Teises maailmasõjas langenute andmebaas

Teenistuskaaslaste, sugulaste jt inimeste otsimine foorumi kaudu.
Vasta
heinrch
Uudistaja
Postitusi: 18
Liitunud: 24 Okt, 2009 19:12
Kontakt:

Postitus Postitas heinrch »

Arnold kirjutas:
Pildid pärit Henn Selimetsa kogust mis ta kirjadega koju emale saatis.Ta ise hukkus 17.03.44 Sininõmme lähedal.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19540

Saab langemiskohta täpsustada.
Täpsemalt siin. Vaata viimast URL-i sealt.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 472#204472
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Eesti kontekstis tähelepanuväärne leid - sellised asjad hävitati tavaliselt peale venelaste tulekut ja terrori algust ahjus või pliidi all ära. Paremal juhul peideti kuhugi, kus aga rotid või niiskus oma töö tegid.
Sain ka sotti, kust see segadusse ajav "langenud idarindel" tuleb - perekonnaseisuameti stampväljend.
Nimekirjas tuleb siis lisada Selimetsale RKII! Väga kõnekas loend ajalehes, aga paljud on ka Pro Patria nimekirjas kohad sisse võtnud - paar meest siiski veel siiani rivis!

Ja Elvo Kilgase andmeid ohvitseride andmebaasis saab täiendada samuti http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=20167
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Oberscharführer Vambola Salla, (s. 22.1.18, sur. 4.1.45) majandusteadlane Tapalt, matus Danzigis. Sai haavata Narva all. Sallale tehti 18 vereülekannet. Ursula Fenske 19.a. andis üksi Sallale 7 korda verd ja vőttis ühes haigla personaaliga matusest osa
Pilt
http://www.herder-institut.de/
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

On räägitud ka hukatud hävituspataljonlastest.
Juurus elav Eino Salmiste kirjutas Nädalisele viitega kohalikele kodu-uurimuslikele töödele ja vanemate kohalike elanike mälestusele: “Saksa vägede Harjumaale sissetungi perioodil korraldasid ümbruskonna kaitseliitlastest moodustatud omakaitserühmad taganevatele punaarmee üksustele haaranguid ja muid aktsioone. Nii toimus ka 2.septembril 1941 Mahtra rabas, Karumäe lähistel Põdruse lahingu nime all tuntud kokkupõrge, kus haavatuid ja surmasaanuid oli mõlemal poolel. Langenute hulgas oli ka kolm Ingliste meest: Osvald Vaik, Alfred Tomingas ja Johannes Raidma (maetud Juuru kalmistule).
http://www.raplamaa.ee/index.php?newsID=1279
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Baas jälle täiendatud vahepealsete lisandumiste ja parandustega.

Praegu baasis juba 7151 inimest.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Kas Laidoneri muuseum vms saaks teha Deutsche Dienstelle'le päringu eestlastest või eesti üksustest langenute andmete saamise kohta?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Nii palju kui mina kursis olen - Laidoneri muuseumi kodulehel olev Eestis olevatel sõjaväekalmistuil maetud eestlaste nimekiri on saadud Dienstelle käest. Kusjuures sisaldab nii sõja ajal maetud kui nüüd ümbermaetud langenute andmeid.

See nimekiri on siia baasi juba integreeritud 8)

Kas samast allikast oleks võimalik saada ka mujal maetud eestlaste andmeid - kahjuks ei oska seda küsimust kuidagi kommenteerida...
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Kas Laidoneri muuseum vms saaks teha Deutsche Dienstelle'le päringu eestlastest või eesti üksustest langenute andmete saamise kohta?
Eesti - Saksa lepinguga on Eesti poolseks esindajaks määratud Muinsuskaitseamet. Viimane ei ole paraku institutsioonina olnud tasemel ja ei ole mõjutanud kuidagi sellealast tegevust. Mittemõjutamine on ka tegevus ja seda ainult negatiivses suunas. On ka Eesti Punane Rist, mis põhikirjaliselt ja konventsioonidest tulenevalt peab ühe valdkonnana seda teemat haldama ja valdama - kogemused on neil siiski tagasihoidlikud.
Viimase puhul võib olla ka probleemiks see, et päringuid esitatakse üksikisikute avalduste põhjal üksikisikute leidmiseks - mingite eelnevalt töödeldud andmemasside saamiseks puudub arvatavasti regulatsioon ja praktika.
Tegelikult on Ida-Euroopa taastatud kalmistutel maetud isikute hulgas eesti nimedega langenuid, see on teada ka Eestis, aga hetkel ei ole ma teadlik juba paari aasta eest teadasaadud olukorra arengutest. Mis tähendab, et arenguid ei ole.
Kuna mind puksitakse teemast välja, siis ei saa ka asja uurida :roll:
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

"Teisest maailmasõjast võttis Kareda külast osa 22 meest, seda nii kutsealuste, mobiliseeritute kui ka vabatahtlikena. Neist 11 meest oli Punaarmees []. Nimetatud meestest 4 hukkus: Leonhard Laaneste (langes Velikije Luki all), Valter Reinaste, Arved Rüstern (suri Siberi metsatöödel [...] kopsupõletikku) ja Voldemar Tõnts. Saksa armees sõdis samuti 11 meest []. Saksa poole peal sõdinutest langes neli meest: Raul Maade, Richard Soidre (hukkus Sinimägedes), Johannes Suviste (langes 1944. a. Tartu kaitselahingutes) ja Helmut Volk. Ohvitser Helmut Volk langes haavatuna punaarmeelaste kätte vangi Pilka küla all 1944. a. sügiseste kaitselahingute ajal. Tema viimastest tundidest teatakse seda, et haavatut lohistatud peadpidi kaabli otsa seotuna sõjaväeauto järel läbi külatänava. Sõjaohvrite hulka tuleb arvata ka Saksa armees teeninud Arthur Suviste." Valvas rühma nõukogude sõjavange 1944. a. , kes Vasalemma kandi taludes tööl olid. 10 meest põgenes. Kartis, et tunnevad tema kui endise valvuri ära, mõte painas mitu kuud, poos end kodutalu Lepiku metsa.

Allikas: Ado Seidre, "Kareda küla Järvamaal ja sõjad" (1994, käsikirjas referaat-uurimus).
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Shiim kirjutas:Volk, Helmut-Aleksander (sünd: 15.09.1912)
5. piirikaitserügemendi võitleja. Langes (hukati) oma sünnipäeval 15.09.1944, Pilkal. Olevat venelaste kätte jäänud ja ilmselt lasti maha.
Estoloog kirjutas:Ohvitser Helmut Volk langes haavatuna punaarmeelaste kätte vangi Pilka küla all 1944. a. sügiseste kaitselahingute ajal. Tema viimastest tundidest teatakse seda, et haavatut lohistatud peadpidi kaabli otsa seotuna sõjaväeauto järel läbi külatänava.
Tema vend Robert Volk oli ka seda versiooni kuulnud.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Shiim kirjutas:
Volk, Helmut-Aleksander (sünd: 15.09.1912)
5. piirikaitserügemendi võitleja. Langes (hukati) oma sünnipäeval 15.09.1944, Pilkal. Olevat venelaste kätte jäänud ja ilmselt lasti maha.



Estoloog kirjutas:
Ohvitser Helmut Volk langes haavatuna punaarmeelaste kätte vangi Pilka küla all 1944. a. sügiseste kaitselahingute ajal. Tema viimastest tundidest teatakse seda, et haavatut lohistatud peadpidi kaabli otsa seotuna sõjaväeauto järel läbi külatänava.


Tema vend Robert Volk oli ka seda versiooni kuulnud.
15.septembril Pilka juures veel otseselt venelasi ei olnud. Küll jooksis venelaste Tartu sillapea idakülg läbi Taidla küla. Seal võidelnud Alfons Rebase lahinggrupi alluvuses oli ka kaks 5.Prk.Rgt. pataljoni. Piirikaitserügementide ohvitserkonna koosseisu ja saatust uurinud Ülle Kraft´i artiklis Laidoneri muuseumi 2006 a. aastaraamatus on leitnant Helmuth Aleksander Volk märgitud 5. piirikaitserügemendi II pataljoni vooriülemaks. Sünniaeg 15.09.1912, surmaaeg teadmata.
Kui minu ämm paar päeva pärast venelaste läbimurret Tammistust koos vanematega koju Aia tallu (või mis sellest järgi oli jäänud - ahervaremed) naasis, siis igas variandis surnute ja tapetute seas jäi talle meelde nende hoovi peal lamanud mees, kes oli jalgupidi lõhki tõmmatud. Just tõmmatud, mitte plahvatusest moonutatud etc. Vanemate inimeste jutust on tal meelde jäänud, et oli "eesti üksuse juht". Kuidagi väga sarnane lugu!
Laipu maeti kolm päeva kaevikutesse ja mürsulehtritesse. Praegu on sellel kohal Raadi sõjalennuvälja idapoolne ots ja stardiraja kõrgus merepinna suhtes seitse meetrit madalam sõjaaegsest maapinnast.
Viimati muutis Arnold, 27 Nov, 2009 1:44, muudetud 2 korda kokku.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Ühest Valgamaa OK pataljoni mehest: " /.../Minu sõjatee lõppes Karuküla lahinguga 23.septembril 1944. Olin ettenihutatud positsioonil. Minu Degtjarov läks rikki, roomasin kaevikust mööda kartulivagusid talu müüri varju relva parandama. Minu asemele saadeti teine kuulipildur Vissor. Ta sai vaevalt tunni lahingut pidada, kui sai surmava tabamuse. Hiljem maeti ta Taagepera surnuaiale./.../"
Elupõline koolmeister Endel Mölder. Iisaku muuseum, 1999, lk. 36-37
Tsiteeritud Mart Laari "Emajõgi 1944" lk. 211-212
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Arnold kirjutas: Tsiteeritud Mart Laari "Emajõgi 1944" lk. 211-212
Teises trükis lk. 234.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

http://ais.ra.ee/index.php?module=202&o ... 2860ddb8b9

Huvitav, mis surmapõhjuseks on märgitud? Liiklusõnnetus? :twisted:
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Peep Kärp „Virumaa kroonika 1940 – 1941. Virumaa punased valitsejad.“
Kirjastus Ilo, 2001
Raamat põhineb sama mehe sõjaaegsetel artiklitel „Virumaa Teatajas“, mille eest ka 10 aastat soolati.

III osa, Metsavendlus Virumaal.

Sallas
Kodutalu lakas aga tabati metsavend V.Sahk, tema laip leiti hiljem Salla – Käru vaheliselt põllult. Lk. 131
Ehk on tegemist Voldemar-Heinrich Sahk`iga?

Kulina-Pukal
Luuremeeskonnast langes hävituspataljonlaste kätte ja mõrvati Ülo Hiiemäe Pajustist ja Lehova Rägaverest ning Kello Tudust. Lk. 133

Meremehed Laukasoos
Nende hulgast sai haavata Ilumäelt pärit Prass. Viimase vend koos kahe abilisega meisterdasid kanderaami ja kandsid haavatu 8 kilomeetri kaugusel asuva Ilumäe külani. Seal langesid aga mehed hävituspataljonlaste küüsi. Kõik kolm viidi Loksale, kus nad hukati. Lk. 139-140

Kiviõli metsavendade võimuses
Langesid metsavennad K.Kabe, J.Röömer, M.Taimre, raskelt haavatuna jäi lahinguplatsile leitnant J.Varik, kes hiljem metsikult surnuks piinati. Lk. 141

Jõhvi linna ei jõutud maha põletada
Üks punaarmee pommitaja tegi hädamaandumise Vasavere metsavendade laagri lähedal. Kui lendurid lahkusid, hakkasid metsamehed lennukist endale sõjasaaki demonteerima. Siis sõitis kohale auto punaarmeelastega. Põgenemisel lasti maha P.Orel Jõhvist. Lk. 144

Tudulinna muudeti kaitseliiniks
Suurem lahing peeti tagajõe laagri metsavendadega. Selles langesid valla tublimad mehed Robert Rajamägi, Robert Trellmann (nimekirjas Treilmann. A.U.), Otto Blum, Nigul Vase, Erich Elevant ja Arnold Jõe. Oletati laagri asukoha äraandmist. Tudulinna metsavendade ridades viibisid ka major Ellandi ja kolonel Luts, kes kohale jõudnud Saksa üksustega jätkasid kodumaa vabastamist. Kolonel Luts langes Jõhvi vabastuslahingus. (Tundmatu kolonel :shock: A.U.) Lk. 144

Iisaku Läti miilitsate võimuses
Maja piirati ümber. Alanud tulevahetuses sai surma metsavend V.Kreek, vaenlastest hukkus 5 meest. Lk. 146

Mäetaguse hirmupäevad
Käsivõitluses surmati püssitäägiga Jõhvi miilitsaülem Pastak. Metsavendadest langesid Tartust pärit Padari, Metsjõe ja veel keegi Lõuna-Eestist pärit noorsõdur. Vangi langes H.Rekkor. NKVD-meeste toetuseks jõudis varsti kohale abivägi Jõhvist. Metsavennad taandusid, oli karta suuremat haarangut. Vangistatud metsavendadest hukati kohapeal A.Kasepalu ja H.Rekkor ning juhuslik möödamineja H.Grün. Lk.147

Illuka punajuhid metsavendade poolel
Vaenlase automaatrelvade tule all said surma metsavennad Vello Taidre, Arnold Vares, Arnold Salus, Bruno Mahelsaar, Hermann Velt, Heino Tammann ja Valdek Taidre. Lk.149
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline