Veelgi laiemalt, väeosadesse on vaja tagasi tuua kaitseplaanid nagu olid 1990ndatel, kus igas väeosas olid pähedrillitud ringkaitsepositsioonid.
Et ajateenijad ei ole "selleks valmis", "pole läbinud väljaõpet" on nõrk õigustus. Relvaõpe kõige esimeseks kursuseks ja mittevalmis ajateenija püssiga kaevikus on igatahes parem kui mittevalmis (surnud) ajateenija kasarmuvoodis. Pealegi ega ründaja aru saa, kes tal vastas täpselt on, püss paugub ja kuul vilistab samamoodi.
Praegu on see reaalne enesekaitse võimekus kadunud ära mingi "väljaõppekeskuste" ja "soome mudeli" häma taha. Kuna kaitsevõimet ei nõuta, siis on väeosades elu mugavaks tehtud, väravat valvab kaitseliitlane ja heal juhul on mingi sisetoimkond olemas (kes puhtalt arvukuselt suudab ehk pääslat kaitsta). On päris naeruväärne, kui sõjaväeosa ei suuda organiseeritult iseennastki kaitsta.
Kõik tilulilu see tekitab sõdurile arusaama mingist mõttetust pseudoarmeest, kes tegeleb imitatsiooni ja sõjamänguga ja kelle eesmärgiks pole kaitsmine. On päris tõsine tunne joosta positsioonile, terav moon salves ja mõelda, kas nüüd SEE algabki. See on midagi muud kui lagedal põllul tuhandeviiesajandat korda söösta-kata teha. _________________ Diplomaaatilised pingutused jäid viljatuks. Järelpõletite sinised tulesabad kaovad taas Araabia poolsaarel ööpimedusse.
Liitunud: 7 Jaan 2005 Postitusi: 1624 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 11 Juun, 2009 12:23 Teema:
Kood:
Mina ei ole midagi sassi ajanud. Kaitsejõudude Peastaabi Meditsiiniosakonna poolt välja antud tunnistus tõesti tõendab, et ma olen läbinud RÜHMASANITARI kursuse. Väljaandmise ajaks on veebruar 2000.a. Parameedikuid ajateenijate seast siis veel ei koolitatud (vähemalt minu teada. Parandage, kui eksin). Kursuse maht oli 200 tundi.
Jah, nii see on.
Nagu ma võib-olla selle teema, võib-olla mingi teise teema all juba selgitanud olen, siis 90-ndatel ei pööratud meditsiiniteenistusele veel üldse mingit tähelepanu ja selle arendamisega mitte keegi ei tegelenudki. Ehk siis - seda ei peetud üldse vajalikuks. Aastal 2000 puudusid veel meditsiiniteenistuse erinevate tasemete väljaõppeprogrammidki ning seda nn. rühmasanitari jne. ametimeeste õpet tegid suvalised üksused rohkem nagu omaalgatuse korras ja vastavalt oma enda äranägemisele. S.t., et õpetati seda , mida ise vajalikuks peeti, ja muidugi - mida ise osati (aga seda tavaliselt just sõjaväemeditsiinivaldkonda kuuluvat, oli ikka kangesti vähe - ja kahjuks pole seda praegusekski rohkemaks saadud). Nii tuligi palju mitmesuguseid nn. tunnistusi, missugused siis just-kui tõendasid, et selle esitajal on selline ja selline kvalifikatsioon. Tõenäoliselt pole praeguseks isegi enam võimalik kindlaks teha, et missugune oli tookordse kursuse ainekava.
Meditsiiniteenistuse vajalikkus kerkis üles aga alles seoses võlusõnaga "NATO", ja sedagi mitte meiepoolsel initsiatiivil, vaid ikka - "NATO nõuab, NATO Nõuab". Kahjuks pole asja tegelik sisu ka tänaseks veel vastutavate asjameeste teadvusse jõudnud ning - tõenäoliselt läheb ka seekord nii nagu ikka - vaid OMA KOGEMUS on see, millest õpitakse. Saab olema karm, kuid - mida teha?
Nii see oli. Ja on. Paraku. _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Liitunud: 7 Jaan 2005 Postitusi: 1624 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 05 Juul, 2009 21:23 Teema:
Nii-siis. Hulk aega on mööda läinud ja asjassepuutuv artikkel pole kusagil ilmunud. Ja ei ilmugi. Ju ta ei klapi üldisesse läägesse kiidulaulu.
