Liitunud: 21 Mai 2008 Postitusi: 168 Asukoht: Kehra
Postitatud: 08 Veeb, 2010 3:38 Teema:
Siledapõhjalise eeliseks veoauto põhja ees- seda on kergem trossi otsas lohistada. Ja sageli on ka lohistaja ise mädas-lumehanges mitte asfaldil. Kui mäda nii sügav või lumi nii paks, et kõhuni ulatub siis põhjast madalamal olevad sillad ei anna mingit eelist keres peidus olevate sildade ees.
Hmm, oled oma teooriat praktikas kah kasutanud? Ja soomukid luuakse kindlasti põhimõttega, et neid oleks võimalikult lihtne välja tõmmata, mitte et nad ise igaltpoolt läbi läheksid? Mul on märgatavalt rohkem kui 10 aastat kogemust erineva rasketehnikaga pehmel pinnasel Venemaal, Eestis ja ka Rootsi mägedes. Pole vaja mulle sellist jama ajada. _________________ sitt päev, kellele kurdad
Vabandust, et ennist teravalt nähvasin, hammas teeb võtteid .
Esiteks pole võimalik väljaspool asuva sillaga masinat nii sügavale maa alla ajada, et terve "vann" kandma jääks, enne toetab sillatala maha ja rattad tulevad maast lahti. Seespool asuva silla puhul läheb kõht vastu maad, samal ajal lükkab vedrustus ennast lõpuni sirgu. Kui nüüd välise sillaga masinat hakata tõmbama, siis takistab tõmbamist ainult sillatala, mis on suht peenike ja lõikub mudast läbi, satub ratta alla midagi natukenegi kandvat, siis tõuseb sillatala koos rattaga üles, seega kaob kohe ka takistus. Seesmise silla puhul tuleb kõigepealt vedrustus uuesti kokku suruda, alles siis hakkab kere tõusma ja takistus kaduma. Aga muda imeb selle "vanni" ikka ägedalt kinni, prooviks võiks uputada "Salvo" kelgu näiteks vedelama savi sisse ja siis üritada see sealt välja tõmmata. Võrdluseks võib võtta "villise" oma jäikade sildadega ja mõne linnamaasturi, isegi kui sellele difrilukud panna, ka siis ei jõua see näiteks sulalumes sama kaugele kui "villis" ilma lukkudeta. Seal kus "villis" oma jäiga sillaga lume laiali lükkab, seal on siledapõhjalisel rattad maast lahti juba. Miinuseks on muidugi väljaspool asuvad kardaanid, mis võivad tõsisema maastikusõidu puhul kannatada saada. _________________ sitt päev, kellele kurdad
Liitunud: 21 Mai 2008 Postitusi: 168 Asukoht: Kehra
Postitatud: 09 Veeb, 2010 12:56 Teema:
Selgitusega täiesti nõus.
Villise vs linnamaasturi võrdlus muidugi ei kannata mingit kriitikat.
Samas proovi võrrelda näiteks UAZ-i LUAZ-iga. See peaks ka selgitama kuhu ma selle "peidetud" sillatalaga tüürin.
combat T98 tsiviilversioon hoiab seni teemat üleval soomustatud sõidukite valdkonnas. Ajaleht Postimees lisa andmetel algab hind 2 mln kroonist, mis militaarversiooni puhul peaks tulema isegi tugevama soomuse puhul samas hinnaklassis kuna töömaht lukssussõiduki omast oleks tunduvalt väiksem ja lisade arvelt kärbitum. Samuti on oluliseim muudatus selles, et sõiduki konstrueerimisel saab kasutada EKV ekspertiisi kõige paremal viisil, elik maksimaalselt ning ka teha mugandusi: näiteks A-stani praegust NATO situatsiooni arvestades saab muudatusi teha paljudes detailides. Ka foorumi teistes rubriikides kirjeldatud plastik-kapoti hädaldamisest saab antud kontekstis mitte rääkida, kuna see toimiks hoopiski eelisena etc. Näiteid on mitmeid. _________________ otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Ta¹kendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu.
Selgitusega täiesti nõus.
