Mis mõttes ei saa palgalistele anda? Pole kursis, noh..uudishimulik kirjutas:Nüüd tuleb välja et ei saanutki palgalistele anda?
Kaitsevägi hangib 12 000 uut talvemütsi
"Hoteli kak lutše, no polutšilos kak vsegda"."maha viksida"
Tuletage meelde seda nn. kalamehe vormi (Rootsi eeskuju), KV seljakott (Soome Piirivalve eeskuju), rakmeid (Briti eeskuju), jne., jne.
S.t., et kui n.ö. maha viksida, siis teha seda ka igas pisiasjas. Kuni õmblusniidi ja õmbluse sammuni välja. Ja õmmelda ei tohiks neid siis kah mitte vähempakkumise võitja. Noh, kui selliselt teha, siis vahest ei olekski "kak vsegda".
P.S.
Ja veel üks asi. Arendustegevus ja vastavad uuringud pole mitte see koht, mille pealt kokku hoida. See aeg ei ole mitte kaotatud aeg, nagu meil ollakse harjutud seda pidama.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Minu arust oli see kalamehe kondoomi vorm soome päritoluga. Vähemalt olen Soomes täitsa sarnast kandnud. Mulle see ei ole meeldinud ja vist paljudele veel. Näeb lihtsalt nõme välja ja natuke ebamugav ka oma lukkude, krõpsude ja trukkidega.
Mina arvan, et kusagilt millegi 1:1 maha kopimine on ajuvaene tegevus, sest neis riikides on enamasti omad traditsioonid ja värgid, millest meie kogenematu seltskonnana piisavalt seoseid ei suuda leida. Käib ka muude valdkondade kohta. Oluline on ikkagi luua vaikselt oma süsteem ja seda arendades ka ise areneda.
Kuidas käib aga meil?
Üks aasta üks vend tuleb ja käsib teha ühte, siis teine aasta tuleb mingi teine tegelane, kes laseb kõik ringi teha hoopis teisiti ja kolmas aasta kargab välja kusagilt veel kolmas tegelane, kes laseb lammutada kõik eelneva süsteemi ja jälle nullist midagi hoopis uut leiutama hakata, sest tema käis kusagil välismaal turismil ja nägi midagi... Nii käib üks sahmimine, pidev jalgratta leiutamine ja jälle põrmustamine. Täna teeme nii, homme naa - senine kogemus pidevalt korstnasse, mis ehitasime, selle lõhume - kõik olid lollid!? Mingit järjepidevust, innovatsiooni, koolkonda, kogemusi ega ka tradistiooni (militaarsetest ja ajaloolistest traditsioonidest on vist juhtkonnal nagunii poogen) ei teki.
Kuhu jääb ekv arendajate ülemuste kompetents, sünteesivõime ja loovus või mida veel ?
Vahel hoiad pead kinni ja mõtled, et no ikka hullumaja küll ja aina hullemaks läheb.
Mina arvan, et kusagilt millegi 1:1 maha kopimine on ajuvaene tegevus, sest neis riikides on enamasti omad traditsioonid ja värgid, millest meie kogenematu seltskonnana piisavalt seoseid ei suuda leida. Käib ka muude valdkondade kohta. Oluline on ikkagi luua vaikselt oma süsteem ja seda arendades ka ise areneda.
Kuidas käib aga meil?
Üks aasta üks vend tuleb ja käsib teha ühte, siis teine aasta tuleb mingi teine tegelane, kes laseb kõik ringi teha hoopis teisiti ja kolmas aasta kargab välja kusagilt veel kolmas tegelane, kes laseb lammutada kõik eelneva süsteemi ja jälle nullist midagi hoopis uut leiutama hakata, sest tema käis kusagil välismaal turismil ja nägi midagi... Nii käib üks sahmimine, pidev jalgratta leiutamine ja jälle põrmustamine. Täna teeme nii, homme naa - senine kogemus pidevalt korstnasse, mis ehitasime, selle lõhume - kõik olid lollid!? Mingit järjepidevust, innovatsiooni, koolkonda, kogemusi ega ka tradistiooni (militaarsetest ja ajaloolistest traditsioonidest on vist juhtkonnal nagunii poogen) ei teki.
Kuhu jääb ekv arendajate ülemuste kompetents, sünteesivõime ja loovus või mida veel ?
Vahel hoiad pead kinni ja mõtled, et no ikka hullumaja küll ja aina hullemaks läheb.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Siin oleks asjakohane hakata esitama küsimusi vastutusest, mis siiani KV-s on ....suht tühi mull olnud - kui just midagi ära ei varastata, keegi hukka või viga ei saa.
Eesti vormi osas puudub nähtav järjepidevus - nagu ka riigikaitses laiemalt.
Lõbusa vahelepõikena meenutame veel "kõutsi digilaiku", kus mustri laigus oli kandvaks motiiviks Eesti territooriumi kujutis
Ja nagu näitab vana hea Iisraeli kogemus "eimillestki superiigiks", siis vormi laik on seal sügavalt teisejärguline asi - WWII stiilis vormi kasutatakse reservüksustes tänaseni ja kõrbes joostakse nahksaabastes.
http://www.israeli-forces.com/cgi-local ... show_class
Eesti vormi osas puudub nähtav järjepidevus - nagu ka riigikaitses laiemalt.
Lõbusa vahelepõikena meenutame veel "kõutsi digilaiku", kus mustri laigus oli kandvaks motiiviks Eesti territooriumi kujutis
Ja nagu näitab vana hea Iisraeli kogemus "eimillestki superiigiks", siis vormi laik on seal sügavalt teisejärguline asi - WWII stiilis vormi kasutatakse reservüksustes tänaseni ja kõrbes joostakse nahksaabastes.
http://www.israeli-forces.com/cgi-local ... show_class
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Soome vorm ja "Kõust Eesti laik"
Puhtalt isiklikul kogemusel tuginev emotsoon.
Kõigepealt mõned täpsustused faktides ja võib olla ka selgituseks:
1. Eesti kaardi kontuuriga talvine välivorm töötati välja 1993.aasta keskel ja mitte Eesti Kaitseväele vaid Eesti Piirivalve (noor põlvkond seda ei tea).
2. Vormi kontseptsioon töötati välja juba "Öövli ajal".
3. Esimesed vormid anti välja 1993.aasta lõpus.
4. Esimesed aastad telliti need vormid samalt firmalt, mis tootis välivormi Soome Kaitsejõududele.
5. Antud talvine välivorm oli kerge, vetthülgav ja mugav kanda. Meie kliimas kõige olulisem fakt: ühe ahjuvalvega kuivas see vorm telgis ära. Kaitsejõudude vateeritud talvevorm kahjuks see omadus puudus.
6. -25C jäi natuke külmaks
7. Hinnad kaitseväe "mustal turul" 1996.aastal: kasutatud vormikomplekt 300-450 krooni, uus komplekt: 500-600 krooni.
8. 2009 aastal veel Piirivalve ladudes olevad mõnisada vormikomplekt antakse üle 99% tõenäolsusega üle Kaitseliidu bilanssi.
Soome lukkudega vorm ja need muud sõnad nt baanaan jne. Kahjuks käsitleme ainult selle vormi (M91) välimust, mitte kontseptsiooni. Sama kontseptsioon on muide ka Rootsi Kaitsejõudue vormil. Ehk välivormi (banaan) all peab saama vahetada erinevaid alusriideid, neid vastavalt ilmastikule ise kombineerides. Välivormi materjal oli muide kvalitseetsem kui meie Eesti välivormidel
Kõigepealt mõned täpsustused faktides ja võib olla ka selgituseks:
1. Eesti kaardi kontuuriga talvine välivorm töötati välja 1993.aasta keskel ja mitte Eesti Kaitseväele vaid Eesti Piirivalve (noor põlvkond seda ei tea).
2. Vormi kontseptsioon töötati välja juba "Öövli ajal".
3. Esimesed vormid anti välja 1993.aasta lõpus.
4. Esimesed aastad telliti need vormid samalt firmalt, mis tootis välivormi Soome Kaitsejõududele.
5. Antud talvine välivorm oli kerge, vetthülgav ja mugav kanda. Meie kliimas kõige olulisem fakt: ühe ahjuvalvega kuivas see vorm telgis ära. Kaitsejõudude vateeritud talvevorm kahjuks see omadus puudus.
6. -25C jäi natuke külmaks
7. Hinnad kaitseväe "mustal turul" 1996.aastal: kasutatud vormikomplekt 300-450 krooni, uus komplekt: 500-600 krooni.
8. 2009 aastal veel Piirivalve ladudes olevad mõnisada vormikomplekt antakse üle 99% tõenäolsusega üle Kaitseliidu bilanssi.
Soome lukkudega vorm ja need muud sõnad nt baanaan jne. Kahjuks käsitleme ainult selle vormi (M91) välimust, mitte kontseptsiooni. Sama kontseptsioon on muide ka Rootsi Kaitsejõudue vormil. Ehk välivormi (banaan) all peab saama vahetada erinevaid alusriideid, neid vastavalt ilmastikule ise kombineerides. Välivormi materjal oli muide kvalitseetsem kui meie Eesti välivormidel
Mõningaid mõtteid vormiriietuse elementidest, eriti talvistest. Esiteks nn uus talvekuft ja –püksid. Olles üsna külmade ilmadega kasutanud mõlemaid, nii vana vateeritud ja karusnahkse kraega vormi, kui ka uut, lukuga vormi, julgen öelda, et sooja peavad mõlemad vormid võrdselt. Eeldusel, et kasutada pealmise vormi all õigeid alusmaterjale ja kihilise riietuse põhimõtet. Positiivne vahe on vaid selles, et nn uus vorm on vateerituga võrreldes natukene kergem ning tänu tõmblukkudele ja krõspuga taskutele on kasutusmugavus natukene suurem. Jah, vana karvase kraega vorm nägi ka minu arvates tänasest kuhvtist palju sõjaväelaslikum ja soliidsem välja, aga see ei peaks vormiarenduse juures olema esmatähtsusega ning õige kandmise korral (eelkõige vöökoha korrektne pingutamine) pole ka praegusel vormil midagi väga viga. Vormi muudab soliidseks eelkõige selle kandja!
Mis puudutab välivormi nokaga ja fliissisuga talvemütsi, siis minu arvates ei ole tegelikult nii väga oluline, milline see müts täpselt on. Sest seda mütsi kantakse ju eelkõige vaid väeosa territooriumil või linnaloal, kus korraga külma käes niikuinii üle paari tunni ei olda. Seetõttu pole minu arust erilist vahet, kas on praegune, õhukesevõitu nokamüts (nokk iseenesest on päikesepaistelise ilmaga päris mugav) või siis vana läki-läki.
Palju rohkem tähelepanu tuleks pöörata sellele nn kiivrialusele mütsile, mida kaitseväelane kannab siis, kui ta on päevi või nädalaid järjest välilaagris või kunagi tulevikus reaalses sõjas. Täna antakse enamikule kaitseväelastest (ilmselt on Scoutsis natukene peenem varustus) ainsa kiivrialuse peakattena välja vaid juba üle 10 aasta kasutuses olnud see paks, ühelt poolt valge, teiselt must kiivrialune müts, mida saab ka maskina näo ette tõmmata. Minu arvates on see kõikidest tabelvarustusse kuuluvatest EKV riidevarustuse elemntidest üks ebapraktilisemaid. Tõsist kasu on tast vaid väga külma ilma puhul, kui sõdur just ülemäära palju higistama ei pea – vastasel korral tõmbab see müts omale niiskuse sisse. Paari miinuskraadi puhul (mis meil Eestis talviti tavaliselt valitseb) hakkab pea selle mütsi all ülemäära palju higistama. Teiseks on see müts liiga paks ja kiivrit on selle peal väga ebamugav kanda. Maskina on see müts samahästi kui kasutu – väikesed avad vaid silmade ja suu jaoks tähendavad seda, et see „mask“ hingatakse väga kiiresti niiskust täis, mis ühel hetkel ära jäätub, ja siis ei saa enam soojapidavusest rääkidagi. Samuti on selle maski alla sisuliselt võimatu kanda prille – aga prillikandjaid on tänaste ajateenijate hulgas juba üsna palju.
Normaalne lahendus võiks olla järgmine. Standartses varustuskomplektis võiks olla senisest natukene õhukesem, tõeline kiivrisukk – selline, mis pähetõmmatuna kataks kukla, kõrvad, lõua ja suurema osa kaelast, kuid jätaks näo avatuks. Sellise sukaga saaks normaalselt kanda nii tavalisi kui ka ballistilisi prille ja samas ei muutuks see sukk niiskusekogujaks. Samuti võiks selliseid sukkasid komplektis olla kaks tükki, et välitingimustes oleks alati võimalus niiske sukk vahetada kuiva vastu. Lisaks võiks komplektis olla veel üks keskmise paksusega villane suusamüts, mis hoiaks piisavalt sooja, mida saaks panna kiivrisuka peale ja mis lubaks samas kiivrit normaalselt kanda.
Uue sobla-jobla osas olen hummeliga igati ühel nõul – kuidas küll logistikakeskuse seltsimehed sellise porno julgesid tootjalt vastu võtta ja väeosadesse laiali saata?!? Natukene võiks mõelda ka selle tumehalli paksu kampsuni väljavahetamise peale – ka see riideese kogub natukene liiga kergesti niiskust ja tuleks asendada mingi korraliku fliisiga – nagu seda Paldiskis vist juba vaikselt tehakse.
Kokkuvõttes tuleb samas öelda, et väikestele ebamugavustele vaatamata saab sõdur vajadusel külmas kliimas hakkama ka selle ametliku tabelvarustusega, mis talle täna antakse. Kui vaadata nt 17 aasta tagust olukorda (või seda, mida nt Wehrmacht 1941 Moskva alla kandma pidi), siis on tegemist ikkagi selge edasiminekuga. Teisalt jääb ilmselt alatiseks tõsiasjaks see, et iga vähegi suutlik kaitseväelane jääb oma talvevarustust täiendama omal käel või tsiviilmaailmast ülevõetud riietusesemetega – sobivamate kampsunite, sokkide, kinnaste ja saabastega. Nii on see paratamatult ka väga suurte ja rikaste riikide armeedes – keskmise sõduri jaoks vähempakkumisega hangitav kraam lihtsalt ei saagi olla selline, mis kõiki inimesi igas olukorras rahuldada suudaks.
Mis puudutab välivormi nokaga ja fliissisuga talvemütsi, siis minu arvates ei ole tegelikult nii väga oluline, milline see müts täpselt on. Sest seda mütsi kantakse ju eelkõige vaid väeosa territooriumil või linnaloal, kus korraga külma käes niikuinii üle paari tunni ei olda. Seetõttu pole minu arust erilist vahet, kas on praegune, õhukesevõitu nokamüts (nokk iseenesest on päikesepaistelise ilmaga päris mugav) või siis vana läki-läki.
Palju rohkem tähelepanu tuleks pöörata sellele nn kiivrialusele mütsile, mida kaitseväelane kannab siis, kui ta on päevi või nädalaid järjest välilaagris või kunagi tulevikus reaalses sõjas. Täna antakse enamikule kaitseväelastest (ilmselt on Scoutsis natukene peenem varustus) ainsa kiivrialuse peakattena välja vaid juba üle 10 aasta kasutuses olnud see paks, ühelt poolt valge, teiselt must kiivrialune müts, mida saab ka maskina näo ette tõmmata. Minu arvates on see kõikidest tabelvarustusse kuuluvatest EKV riidevarustuse elemntidest üks ebapraktilisemaid. Tõsist kasu on tast vaid väga külma ilma puhul, kui sõdur just ülemäära palju higistama ei pea – vastasel korral tõmbab see müts omale niiskuse sisse. Paari miinuskraadi puhul (mis meil Eestis talviti tavaliselt valitseb) hakkab pea selle mütsi all ülemäära palju higistama. Teiseks on see müts liiga paks ja kiivrit on selle peal väga ebamugav kanda. Maskina on see müts samahästi kui kasutu – väikesed avad vaid silmade ja suu jaoks tähendavad seda, et see „mask“ hingatakse väga kiiresti niiskust täis, mis ühel hetkel ära jäätub, ja siis ei saa enam soojapidavusest rääkidagi. Samuti on selle maski alla sisuliselt võimatu kanda prille – aga prillikandjaid on tänaste ajateenijate hulgas juba üsna palju.
Normaalne lahendus võiks olla järgmine. Standartses varustuskomplektis võiks olla senisest natukene õhukesem, tõeline kiivrisukk – selline, mis pähetõmmatuna kataks kukla, kõrvad, lõua ja suurema osa kaelast, kuid jätaks näo avatuks. Sellise sukaga saaks normaalselt kanda nii tavalisi kui ka ballistilisi prille ja samas ei muutuks see sukk niiskusekogujaks. Samuti võiks selliseid sukkasid komplektis olla kaks tükki, et välitingimustes oleks alati võimalus niiske sukk vahetada kuiva vastu. Lisaks võiks komplektis olla veel üks keskmise paksusega villane suusamüts, mis hoiaks piisavalt sooja, mida saaks panna kiivrisuka peale ja mis lubaks samas kiivrit normaalselt kanda.
Uue sobla-jobla osas olen hummeliga igati ühel nõul – kuidas küll logistikakeskuse seltsimehed sellise porno julgesid tootjalt vastu võtta ja väeosadesse laiali saata?!? Natukene võiks mõelda ka selle tumehalli paksu kampsuni väljavahetamise peale – ka see riideese kogub natukene liiga kergesti niiskust ja tuleks asendada mingi korraliku fliisiga – nagu seda Paldiskis vist juba vaikselt tehakse.
Kokkuvõttes tuleb samas öelda, et väikestele ebamugavustele vaatamata saab sõdur vajadusel külmas kliimas hakkama ka selle ametliku tabelvarustusega, mis talle täna antakse. Kui vaadata nt 17 aasta tagust olukorda (või seda, mida nt Wehrmacht 1941 Moskva alla kandma pidi), siis on tegemist ikkagi selge edasiminekuga. Teisalt jääb ilmselt alatiseks tõsiasjaks see, et iga vähegi suutlik kaitseväelane jääb oma talvevarustust täiendama omal käel või tsiviilmaailmast ülevõetud riietusesemetega – sobivamate kampsunite, sokkide, kinnaste ja saabastega. Nii on see paratamatult ka väga suurte ja rikaste riikide armeedes – keskmise sõduri jaoks vähempakkumisega hangitav kraam lihtsalt ei saagi olla selline, mis kõiki inimesi igas olukorras rahuldada suudaks.
Mis takjatesse puutub, siis mina neid eriti ei armasta. Minumeelest on nad natuke ebapraktilised ja ebamugavad kasutada - eriti, kui peab igapäevaselt kasutama. Ja eriti haige on see talvevormi hõlma alumine takjas. Keegi vanemgeenius ikka on selle leiutanud. Nimelt ta väsib igapäevase kasutamise käigus peagi üsna ära ja ei hoia. Lisaks kriibib lahtise takja kare osa sageli ära vormipüksid. Muidu on nende takjatega justkui selline süsteem, et kui tahad, et nad oleksid kinni, jäävad või tulevad lahti ja kui tahad, et oleksid lahti, jäävad ise kinni. Kuidas on nende kasutamine külma ja lumega, on veel iseasi.
Vormimütsi teemat ei saa vaadata nii mustvalgelt, et vot linnakus kanname alati nokatsit ja maastikul kiivrialust mütsi ning sellepärast võib nokats vilets olla. Minuarust on see nokats ka linnakus -15C + tuulega pagana külm kanda ja tundide kaupa ei kannataks nagu väljas ollagi. Fliismaterjali omapära pidi olema muide selles, et ta peab külma kuni -10C. Seetõttu on need fliisasjad meie talves üks paras ersats. Kihiline riietus on suurte ülemate või muidu mitte eriti aktiivse osalusega sõjameeste privileeg. Üldjuhul on lihtsamal võitlejal enamusel juhtudest soojaks riietumiseks üsna vähe aega ja eri kihtide selgaajamine väga tülikas. Näiteks talvisel väliharjutusel ei ole mõtet kitsas ja pimedas telgis pool tundi varem üles ärgata, et oma "kihte" ükshaaval otsida ja selga ajada. Teine pool tundi läheb pärast postilt tulekut nende seljast võtmisele ja ärapakkimisele. Kui aga peaks miski häire või muu kiirkorras minek tulema, mis siis teha? Ok, suurtükiväelasel või õhutõrjujal on hea - kui asi hull, siis loobitakse lihtsalt kogu mant läbisegi veoki kasti ja pärast järgmises kohas siis arutatakse ja sorteeritakse, kellel mida puudu või üle, või kus kellegi katelok või lebo. Paljudel aga seda privileegi ei ole.
Talvevormi kraega ikkagi ka rahul ei ole, sest see ei hoia kaela ümber. Lisaks tuulele, puhub sealt ilusasti sisse lumi ja muu sodi. Viimati panin õppusel siiski selga karvakrae ja asi oli kohe palju parem. Pea, kael, käelabad ning jalalabad olla need kohad, kust keha pidi kõige enam "soojusenergiat" kaotama. Ja kapuutsiga ei saa ka alati käia. Näiteks, kui kiiver peas on või on rivistus.
Kiivrialune müts on saatanast jah. Seda kokku panduna kiivri all kanda on võrdlemisi keeruline. Samas ta sobib kandmiseks maskina ja on üsna efektiivne miinuskraadidega "kabrioautodel" sõites. Kabrio võib olla näiteks luurajate maastur, õhutõrjeraketisüsteemi kandemasin, aga ka lihtsalt üles keeratud tendiga veoki kastis vaatlussuundadesse vaatav seltskond. Selles mõttes peaks mingi mask ikka olema. Suuauk peaks ka olema.
Kiivri all kandmiseks võiks siiski omamoodi normaalsema mütsi kasutusele võtta. Sellise lihtsa poolvillase, mida ei keerata ühestki servast kahekorra. Võiks siiski ka kahevärviline olla - valge/roheline. Kui talvel kiivri peast võtad, ei demaskeeri kohe, suvel aga hea kontrollida hügieeni. Kui midagi keerama ei pea, siis ei paista ju ka 2 värvi läbisegi välja. Ma paneks rohelise poole esiküljele ka sini-must-valge märgi (nagu nokatsil) ja ma arvan, et see müts saaks peagi üsna popiks. Isegi väljaspool militaariat.
Halli-musta kõrge kaelusega kampsikut ei tohiks minu arvates küll hingusele saata. See igati hea ja soe universaalne riideese. Eriti veel, kui ülejäänud uuemad vormielemendid on suuremas osas külma ilma ja kaeluse seisukohast üsna lihtsõdurivaenulikud.
Fliis võiks võib-olla asendada sooja pesu kampsunit ehk soblat. Fliisiga on see probleem, et ta ei veni ja seepärast on teiste riiete all natuke ebamugav. Ehk peaks olema nii, et sobla krae ja rinnaesine tükk fliisist ning lukuga ja ülejäänud osa samamoodi venivast riidest, aga sellest soonilisest.
Lisaks tuleks kaitseväes riietusmudelid normaalselt väljatöötlus-mudelinimetustega märgistada. Näiteks see talvevorm, mis praegu on, oleks miski mudel 2002, mudel 2 vms. Nii oleks teenistuses lihtsam aru saada, millest üldse jutt ja ka militaarselt korrektsem.
