Kapten Trumm kirjutas:
Küse on ikka selles, et sõjaline abi sõltub eelkõige sõjalisest olukorrast sihtriigis, mitte sellest, kas tal on 2 või 4 lennuki osakut. Artikkel 5 (millega meid lohutatakse) ei sätesta MITTE MINGEID tingimusi abi saaja rahalisele osalusele.
Kui sõjaline olukord areneb mõne päevaga nagu Gruusias (kiire katastroof), siis langeb ka tõenäosus, et siia tuleb keegi - liht-sõjalise asjaolu tõttu, et pole lihtsalt jõudusid Lahesõda vol2 korraldamiseks. Vene kindralstaap peaks olema täis idioote, kui nad annavad aega siin ettevalmistusi teha. Pigem realiseeritakse oma üleolekut valmisolekus, soomustehnikas ja laiemalt raskerelvastuses (mida meil pole) ja üritatakse ajada asi kiiresti ära, et panna lääs fakti ette.
Et selliseid üritusi heidutada, pole vaja mitte miinilaevu ja transpordilennukite osakuid, vaid kodumaal asuvaid suure tulejõuga ja mobiilseid relvasüsteeme, mis suudavad massi efektiivselt tõrjuda. Senikaua kui neid pole, jätaks toredad ja meile liiga kallid koostööprojektid tulevikku.
Püüa seda selgeks teha Kamin ametnikele ja Riigikogu poliitbroileritele ... . Nende suust kuuled endiselt, et prioriteedid on välismissioonid ja miinitõrjevõimekus, küll teised NATO riigid meid kaitsevad vajaduse korral.
USA väejuhataja arvates ei kuulu Eesti NATOsse (105)
25.09.2009 13:34
Kommenteeri | Prindi
NATO ja USA vägede ülemjuhataja Afganistanis kindral Stanley McChrystal ei paista teadvat, et sõjakoldesse 300 sõjaväelast saatnud ning kuus sõdurit kaotanud Eesti üldse NATO liikmesriik on, teatas eile Wall Street Journali blogi Washington Wire.
Eesti on kantud McChrystali raportis Afganistani strateegia kohta ühte nimekirja Afganistanis teenivate ja NATOsse mittekuuluvate riikidega nagu Mongoolia ja Bahrein.
USA vägede pressiesindaja sõnul oli tegemist «lihtsalt veaga».
Eesti asjur Kabulis Tanel Sepp ütles ajalehele samuti, et ilmselt on tegemist eksitusega ning et ta uurib asja lähemalt.
Sellest on näha mis sugsed riigid meile siis appi tulevad,kui isegi usa kindral ei tea,et eesti on nato liige.
Sellest on näha mis sugsed riigid meile siis appi tulevad,kui isegi usa kindral ei tea,et eesti on nato liige.
Pole mõtet põdeda - nagu reamehele, nii ka kindralile antakse käskusid ja tehakse selgeks puudujäägid väljaõppes
Oli see vist Patton, kellele näidati Sitsiilias Rooma aegset templit, mispääle kindralihärra imestas, et kas me tõesti pommitasime selle nii rusudeks?
Ei saanud nüüd aru kas see T55-e ront maksab 55 EEK-u või EUR-i?
Eurodes ikka, kuigi 55 000 EUR (880 000 EEK) selle massina eest on tsipa paljuvõitu. 55 000 EEK aga jälle liiga vähe. Teine masin veel soolasem - 1,2 milj EEK. Arvestuste järele peaks selle 2 miljoni eest saama muidu 2x T-55 + veel 4x BMP-1. Aga müüja mängib hinda pannes sellele, et siin regioonis taolisi masinaid nagunii müügis pole ja tahad endale - maksa!
Muidugi, kui oleks see paar milli tagataskus, võiks Riiast ära vedada ja kaitseväele kinkida.
Kas ma olen millestki valesti aru saanud, aga selle artikli järgi müüb Ukraina see oktoober Gruusiale 12 T-84 Oplot tanki 450 000 USD per tükk. Naeruväärselt väike summa tegelikult.
Minu asjatundmatu arvamuse järgi peaks T-84 Oplot olema ikka kõvasti parem masin kui mis tahes seades järele aidatud T-54/55 või Leo 1. Seda enam, et ressurssi peaks uuel masinal samuti enam olema.
Tiam kirjutas:Kas ma olen millestki valesti aru saanud, aga selle artikli järgi müüb Ukraina see oktoober Gruusiale 12 T-84 Oplot tanki 450 000 USD per tükk. Naeruväärselt väike summa tegelikult.
Minu asjatundmatu arvamuse järgi peaks T-84 Oplot olema ikka kõvasti parem masin kui mis tahes seades järele aidatud T-54/55 või Leo 1. Seda enam, et ressurssi peaks uuel masinal samuti enam olema.
Oplot tundub olevat päris tore tank. Kahjuks on seda toodetud ikkagi väga käptäis ja senimaani on ta ka üsna testimata. See et Gruusia neid ikka üsna sõbrahinnaga sai on väga hea uudis, kahju et ainult 12, arvestades et venemaa pidi T-90'eid sinna piirkonda viima. Samuti ei oleks Israel ilmselt enam nõus sinna paigaldama sama elektroonikat mis Gruusia T-72'ed üldiselt paremaks tegi kui vene omad (eriti öösel).
Kui Eestile ostmist teoretiseerida, siis võiks pigem võtta T-84 Yatagan'id, kui nende hind just kordades soolasem ei tuleks. Ikkagi Nato kaliibriga kahuriga. Siis oleks saada rohkematelt tarnijatelt kvaliteetset laskemoona ja ka relva reaalsed ballistilised ja läbivuse omadused (x-moonaga) poleks venelastel NII hästi teada. Samuti on Yatagan'il, sarnaselt lääne tankidele, laskemoon paigaldatud eraldatud kambrisse torni tagaosas, mitte torni alla nagu Oplot'il.
Isegi käputäis oleks neid algatuseks parem kui mitte midagi- jalaväe väljaõppeks ja parema ülevaate saamiseks logistikast, mida need tankid endaga kaasa toovad. Samas ma arvan, et ehk on neid tulevikus võimalik veel uuendada. Iisrael on näiteks ekspordiks pakkunud oma Merkava Mk. 4 tanki täielikku tulejuhtimissüsteemi ja aktiivlkaitsesüsteeme (Trophy ja Iron Fist). Kuskilt Tanknet-i foorumitest on meelde jäänud, et üks ukraina soomusega suhteliselt kursis olev kasutaja teadis seal väita, et 120mm ja 125mm on samas hinnas ning valik sõltub vaid tellija eelistustest. Samas ta väitis ühes kohas, et T-84 tulejuhtimissüsteem on juba hetkel Leo 2A4 tasemel (veidi kahtlane väide ehk).
Kordan veel üle, et minu hinnangul Oplot pole isegi Iisraeli elektroonikaga Leo 2A4/2A6, Leclerci tasemel. AGA parem kui järeleaidatud Leo1, M60, T-55/54 või T-72 on ta kindlasti.
See, et Gruusia neid nii vähe algatuseks võttis on ehk seotud sellega, et tegemist on ehk tespatriiga. Võrreldakse ja testitakse. Siin tasuks pilk peal hoida- kui Gruusia neid hiljem suuremas koguses tellib peaks see vähemalt mingigi kvaliteedimärk/test olema.
T-84 suurim puudus pidi olema tema mootor- pöördemomenti pidi vähe olema ja selle pärast tanki liigutamiseks peab pöördeid pidevalt üleval hoidma. Ehk saab selle mõne lääne ülekandega asendada- MTU ja Renk on näiteks T-55/54 ja T-72 uuendamiseks ka lääne ülekannet ja mootorit pakkunud.
Mis seda tankitehingut puudutab, siis vaevalt neid masinaid alla omahinna nüüd ka müüakse. See 5,5 milj EEK võibki tulla valmistamishinnaks Ukraina odava tööjõu ja energia tingimustes. Ja eks nende tehased töötavad ka pidevalt, sest eksport toimib ja tootmiskulud hakkavad nii vaikselt langema. Samuti kompenseerub arenduskulu. Ehk siis on piisavalt raha, mida liigutada ja ei pea keevitama toodangule hirmsat kirvest otsa.
Samas ma mõtlen siit edasi ikka oma lemmik-vaatenurgast, et BTR peaks ikka odavam ja lihtsam teha olema, kui T-84. Ehk siis BTR-4 hind võiks tulla sinna 2,5 milj EEK/tk kanti. 175 tk oleks siis 440 milj EEK, mis on kommiraha kogu brigaadi soomustamiseks. Tegelikult poleks vaja ju ka relvastust eriti kaasa osta ja nii ehk saaks kätte alla 400 milj.
Selline tehing oleks kindlasti übersoodne ja võidaks ühtlasi igasugused normaalsed ja arusaadavad riigihanked tutika APC muretsemiseks.
Lugesin KMDB pressiteatest välja, et see BTR-4 peaks idee järgi ka miine välja kannatama - et sobiks siis vajadusel ka Araabia rindele. Samuti tundub, et ta on tehtud teatud tugevusvaruga ja kannatab igasuguseid lisavidinaid suurema vaevata välja. RPG võrguga versiooni on isegi näidatud.
Kui herr Felix sellest juba juttu tegi, Siis üks väga hea sellist laadi sõidukitest on USA Bradley http://en.wikipedia.org/wiki/M2/M3_Brad ... ng_Vehicle(Lahesõjas teadupärast hävitas rohkem vastaseid, kui M1 Abrams)
nokkloom kirjutas:Kui tankid kasutusele õtta siis peaksid IFV-d sammuti tulema. Nad on üksteist täiendavad relvasüsteemid, eraldi on mõlemad suhteliselt kasutud.
Hädapärast saakas ka MBT + APC`ga kooslusega hakkama. Ilma MBT`ta aga pole küll vaenlase soomuse vastu suurt midagi teha. Ka parimate IFV soomusest läheb 30-40mm AP mürsk läbi, nigelamatest IFV`st (a`la BMP-1, M113 näit.) rääkimata.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Igasuguse tanki/tankihävitaja (Eesti oludes) eeltingimuseks on relv, mis suudaks noolmürsuga T-90 esisoomusest läbi võtta. Milline see platvorm seal all on see on juba maitseküsimus.
Sellised ~100mm ümber kahurid on ehk vaid Afgaani-sõja tuletoetuseks .
. Nende suust kuuled endiselt, et prioriteedid on välismissioonid ja miinitõrjevõimekus, küll teised NATO riigid meid kaitsevad vajaduse korral.