Villise vs linnamaasturi võrdlus muidugi ei kannata mingit kriitikat.
Samas proovi võrrelda näiteks UAZ-i LUAZ-iga. See peaks ka selgitama kuhu ma selle "peidetud" sillatalaga tüürin.
Ausalt öeldes ei saa ma praegu hästi pihta, kuhu tüürid. Mis selle "seaninaga siis on? Erilist kokkupudet pole mul sellega olnud, niipalju kui mäletan on sellel (vähemalt ees) sõltumatu vedrustus ja rattareduktorid, tagasilda täpsemalt ei mäleta, igatahes ilma diferentsiaalita peaks tagasild olema (mõneti sarnane traktori K 700-701 tagasilla põhimõttele). Sõjaväe Uazikutel on Unimogi sillale sarnane esisild (tsiviilversioonil rattareduktorid puuduvad). "Seanina" sarnaneb põhimõttelt nendele seebikarpidele, millega EKV praegu ringi kärutab.
Küll ei kannata teostus mingit kriitikat, esiteks peaks olema rattad vähemalt paari tolli suurema läbimõõduga, teiseks see täiesti mõttetu mootor. See ei kesta koormuse all ju 30-e hepasenagi, rääkimata sõjaväe "seanina" 50-ni forsseritust.
Palun seleta, kuhu tüürisid oma jutuga. _________________ sitt päev, kellele kurdad
Liitunud: 21 Juun 2009 Postitusi: 248 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 10 Veeb, 2010 4:19 Teema:
Kas see seanina (juuditank) mingi poolujuv monstrum või amfiib ei olnud? Mõtlen nüüd sõjaväe varianti, mitte seda mis tsiviilis kolhoosnikutele müüdi.
Sileda põhja ja talaga ei ole minumeelest mingit vahet kui põhi ikka alt ära kaob. Ma pole metsas ukerdanud vaid muudes oludes pehmel pinnasel. Reaalses elus tuleb nagunii mingi pruss risti ratase ette visata ja siis pole vahet kas paat või sillatalaga.
Polügoonil oli kunagi võimas vaatepilt kui üks tsurka Zil-157 põhjalikult mülkkasse ajas. Abimehed otsustasid ta tankiga edaspidi välja tõmmata. Tankil jõudu oli ja tõmbas Zil-i niimoodi, et muda tuli juba üle kapoti ja tsurka põgenes elusalt matmise eest läbi lahtikäiva esiakna.
Sileda põhjaga masina oleks võib-olla isegi tervelt kätte saanud.
Liitunud: 12 Jaan 2006 Postitusi: 2090 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 10 Veeb, 2010 5:32 Teema:
Oma kogemustest: ZiL-157 peal PTURS-i remonditöökojaga roomasin läbi väga mudase põllu. 1. käik + esisillavedu sees. Rehvirõhku ei vähendanud, kuigi süsteem töötas. Muda kündis masin sildadega ja kohati kaitserauaga. Läbi sain. Taga tulevad kaks BRDM-i jäid kinni, kuid said abirullikuid kasutades iseseisvalt välja.
Evakuatsioonirühma ZiL-157 sõitis õppustel mööda tankitrassi tankide järel. Kohati käis laine üle esiklaasi, kuid läbi läks. Masin oli loomulikult varjestatud süütesüsteemiga.
Heast küljest näitas end just vana kuuene ridamootor, mis arendas suurt pöördemomenti madalatel pööretel (ei surnud välja ja ei tõmmanud rattaid ringi).
Kas see seanina (juuditank) mingi poolujuv monstrum või amfiib ei olnud? Mõtlen nüüd sõjaväe varianti, mitte seda mis tsiviilis kolhoosnikutele müüdi.
Sileda põhja ja talaga ei ole minumeelest mingit vahet kui põhi ikka alt ära kaob. Ma pole metsas ukerdanud vaid muudes oludes pehmel pinnasel. Reaalses elus tuleb nagunii mingi pruss risti ratase ette visata ja siis pole vahet kas paat või sillatalaga. .
Seda on raske seletada inimesele, kes pole seda asja niimoodi lähedalt näinud. Proovi nüüd ette kujutada, sõitsid "villisega" pehmesse kohta sisse, nina vajus ära, tagumine sild tõukab mingi piirini ja kraabib end sillatalale, köis sappa, väike nõks ja tagumine sild hakkab väljatõmbamisele kaasa aitama, samas pole "vanni" mis mudasse "imendub". Peidetud silla puhul läheb terve lootsik "ujuma" ja nõuab ikka aega, et tagasi tõmmates vedrustus jõuaks konditsiooni, kus rattad haarduvad ja samas see lootsik hakkaks kerkima.
Ülitähtis on kaalujaotus, kui on rohkem kaalu esimesel otsal, siis kaob aparaat kehvemas kohas kohe ninaga maa alla. Kui on kaal jaotatud võrdselt, siis selline aparaat läheb pea igaltpoolt läbi (kui vähegi haardumist leiab).
Kui kaalu enamus langeb tagaotsale, siis selline aparaat sõidab sohu sellisel moel, et kätte saab heal juhul helikopteriga või sinna ta jääbki.
Kui ringiga ligi ei saa, siis tagurpidi kakud ainult sügavamale maa sisse. _________________ sitt päev, kellele kurdad
Liitunud: 7 Jaan 2005 Postitusi: 1628 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 10 Veeb, 2010 14:11 Teema:
Näe, see soomusmasinate arendamine on siin juba üheaegselt 4 teema all käsil. Järelikult, kuigi on nii ägedaid pooldajaid, kui vastaseid, on teema ikkagi südamel.
Kuid - mida siin ikka nii väga järjekordselt jalgratast leiutada (kuigi eestlastele ju nii väga meeldib ) - see kõik on juba ammu-ammu tehtud. Ja ei ole mõtet ka A-st B-st alates targutada teemadel, et mis ikka see kõige optimaalsem on. Noh, et kas ujuvus ja mis kiirusega jne.
See kõik on juba tehtud ning ammu-ilma maailmas kasutusel.
UR-416, Sonderwagen-1, Sonderwagen-2 ja Sonderwagen-4 on need väljatöötlused.
UR-416 viimaseks väljatöötluseks on siis Condor APC.
Kõik need variandid on ka praegusel ajal maailmas kümnete riikide relvajõududes kasutusel ning mitmetes riikides ka tootmises.
Seega - kõik need optimaalsuse, hinna, tasuvuse, kohtade arvu, läbivuse, soomuse paksuse jne. arutelud on juba kusagil ammu-ammu ära tehtud ning meie asi oleks nüüd hoopis oma intellektuaalset reservi sellest tasemest edasi rakendada.
Noh, kuidas mina näeks (NB! näeks) asjade edasist arengut.
Esmaseseks eelduseks, et üldse midagi toimima saaks, on vajalik Eesti riigi poolne otsus OMA RIIGI KAITSESTRUKTUURIDE varustamiseks OMA APC-dega. Otsusest edasi tuleb juba ka vastav rahaeraldus, mida siis eesmärgipäraselt kasutada saab. (Ja silmas pidades, et taolised otsused ei too õnne meie õuele mitte kohe ja täna, vaid tulemuste saavutamiseks võib nii mõnigi aasta kuluda, kuid pikemaajaliselt on tegu siiski perspektiivika ettevõtmisega).
Siis edasi:
Variant 1 - ametlik litsents ja sellele järgnev 1:1 koopiate tegemine. Või siis ka mingite minimaalsete omapoolsete modimistega (?).
Variant 2 - üks eksemplar+kogu olemasolev legaalne dokumentatsioon, mida põhjalikult uurida ja sellele vastavat nii või teistsuguste muudatustega oma variant paika panna ning - asi käiku.
Muideks! Kuna soomusealastes 4-s teemas on kõigis nii või teisiti jutuks olnud asja võimalikkus ja tasuvus Eestis, siis - arvestades (tõele tuleb au anda!) meie tööjõu suhtelist odavust võrreldes maailma suurriikidega (sellest meie alaväärsuskomplekski, kuna võrdleme end eelkõige USA, Venemaa, Saksamaa j.t. sarnaste riikidega), saaks meie produkt tõenäoliselt vägagi konkurentsivõimeliseks Balti riikides ja miks mitte ka mujal maailmas. Seda eelkõige ülemaailmsele UNIMOG-i varuosade kättesaadavusele ning originaaldetailide (Made in EST) vähesusele mudeli juures.
Ja veel! Uurides APC-de teemat maailmas laiemalt, siis täheldasin sellist omapärast asja. Just selliseid tehniliselt teostuselt lihtsaid üldlevinud veomasinatel baseeruvaid soomusmasinaid OSTAVAD SISSE reeglina Eestist tunduvalt (väga tunduvalt) madalamal tehnilisel arengutasemel olevad riigid. Kellel vähegi võimalik (tehniliste võimekuste poolest Eestist vägagi madalamal tasemel olevad), need teevad vastavaid soomusaparaate oma tarbeks ise. Isegi, kui kogused vaid 100-200 piiresse jäävad. See viimane argument peaks lööma jalad alt kommentaatoritel, kes mingi tootmise alustamise võimalikkuse eelduseks vaid garanteeritud suuremahulist eksporti peavad. Eelpoolmaintud masina tootmine on erinevatele netiallikatele toetudes väidetavalt (ma ise ju ei tea, kuna pole sellega ise vahetult kokku puutunud) lihtsalt sedavõrra lihtne ning ei nõua mingite eriaparatuuride-seadmete olemasolu.
P.S.
Eestis on minu arvates probleem pigem meie suutmatuses ennast ise kuidagi uskuma panna, et me taolisteks toimetusteks suutelised oleme. Murrangu saavutamine selles viimases valdkonnas aga kuulub juba mingi teise teema alla. Arvata on, et selline oma 100% mannetust konstateeriv psüühiline seisund on Eesti kodanikkonna juures saavutatud järjepideva ja kindla idapoolse (eelkõige) töötluse tulemusena. Teadupärast loodus tühja kohta ei salli ja - mida ei tee oma riik, seda teeb teine, ning seda kindlasti mitte meie riigi huvides. _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Liitunud: 21 Mai 2008 Postitusi: 168 Asukoht: Kehra
Postitatud: 10 Veeb, 2010 16:20 Teema:
LUAZ-i mainisin vaid selle sildade lahenuse tõttu mitte, et see mingi kvaliteetne masin oleks mida nüüd hakata endale ihaldama.
Nimelt sel masinal maasturi jaoks imetillukesed (13") rattad aga vaatamatta sellele kliirens ikkagi s...ks kõrge. (sillatalad vastu põhja ära koristatud)
PS. Taga on tal differ täiesti olemas ja mehaaniliselt lukustatav.
Paneb mõtlema, mis?
Isegi Aserbaid¾anis toodavad oma enda tarbeks 4X4 APC-d. Vististi litsentsi alusel.
Kus on nüüd meie eneseväärikus? Aga meie ju ei oska ja meie ei suuda, ja üleüldse ... _________________ Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Postitatud: 22 Veeb, 2010 18:33 Teema: MAN KAT1 8x8 APC
Soomusbuss
- lisatud soomuskarp
- soomus kaitseb: 7.62 ja eest 30mm moona vastu.
- AT miinide ja IED kaitse puudub. _________________ otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Ta¹kendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu.
Viimati muutis seda setu (22 Veeb, 2010 20:07). Kokku muudetud 1 kord
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
.
) - see kõik on juba ammu-ammu tehtud. Ja ei ole mõtet ka A-st B-st alates targutada teemadel, et mis ikka see kõige optimaalsem on. Noh, et kas ujuvus ja mis kiirusega jne.
Arvata on, et selline oma 100% mannetust konstateeriv psüühiline seisund on Eesti kodanikkonna juures saavutatud järjepideva ja kindla idapoolse (eelkõige) töötluse tulemusena. Teadupärast loodus tühja kohta ei salli ja - mida ei tee oma riik, seda teeb teine, ning seda kindlasti mitte meie riigi huvides. 