Vormimütsi teemat ei saa vaadata nii mustvalgelt, et vot linnakus kanname alati nokatsit ja maastikul kiivrialust mütsi ning sellepärast võib nokats vilets olla. Minuarust on see nokats ka linnakus -15C + tuulega pagana külm kanda ja tundide kaupa ei kannataks nagu väljas ollagi. Fliismaterjali omapära pidi olema muide selles, et ta peab külma kuni -10C. Seetõttu on need fliisasjad meie talves üks paras ersats. Kihiline riietus on suurte ülemate või muidu mitte eriti aktiivse osalusega sõjameeste privileeg. Üldjuhul on lihtsamal võitlejal enamusel juhtudest soojaks riietumiseks üsna vähe aega ja eri kihtide selgaajamine väga tülikas. Näiteks talvisel väliharjutusel ei ole mõtet kitsas ja pimedas telgis pool tundi varem üles ärgata, et oma "kihte" ükshaaval otsida ja selga ajada. Teine pool tundi läheb pärast postilt tulekut nende seljast võtmisele ja ärapakkimisele. Kui aga peaks miski häire või muu kiirkorras minek tulema, mis siis teha? Ok, suurtükiväelasel või õhutõrjujal on hea - kui asi hull, siis loobitakse lihtsalt kogu mant läbisegi veoki kasti ja pärast järgmises kohas siis arutatakse ja sorteeritakse, kellel mida puudu või üle, või kus kellegi katelok või lebo. Paljudel aga seda privileegi ei ole.
Talvevormi kraega ikkagi ka rahul ei ole, sest see ei hoia kaela ümber. Lisaks tuulele, puhub sealt ilusasti sisse lumi ja muu sodi. Viimati panin õppusel siiski selga karvakrae ja asi oli kohe palju parem. Pea, kael, käelabad ning jalalabad olla need kohad, kust keha pidi kõige enam "soojusenergiat" kaotama. Ja kapuutsiga ei saa ka alati käia. Näiteks, kui kiiver peas on või on rivistus.
Kiivrialune müts on saatanast jah. Seda kokku panduna kiivri all kanda on võrdlemisi keeruline. Samas ta sobib kandmiseks maskina ja on üsna efektiivne miinuskraadidega "kabrioautodel" sõites. Kabrio võib olla näiteks luurajate maastur, õhutõrjeraketisüsteemi kandemasin, aga ka lihtsalt üles keeratud tendiga veoki kastis vaatlussuundadesse vaatav seltskond. Selles mõttes peaks mingi mask ikka olema. Suuauk peaks ka olema.
Kiivri all kandmiseks võiks siiski omamoodi normaalsema mütsi kasutusele võtta. Sellise lihtsa poolvillase, mida ei keerata ühestki servast kahekorra. Võiks siiski ka kahevärviline olla - valge/roheline. Kui talvel kiivri peast võtad, ei demaskeeri kohe, suvel aga hea kontrollida hügieeni. Kui midagi keerama ei pea, siis ei paista ju ka 2 värvi läbisegi välja. Ma paneks rohelise poole esiküljele ka sini-must-valge märgi (nagu nokatsil) ja ma arvan, et see müts saaks peagi üsna popiks. Isegi väljaspool militaariat.
Halli-musta kõrge kaelusega kampsikut ei tohiks minu arvates küll hingusele saata. See igati hea ja soe universaalne riideese. Eriti veel, kui ülejäänud uuemad vormielemendid on suuremas osas külma ilma ja kaeluse seisukohast üsna lihtsõdurivaenulikud.
Fliis võiks võib-olla asendada sooja pesu kampsunit ehk soblat. Fliisiga on see probleem, et ta ei veni ja seepärast on teiste riiete all natuke ebamugav. Ehk peaks olema nii, et sobla krae ja rinnaesine tükk fliisist ning lukuga ja ülejäänud osa samamoodi venivast riidest, aga sellest soonilisest.
Lisaks tuleks kaitseväes riietusmudelid normaalselt väljatöötlus-mudelinimetustega märgistada. Näiteks see talvevorm, mis praegu on, oleks miski mudel 2002, mudel 2 vms. Nii oleks teenistuses lihtsam aru saada, millest üldse jutt ja ka militaarselt korrektsem.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist