt:
5. Suurtükiväe grupp — 1. oktoober,
6. Suurtükiväe grupp — 7. august.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

3. Diviisi Staap – 27. märts
27. märtsil 1919. a., andis Vägede Ülemjuhataja käsu 3. diviisi vormeerimiseiks 2. diviisi II brigaadist, määrates 3. diviisi ülemaks kindralmajor Ernst Põdderi ja diviisi staabiülemaks alampolkovnik Nikolai R e e k i.
Kuni uue diviisiülema kohalejõudmiseni 3. diviisi vormeerimiseks määratud väeosi juhtis alampolkovnik Peeter Kann. Diviisiülem kindralmajor E. Põdder asus tegelikult diviisiülema kohuste täitmisele 16. aprillil 1919. a., mil alampolkovnik P. Kann määrati diviisiülema abiks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Sõjakool – 3. aprill
Sõjakool asutati Vägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr 125, mis kirjutati alla 3. aprillil 1919. Vabariigi Sõjakool algas õppetööd 14. aprillil Tallinnas Tehnika tänaval raudtee endise tehnikakooli ruumides. Töötasid paralleelselt jala-, suurtüki- ja ratsaväekursused.

2. augustil 1919. a. ülendas Vägede Ülemjuhataja lipnikkudeks 106 jalaväe kadetti. Sama aasta 14. septembril väljus Sõjakoolist 25 ratsaväe lipnikku ja 5 oktoobril — 56 suurtükiväe lipnikku.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Naissaare komandatuur – 12. november
Aegnasaare komandatuur – 13. november
Päevad, millal esimesed eesti sõjaväelased 1918. a. esmakordselt neile saartele asusid.

Varemalt tähistasid Aegna merekindlused oma aastapäeva ka 1. mail. 1. mail 1919 said kindluse esimesed suurtükiväeosad lahinguvalmis.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Allohvitseride Kool – 20. mai
Allohvitseride väljaõppe süsteemi loomine jäi juba Vabadussõja järgsesse perioodi. 1920. a. moodustati jala-, suurtüki- ja ratsaväe koolid. Jalaväe kool moodustati Tallinna tagavarapolgu õppepataljonist, suurtükiväe kool — suurtükiväe tagavara-pataljonist ja ratsaväe kool — ratsaväe tagavaradivisjonist.
Jalaväe koolile pandi alus 20. mail 1920. aastal Sõjaministri päevakäsuga nr. 321. See kuupäev — 20. mai — ongi loetud Allohvitserikooli
sünni- ja aastapäevaks.

1921. a. jaanuarikuus tehti lõpp kolmele koolile — nad liideti kokku üheks väeosaks Allohvitserikooli nime all. Senisest jalaväe koolist sai Allohvitserikooli õppepataljon (kolm laskuri- ja üks rk-kompani), suurtükiväe koolist — õppepatarei ja ratsaväe koolist — õppeeskadron.
Kotkarist kirjutas:Kaitseväe Võru Lahingukool Meegomäel 20. mai. Taasasustati detsember 1992.
Kaitseväe Lahingukool loeb ennast Allohvitseride kooli järglaseks ning seepärast on ka sünnipäev 20. mail.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Lääne-Saare Kaitseringkonna Staap – 2. jaanuar (vkj, Lääne kaitseväe asutis - 15. jaanuar ukj,, Saare kaitseväe asutis 21. jaanuar ukj.)
I Eesti jalaväediviisi ülema päevakäsuga nr. 17 § 2 — 2. jaanuaril 1918. a. (vana kalendri järele, 15. jaanuar ukj.) kutsuti ellu "Haapsalu kreisi sõjaväe ülema asutus", mille ülemaks määrati 1. Eesti jalaväepolgu lipnik Villem Väeden.
Läänemaa ja Saaremaa kaitseväeringkondade ülemate asutiste liitmisel jäeti sünnipäevaks neist vanima, ja üldse Eesti vanima KVR asutise sünnipäev. Mingil põhjusel on see vahepeal ringi jalutanud ka vana kalendri kuupäevaga. Näit. 15. juubelit peeti ikka 15. jaanuaril :wink:
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Sidepataljon – 21. november
21. novembril 1918. a. kinnitatakse leitn. Olbrei Peastaabi ülema päevakäsuga (nr. 4) Sädetelegrafi jaama ülemaks. See päev määrati hiljemalt ka Sidepataljoni, mille põhiüksuseks oli Tallinna raadiojaam, aastapäevaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist