Qtec kirjutas:Loogika järgi on kõige efektiivsem, kui kombineeritakse erinevat relvastust ning pannakse see koos töötama.
Lihtsustatult, 100 matsi, neist 10 tk snaiperdama, 15 tk varustada Javeliniga, ülejäänud täristavad oma AK-4'dega vm ning veavad kohale putkineni miinid.
Õige.
Snaipreid on hädasti vaja, aga ainult nendega ei saa hakkama.
Javeline või teisi tankitõrjerakette on vaja - aga nad on üüratult kallid, seega neid ei saa kunagi olema suurt kogust (piisavalt).
Miinid on aga odavad. Vaenlasel on 15 600 IFV (BMP) ja ca. 10 000 AMV (BTR). Neid saa väga edukalt hävitada miinidega - nagu ka tagalakolonne.
Lihtsustatult, 100 matsi, neist 10 tk snaiperdama, 15 tk varustada Javeliniga, ülejäänud täristavad oma AK-4'dega vm ning veavad kohale putkineni miinid.
Kui suur osa sellest grupist läheb luurele, et juhtida tuld?
Kui suur osa mehitab raketiheitjaid?
Mitu meest turvab raketiheitjaid?
Mitu meest aitab vedada lisarakette?
jne.
Ma tahan vabandada teema algataja ees, sest jutt veereb väga kõrvale, kuid ma tahan vaid juhtida tähelepanu asjale, et kui kunagi oli täpne laskmine väga tähtis mittesoomustatud vastase peatamisel, siis tänapäeval peaks täpse laskmise koha endale haarama soomustatud vastase hävitamise vahendid ja arutelu taktika üle.
Ok, kui nüüd sügavamalt hakata mõtlema, siis:
1. Snaiperdama 5 püssi st. 10 meest (snaiper + julgestus)
2. Javelin 9tk (kuigi vist standardis nähakse ette 2-e meest, siis arvan, et mõistlik oleks arvestada sinna 3 meest, et tagada julgestus ning piisava laskemoona kaasas tassimine).
3. Järgi jääb 53 meest, kes peaksid tarima kohale vajaliku putkineni moona, paigaldama selle ning täristama KP'dest ning oma AK-4'dest. Neist 5 peaksid ümbrusel silma peal hoidma ning tegutsema ka luures.
Nii, kui nüüd vaadata, siis see peaks olema piisav, et päris palju teha ühele soomuskolonnile kahju ning võtta ühe varitsusega maha olenevalt edukusest kuni võibolla 30 soomukit. See tehtud, siis jalga lasta varusid täiendama ning järgmist varitsust tegema. Kusjuures, mina jagaksin selle 100 meest 3-ks (kuidas seda parem oleks nimetada - rühmaks? grupiks?), kes astuvad lahingusse üksteise järel erinevatest suundadest ja mitte korraga. Loogika oleks, litakas ära - 2-3 minutit lahingut (Javelini mehed saavad selle ajaga vähemasti 3 lasku ära teha arvestades, et laadimisele kulub neil 20 sek.) ning kiire eemaldumine.
Mis puudutab tulejuhti, siis need pole ülesandes antud, sa ei maininud suurtükitule toetust ega MP'de toetust.
Kusjuures, selleks, et säästa mehi ning ajada ka vaenlast segadusse tuleks järgmine varitsus võibolla teha veidi teistmoodi - umbes nii, et ei jaotata gruppideks. Kindlasti ka see, et alati ei rünnata kolonni esiotsa, vaid kui vajadus, võimalus, siis hoopiski mujalt.
Viimati muutis Qtec, 11 Dets, 2009 16:54, muudetud 1 kord kokku.
Qtec, pidasin "tuld juhtima" väljendi all silmas seda, et TT meestele antakse märku millal vastane on jõundu killing zone'i ja viimased saavad metsatuka tagant oma raketid õiges suunas lendu lasta.
Kusjuures, selleks, et säästa mehi ning ajada ka vaenlast segadusse tuleks järgmine varitsus võibolla teha veidi teistmoodi - umbes nii, et ei jaotata gruppideks. Kindlasti ka see, et alati ei rünnata kolonni esiotsa, vaid kui vajadus, võimalus, siis hoopiski mujalt.
Sarnast taktikat kasutasid väidetavalt Vietnamis pilusilmad USA patrullide vastu. Major Plaster kirjeldab seda oma raamatus "Ultimate Sniper" taktikat nii.
Jackaling: Shadowing an Enemy Force
This tactic was practiced by Viet Cong guerrillas
early in the Vietnam War and directed primarily
against South Vietnamese units but eventually
American ones, too.
A two-man guerrilla team followed a conventional
unit from a safe distance and, perhaps every other
day, crept close enough to shoot one soldier. These
" jackals," as I've named them, care fully avoided
even visual contact and evaporated immediately
after firing their one shot, only to inflict another
casualty several days later. In the course of a 60-day
operation, a single jackal team would have killed or
wounded nearly a platoon of soldiers.
These " jackals," as I've named them, care fully avoided
even visual contact and evaporated immediately
after firing their one shot, only to inflict another
casualty several days later. In the course of a 60-day
operation, a single jackal team would have killed or
wounded nearly a platoon of soldiers.
When operating as jackals, a sniper team must be
careful to parallel instead of follow its quarry to avoid
ambush. 111c most effective Vietnam War countertactic
was to leave carefully hidden stay-behind teams
along the unit's backtrail and flanks, bu t even this
didn't yield satisfactory results.
jackaling is fairly ter rain dependent since th e
sniper team must have adequate foliage or oth er
concealment available.
NSVL'i kolonnide sabasid ründasid taiplikult ka mujahideenid Afganistanis. Nad kasutasid ära maastiku iseärasusi. Kui kolonni pea ja keskmine osa kadusid mäenuki taha, siis lõigati saba ära ning läks mõnda aega kui esimene ots asjade käigust aru sai. Sellest peaks olema pikemalt juttu raamatus "Other side of Mountain", mille link peaks siin foorumis kusagil üleval olema.
Tulles tagasi täpsuslaskimise juurde, siis on soomlaste TA-käsikirjas väga kenasti lahti seletatud täpsuslaskurite tegutsemine sissitegevuse korral, sest Unto soomekeelsest kirjast sain ma aru, et ta viitab just sissitegevuse taolisele taktikale. Siin ei tasukski jalgratast leiutama hakata ning asjahuvilised võiksid raamatu ise endale osta.
Reklaamiks panen siia ühe lehekülje sellest raamatust.
Teemas ”Võitlusgrupp …” on teade (Kaur3), kus on palju Vene tiptehnoloogiseid raskerelvaid.
Kui on selliste relvade märgi peal, elu ei lähe hästi.
Need relvad ei ole ohtlikuid, kui ei ole a) kütteained, b) laskemoona või c) meeskonna.
Laskemoona ja kütteaine saaks hävitada miinisõjal.
Meeskonna elimineerimises tuleb kohe piltile ka snaiprid ja täspuslaskurid.
Üks märgihierarhia objekt ovad vaenlase spetsiaalmeeskonnad.
Lisaks müügil on (Raufoss) soomustläbistavaid süütepadruneid kaliibreile .338 Lapua Mag ja .50 BMG.
Need on mõjukaid materjali vastu, näiteks rakettid.
Kui mõttleme, et Eestis mobiliseeritakse 40 000 meest, nii täpsuslaskurikoolitus võiks olla
10 000 mehel ja snaiprikoolitus 1000 mehel.
Need on maksimaalne arvestus.
Niimoodi kokku 11 000 meest täpse vintpüssiga.
Loomulikult need oleks levitadud laiali Eestis, peamiselt raskuspunktide suunis.
Kolonneis oleks kõikile rikkalikult soed märgid vastavalt antule märgihieararhiale.
Märgihierarhia eesmärk on maksimeerida vaenlase kaotuste korrutise mõju.
Pärast seda vaenlase üksuste lahinguvõimekus tuleb rohkesti paralüseerituks.
See jälle lisab vaenlase edasimise viivitust ja pakub kaitsjale võimalusi teha veelki rohkem kahju vaenlase kolonnile.
Siin teostub ka lahingus tähtis relvade ja tegevuse koosmõjud.
Kui näiteks igaüks täpsuslaskur/snaiper elimineeriks keskmiselt 5 vaenlast,
nii kokku see oleks 55 000 tükki, ja need kõik peamiselt tähtsaid märgeid.
Kindlasti jääks tiptehnoloogised relvasüsteemid vaenlaselt kasutamatu.
Mis ma tahan sellega öelda ?
Et suurel täpsuslaskur/snaiper hulgal maakaitses võib olla strateegiline mõju / tähtsus !
Igas jaos 1 heale laskurile väikese optika andmine on mõistlik, see suurendab jao ja rühma efektiivset laskekaugust olenevalt kasutatavast relvast ja laskemoonast 250 (Soomlaste RK kaliibris 7,62x39, sihik ACOG) kuni 400 meetrini (Saksa G3 ja 4x optika). Mõned rikkamad riigid, kus on väikesed armeed, on kogu jalaväe varustanud 1,5-4x optikatega, et võitleja näeks kaugemale lasta. Jao täpsuslaskur või DM ei ole snaiper. Snaipri koolitus on palju pikem ja snaipri füüsilistele ja vaimsetele omadustele on ranged nõuded, seega on snaipriks võimalik koolitada ainult mõni protsent võitlejatest. Olenevalt struktuurist on kompaniis mõned snaiprid, soomlastel näiteks 3-4 meheline pooljagu, kelle kasutada on 2 snaipripüssi Sako TRG 42. Lisaks 9 DMi automaatidega jalaväerühmades. Kokku on kompaniis ligi 200 võitlejat, nendest jalaväge pooled.
Ma arvan, et ka Eestile on kasulik ACOQi või ELCANi vms DM optikate hankimine, sest see suurendab üksuste lasketäpsust. Need sihikud, mida liitlased lahingutes kasutavad, on piisavalt töökindlad ja mõistliku hinnaga, näiteks ACOQite eest maksid soomlased 1000 € ehk 15000 krooni komplektist. See on vähem kui Aimpointi punatäppide ja suurendusmoodulite eest maksti.
Snaiprid alluvad alati kompanii või pataljoni ülemale. Jao või rühma tasemel on snaipritel väga vähe teha, sest jagu vajab üliharva võimekust püsida tunde liikumatult varjatud positsioonil ja vaadelda vastase tegevust, et siis sobival hetkel tellida vastase peale kaudtuli, sooritada 1-2 tabavat lasku vastase võtmeisikute pihta, hinnata kahjustusi ja eemalduda märkamatult. Erand võivad olla eriüksused, näiteks sissid või võitlusgrupp jne, kus on kindlasti vaja nii täpsuslaskureid kui snaipreid, et võimalikult kiiresti vastasele võimalikult palju kahju tekitada. Näiteks USA A Teamil, kus on 12 meest, on tavaliselt 2 snaiprit.
Viimati muutis Leo, 24 Dets, 2009 20:58, muudetud 1 kord kokku.
Täpsuslaskur tegutseb oma gruppi koosseisus üksi või lahingupaariga.
Turvalisus on hea, kunas automaadid ja kuulipildujad kaitsevad.
Snaipripaar tegutseb tihti vaenlase külgpoolel ja juba tagalas oma erineva ülesandega.
Nende ülesanne on andnud kompanii pealik või pataljoni kommander.
Ülesanne võib olla üsna üldine, näiteks:
- tegevusala pataljoni kaitseala eelosas,
- vaba jaht,
- märgihieararhia: ohvitserid, tulejuhid, tankimeeskonnad
- luure: vaenlase tugevus, gruppeering, vahendid, tegevus, laagrid, liiklussuunad
- ajaperiood: kolm ööpäeva
Paaril on vaja olla päris palju materjal: laskemoona, toidumoona, ööbimisvahendid,
riietust, relvad, käsigranaadid ja torumiinid enekaitseks, ehk raadioaparaat, …
Talvel veel suusad ja ehk ahkio.
Alati on ees võimalus kokkupõrgele vaenlase patrulliga.
Tulepositsioon peaks ka julgestada vaatluse jooksul tagasektoris.
Kindlasti pika aja tegevus erineval suunal on väga nõudlik.
Minu arvates parem oleks snaipripatrull (3 meest), kui tegevus on eraldisel alal kaugel omast üksusest.
Eriti talvel see oleks parem kui snaipripaar.
Eelised on kui all:
1. Turvalisus on parem. Kui vaenlane üllatab, on rohkem tulejõudu. Kui üks haavatub,
teised veel saavad tema koju.
2. Materjali kandmine on lihtsam kolme kaupa.
3. On lihtsam tegutseda vaatluses pidevalt vaheldumisi.
Seda mudeli on kasutatud Soomes snaipritegevuse õppusel talvel ja soovitan seda.
Rollid: vaatleja, laskur, tugimees. Tegevuse rollijaotus patrullile: Vaatleja: juhib patrulli, arvestab kaugust ja tuult,vaatleb märgeid ja tabamust, luurab,
juhib mp-tult, peab sidet, laseb, siirdumises esimene (orienteerib).
Relv: Hea poolautomaatne hea optilise sihikuga, kaliiber .308 Win (NATO). Laskur: joonistab tulekaardi, valib tulepositsiooni, otsustab märgi, laseb
Relv: Hea vintpüss poltlukuga ja väga hea optilise sihikuga, kaliiber .338 LM. Tugimees: korraldab lähikaitse tagasektoris (nt. torumiinid), tõrjub vaenlase patrullid, ehitab ja hoiab ööbimisasukohta,
julgestab eemaldumise positsioonilt, siirdumise jooksul julgestab tagasektori.
Relv: Hea automaat optilise sihikuga (ACOG), kaliiber 7,62 x 39.
Vaatleja peaks olema tugevalt koolitatud snaiper, laskur vähemalt täpsuslaskur (üldiselt snaiper), tugimees tubli jalaväemees.
Siin üleval on tegevused ja rollijaotus esitadud umbkaudu, ei täpselt eritledult.
Nüüd palun foorumilt teadeid üldselt ja ka täpsema tegevuse ja rollijaotuse koostamiseks gruppitöö kaudu.
Siin kusagil liikus aasta või rohkem tagasi ringi pilt, kus tuunitud AK4. oli peale pandud miski 1.1–4 x 20 Short Dot Police Marksman II või midagi sellist... Oli see ainult mingi üksik katse eksemplar või on see kombinatsioon ka laiemalt kaitseväes kasutusel?
Ca 5 nägu päevas?? Ära kõike niimoodi arvuta, arvatavasti ta lasi mõnelpäeval rohkem mõnel vähem. Ja 542 on suur arv sellepoolest ,et ta ellu jäi.
ivanorav kirjutas:
ivanorav kirjutas:Milline nauding on airsoftis vaikselt snaiprile ligi hiilida ja labidaga pähe virutada!
Üks konepistoolimies või lendur võib olla tõhusam päev otsa põõsas kükitavast snaiprist!
Tavaelus õnnestub snaipril teha ainult 1 lask ja siis peavad jalad keha hakkama päästma,ei maksa snaipri rolli liiga üle tähtsustada,muidugi neid on vaja,aga kusagil jookseb ka piir!
Simo oli jah väga kõva snaiper,3,5 kuu jooksul pani 542 ????? magama,see teeb c.a 5 nägu päevas!
Soome kaotas sõjas 26 600 meest ja Punaarmee erinevatel andmetel
126 875,see teeb a-la 4,7 meest per nägu !
Nii,et Vend Häyhä oli laias laastus vähe üle keskmise mees!
Together and strong to win our nations back!
It's time to awake!
Täpsuslaskjata koolitamise teemal hakkab üha enam kaasarääkima ka sotsiaalne taustsüsteem. Nimelt, Kaitseväe teenistuse lävepakk jääb paljudel noortel ületamata või nad arvatakse varem või hiljem reservi. Üheks põhjuseks on ka tervislik seisund, mis nõuetekohast ülesandepüstitusi ei suuda tagada. Täpsuslaskurile on kohati teatav objektikesksus oma olemuselt sisse kodeeritud, mistõttu saab rääkida teatud ühendavast mõttesillast. Kui hakata koostama kontseptsiooni 21 sajandi vabariigi kodanikust, kellel tuleks kaitsta riiki - tuleb suunata pilk neile noortele 60-70% aastakäigust, kes praegu pole kohustatud riiki kaitsma johtuvalt läbimata ajateenistusest, mis tekitab kriisiolukorras ränkrasket lõhet kogukonnas. Osad on sunnitud, teised mitte. Seonduvalt tulebki hakata koostama suuremahulist lõimumisprogrammi, kuidas seda lõhe tekkeohtu kahandada. Selleks sobib SBK ja "optimeeritud" täpsuslaskja baaskursus. Nõ "kontidele liha kasvatamise" illustratiivne näide pakuks ka tegelikke ja tagasiulatavaid andmeid, mis etappides saab teostada materjali (st täpsustehnika) hankemahtusid ja kui kõrgele latt seada, mida hangete täitumisel alla poole lasta või täiendkoolitustega lihvida.
tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Helsingin Sanomis täna 8.4.2010 on jutt eestlasest snaiprist EstCoy’s, Üllar.
Kodulehel www.hs.fi on ka lϋhik video.
Jutt on Soome keeles, aga ma arvan, et mitmed lugejad saavad aru tekstist.