Ja tegelikult! Kui asja üle tõsisemalt järele mõelda ja vaid pragmaatilist eluvaadet viljeleda, siis ongi ju nii, et ega seda meditsiiniteenistuse ballasti polegi meie Kaitseväele vaja. Sama kehtib kogu tagalateenistuse kohta. Kaitseliidus see juba nii ongi, ning kui olete tähele pannud, siis ei tunta sest seal ka puudust (ja-jah - mõnikord rahuaegsetel väliõppustel küll, kuid see pole ju reaalne sõda).
Tõepoolest - see teenistus iseenesest ei anna ju kohest efekti ja kui juba pea-aegu et ametlikult on välja öeldud ja ka kõigi poolt (k.a. ka meie kõige optimistlikumad foorumlased) omaks võetud, et me saame välisvaenlasega vaid kõige rohkem paar nadalat võideldud, siis - siis on ju mõttetu jantida isikkoosseisuga, millise ajutine võitlusvõimetus kestaks üle eelpoolnimetatud ajalimiidi (need on siis need erinevas raskusastmes haavatud-vigastatud). Ja oma vastasele pole ju mõtet töövõimelist elavjõudu toota, sest n.ö. remonditud saaksid need haavatud-vigastatud meie jaoks juba kasutul ajal.
Ametimeestel peaks vaid piisavalt ausust olema ja nad peaks selle kontseptsiooni ka avalikult välja ütlema.
See võitlus, mis meil kord vääramatult ees seisab, saab meile tõenäoliselt viimane olema ja sellesse lähevad tugevad. Ja tugevad, kui nad seda tõesti on, kannavad ka selle karmi tõe välja. Illusioone ei pea meil olema - selleks on sõda üks krdima tõsine asi.
Kood:
Üks nüüd reservis olev arst on öelnud, et enne ei muutu midagi, kui ei tule üht lühikest ja võidukat sõda.
Eh-ee. Ei, mitte nii. Muutus tuleb siis, kui saab olema üks lühike ja meile suhteliselt stasti lõppenud sõda, sest kui operatsioon saab edukalt kulgema, siis - pole ju vaja mingit muutust. _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Liitunud: 7 Jaan 2005 Postitusi: 1624 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 12 Aug, 2009 19:50 Teema:
Tänane valguskiir tunneli sügavusest andis märku, et VEEL SELLEL AASTAL (selle aasta "Sõdur"-i 2. numbris) olla plaanitud artikkel siiski ära ilmutada.
Eks me näe, mis tulema hakkab. Kas tõesti saab teoks uskumatu, et pannakse ilma hakkimata ja kärbeteta? Noh, tee või tina, aga ei taha kohe kuidagi uskuda. Senine elukogemus on nii üheselt vaid vastupidist tõestanud.
Aga - ootan huviga.
P.S.
Muideks! Vahepeal (viimase poolaasta jooksul) on asjalood vastava valdkonnaga KV-s drastilisel kombel ja aina kiiremas tempos aina hullemaks läinud. Vahepeal arvasin, et enam si...ks minna ei saagi, kuid ju siis mu kujutlusvõime ulatus jättis järjekordselt soovida - ikka saab, ikka saab. _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Liitunud: 7 Jaan 2005 Postitusi: 1624 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 12 Jaan, 2010 18:01 Teema:
Tuli ära. Täna ilmus "Sõdur"-i nr. 2 2009.
Poleks uskunud, poleks uskunud. Ju on elu mind nii parandamatuks pessimistiks muutnud. _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Vahest ei maksaks häbeneda ka see siia üles panna? _________________ Diplomaaatilised pingutused jäid viljatuks. Järelpõletite sinised tulesabad kaovad taas Araabia poolsaarel ööpimedusse.
Kood:
Üks nüüd reservis olev arst on öelnud, et enne ei muutu midagi, kui ei tule üht lühikest ja võidukat sõda.
Eh-ee. Ei, mitte nii. Muutus tuleb siis, kui saab olema üks lühike ja meile suhteliselt stasti lõppenud sõda, sest kui operatsioon saab edukalt kulgema, siis - pole ju vaja mingit muutust. Rolling Eyes
Ma arvan, et eks seda ta vist mõtleski: üks lühike ja edukas sõda aga mitte meie kasuks. Eeldusel, et me veel oma asjade üle siis otsustada saame... _________________ Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Liitunud: 7 Jaan 2005 Postitusi: 1624 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 05 Veeb, 2010 23:11 Teema:
Praeguseks on aastate jooksul Scout´i juba üle paarikümne parameediku toodetud, aga ikka on iga järgmise üksuse komplekteerimisel probleem, et pole parameedikuid. Ja nii teemegi igaks järgmiseks missiks aina uusi ja uusi parameedikuid. Nagu musta auku.
Millegipärast ei taha keegi neist, kes korra parameedikuna olnud on, enam järgmisesse missi sellel ametikohal minna. Pigem eelistatakse olla kuulipildur või muu taoline antvärk. Nii lähevadki iga järgmise missiga eelnevalt omandatud kogemused raisku. Ja neid kogemusi on tegelikult viimaste aastate jooksul kõvasti saadud.
Tea, milles asi? On kellegil mõtteid? _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Liitunud: 23 Jaan 2005 Postitusi: 4656 Asukoht: Liivimaa
Postitatud: 06 Veeb, 2010 1:22 Teema:
Tahavad rämbud olla? Värvati rämbuks ja lasid endale kärbse päha ajada, et võiksid tapmise asemel elule äratada!? Noorest peast võib muidugi kellegi äratapmine auväärsem ja põnevam tunduda - seega värvake kohe inimesi suunitlusega "meedik"! _________________ Arnoldus, frater milicie, ibidem nocte et die laborans, tandem lapide proiectus in martyrum consorcium transmigravit. Qui erat vir valde religiosus et semper orans, et quod oravit, hoc, sicut speramus, invenit.
Liitunud: 13 Juun 2006 Postitusi: 94 Asukoht: Pärnu
Postitatud: 06 Veeb, 2010 3:11 Teema:
Kui võtta psüühika poole pealt, et lahinguvigastused on liiga karmid, siis selle teooria järgi peaks kiirabitöötajad ka vahetuma. Kuid nemad suudavad igapäevaste "koledate" vigastustega kohanduda. Julgeks pakkuda, et määravaks saab see, et kaitseväe parameedik missiooonil peab ravima enda kaasvõitlejaid (nö lähedasi.)
Eks otsige sinna kivist närvidega inimesi. Ei ole ühelgi meedikul hea tunne, kui võitluskaaslane käte vahel ära kustub ja tihtilugu veel ennast süüdistad et ei osanud – saanud enamat teha. Teinekord piisab kartusestki, et nii võib juhtuda, närvikava rikkumiseks või siis paremal juhul on selleks ameti vastumeelseks muutumine. _________________ Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
hillart, kas sa oled juhuslikult tuttav Soome KJ neljanda põlvkonna välimeditsiini süsteemiga. See on üsna uus kontseptsioon, mis peaks alates sellest ehk 2010.aastast vahetama välja 80ndate algusest kuni tänaseni eksiteerinud nn 3 põlvkonna nägemuse...
Veel üks erinevus sinu kirjutatud nägemusest jääb silma, kui ma võrdlen kirjutatut Soome vastava välimeditsiiniga. Nimelt ei ehitata sealset sõjaväe meditsiini juba mitmed kümnendid kui omaette seisvat süsteemi (mulle jäi selline mulje sinu kirjutatust, et sõjaväemeditsiin peaks olema omaette seisev sammas) vaid tehakse seda arvestusega, et ta on osa tavakodanikele kättesaadavast abist. Küll siis erakorralistes situatsioonides, kuid ometigi.
Elik sõjaväe Casa lennuk ei ole vaid sõjaväelaste medevac nagu pole seda ka NH-90. Mõlemad on soetatud arvestusedes olemasolevat päästetehnikat (tsiviilis).
Paradoksaalsel kombel ei arvesta aga sealne tsiviilteenistus enamasti sõjaväe vajadustega...kuigi siin nii mõnigi kipub seda fenomeni soomlastele omistama. Parim näide oleks vast Kotka haigla arstide teadmatus, mis saab neist sõja korral. Haigla evakueeritakse, seda teatakse, kuid kuhu komandeeritaks nemad on "must auk". Samas kui samas piirkonnas asuvad välikirurgid teavad täpselt kuhu nemad liiguvad.
Kui sind huvitab, siis ma võin sinuni toimetada värske Sotilaslääketieteen aikakauslehti (1/2010), mille sealne kaitsejõudude peaarst minuni just toimetas... Käsitleb ta just eriolukordadeks valmistumist välimeditsiini seisukohast ning puudutab ka seda nö neljanda põlvkonna välimeditsiini kontseptsiooni.
PS! Mulle jäi sinu artiklist selgusetuks tänaste ajateenijate teadmised fataalseima (põhi)haavatasaamise puhul elik veresttühjaks jooksmise kohalt. Kas neile õpetatakse kuidas teha elementaarseid ¾gutte nagu ka seda, milline on ajaline faktor säärase haava puhul? Või antakse sääraseid teadmisi vaid rühma parameedikutele?
Amidel nagu ka brittidel ja soomlastel jpt. käib ju selliste haavadega tegelemine nii eneseabi kui ka buddy süsteemikorras. Mitte ainult rühma meediku tasemel... _________________ Corvus ad Portas
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
