kaitseministeeriumi eelarved

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

kaitseministeeriumi eelarved

Postitus Postitas andrus »

Kood: Vali kõik

1921    14,88  3,64
1922    13,24  3,91
1923    13,08  3,06
1924    11,20  3,13
1925    13,83  3,08
1926/27 15,39  3,52
1927/28 17,22  1,59
1928/29 17,08  1,88 18,96 20,5%
1929/30 17,01  1,42 18,44 18,9%
1930/31 16,93  1,52 18,45 18,8%
1931/32 16,55  1,21 17,76 19,7%
1932/33 15,11  1,30 16,40 19,9%
1933/34 12,65  0,44 13,09 19,7%
1934/35 13,21  3,48 16,69 22,4%
1935/36 13,62  2.08 15,70 19,6%
1936/37 15,58  3,88 19,46 21,6%
1937/38 16,74  4,35 21,09 21,1%
1938/39 17,96  4,16 22,12 20,7%
1939/40 21,00  8,43 29,43 24,7%
1940/41 23,92 10,08 34,00 29,6%
veerud: aasta, korraline (milj. krooni), erakorraline (milj. krooni), kokku (milj. krooni), osakaal riigieelarves

A. Pajur: Eesti Riigikaitsepoliitika aastail 1918-1934
Sõja ja rahu vahel I
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Suured tänud ! Väga operatiivne .
Ehk leiduks mõni foorumlane, kes ka lahti seletaks, millele ja kui palju need summad täpselt läksid ? Palgad -x, toetused-x, toitlustus-x jne ?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kaitse-eelarveid mul kahjuks veel pole. Küll hakkas aga eelarveid ritta seades silma, millise augu "masu" kolmekümnendail aastail eelarvesse sõi.

Ning võrdluseks - kui sügav see auk sealt omakorda kaitse-eelarvesse tuli.

Huvitav saab olema ilmselt 5 a pärast siia kõrvale panna tänapäevase "masu" pilt ning kuivõrd see kaitse-eelarves peegeldub :wink:
masu_193x.JPG
masu_193x.JPG (29.86 KiB) Vaadatud 4375 korda
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Teisest teemast siia jutu jätkuks
corvus kirjutas:Nagu toonagi, peab ka täna olema "tahe" riiklikul tasemel. Toona koguti rahvaannetustega elik kodaniku algatuse korras c.500,000 krooni (350,000 sulas, ülejäänud metallis), samas kui projekti maksumus (kaks allveelaeva ja eriprojekt) kokku oli vist 6,600,000 krooni. Mis tõestab, et tahe relvastust kaasajastada, vaatamata teatavale tollasele väiklusele sisepoliitikas, eksisteeris ka 30ndate alguses valitsuse (valitsuste) tasemel. Iseasi kuidas asjale läheneti ning mismoodi meie enamasti seda tagasivaatavalt a la tark mees taskus "maha teeme".
Seda 30ndate aastate teemat on siin foorumiski päris palju puudutatud, eriti kui keegi kipub meid just Soomega võrdlema. Minu mäletamisel on lähenetud teemale SKP-majanduslike võimaluste küljelt, on lähenetud planeerimise poolelt ja on lähenetud ka konkreetsete ostude kontekstis.
Viimasele on samas üsna vähe tähelepanu pööratud, enamasti läheb kisma mineviku nägemuste kontekstis juba ennem inetuks elik mustvalge maailmapilt versus analüüsida üritav seltskond ning argumenteeritud faktoloogia asemel minnakse isikuomaduste kallale... Ei usu, et see teema eelnevatest käsitlustest erinema saaks. Aga proovida ju võib..

Näiteks alustaks sellest, et vaataks kas algatus Lembitu ja Kalevi ehitamiseks tuli tegelikult ikka rohujuure tasemelt elik kodanikualgatuse korras või olid motiivid muud (rahas vahelttegemine; kaitsealase planeerimise subprodukt vmt) ning rahvaalgatus, kui selline oli vaid teatav manipuleerimistunnustega promoüritus. Õnnestunud selline..
toomas tyrk kirjutas:Tegelikult tuleks seda kaitseväe planeerimise värki ikkagi vaadata algusest peale. 1920. a. alates. Allveelaevade ost oli muidugi üks suuremaid ja silmapaistvamaid tegusi. Ja võib-olla ka üks kõige "kahetisema" väärtusega tegusid üldse. Et kui see tõesti sündis rahva-algatuse korras - peaks äkki hoolega uurima ega seal mingite vene mõjuagentide käsi mängus ei olnud

Pikas perspektiivis - moodsa tehnika ja relvastuse muretsemise vajadus oli ju selge sõjaväe ning riigi juhtkonnale ka 1920. (või OK, siis veel oli sõja varudest päris palju ja üsna kaasaegset kraami küll.) Aga 1922-23 juba kindlasti. Edasi oli juba küsimus - kust selleks raha saada.

Esimene suurem pääsuke oli lennuväe moderniseerimise kava, millele 1928 5 miljonit krooni eraldati. Laevastiku moderniseerimise vajadusest ning selleks järgmis(t)e investeeringute tegemisest räägiti juba siis. Kui see krediidi andmise seadus oli vastu võetud aga raha ennast veel eraldatutki ei olnud.

Ja lõpuks hammustas see allveelaevade projekt sellest lennuväe moderniseerimise kavast ühe kolmandiku sabast maha.

Ja siis maeti sinna alla raha (laevade eest maksmine pluss neile relvastuse hankimine) kuni 1937. a. välja. Ja alles siis tekkis sõjaväel investeeringute osas veidi "vabam hingamine". Ja seda ka tänu Hispaaniasse maha müüdud vanarauale.
corvus kirjutas:Tegelikult tuleks minu arust siiski planeerimises eristada kahte ettappi. Jah, 20ndatel pandi paika teatavad kriteeriumid, kuid üks teatav globaalne sündmus tekitas ka meil perioodi, kus midagi sisuliselt ei toimunud ning "ärgates" olid juba püstitatud ülesanded hoopis teist masti, mille puhul teatavast järjepidevusest enam rääkida vist ei saaks.
Nii et majanduskriis võiks nii tinglikult kui ka tegelikkuses olla selleks eraldusribaks.
toomas tyrk kirjutas:Noh, tegelikult on see mingite etappide või veelahete otsimine praegu vist ikka veidi kohvipaksu pealt leiutamine

Algatuseks võiks ju teha mingi lihtsa aegrea eelarvetest.
Kaitseeelarve suurus,
sellest kui palju investeeriti tellistesse ja betooni,
kui palju rauda,
kui palju läks personalikuludeks.

Nii läbi kõigi aastate.

Siis sinna kõrvale panna suuremad relvahanked, suuremad ehitusprojektid ja muu mis nende investeeringute eest saadi. Samuti RA ja SA armee suurus mis nende personalikulude eest mingil aastal saadi.

Ja siis polegi enam muud loba vaja ajada
corvus kirjutas:Milleks lihtsa? Löö lahti Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918-1934 (Ago Pajuri) ja sa näed ise, et eelarveaastaks 1933/34 oli vähenemine võrreldes kriisieelse ajaga (1931/32 eelarveaasta) 33%. Eriti just erakorraliste summade elik summade, mis mõeldud relvastuse hankimiseks ja olemasolevate modimiseks. Summad on ilusti ka 236 ja ka 241 tabelites olemas. Ja siis tasuks veel meenutada devalveerimist.
toomas tyrk kirjutas:Hm, 30% sain mina

Aga õigem oleks siin teemase selle eelarve-asja arutamine lõpetada ning kolida ümber juba olemasolevasse ning just sellest rääkivasse
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: kaitseministeeriumi eelarved

Postitus Postitas andrus »

Paneme selle siia, võrdlusmomendi saamiseks (õnneks teema nimes pole kirjas, millise riigi kaitseministeeriumi eelarvest on jutt ;)).

Eloranta, Jari: Different needs, different solutions : the importance of economic development and domestic power structures in explaining military spending in eight western democracies during the interwar period.
http://urn.fi/URN:NBN:fi:jyu-1998773255

USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Taani, Rootsi, Norra ja Soome sõjalised kulutused 2 maailmasõja vahel.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: kaitseministeeriumi eelarved

Postitus Postitas andrus »

Hardi Lipand: Eesti Vabariigi riigikaitse kulutused 1920 – 1940
http://www.etera.ee/zoom/9375/view
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist