Autotehnikateema

[T-62]

T-34-l ei ole sharniire

[jackpuuk]

T-34-l ei ole sharniire

Pole jah, kuid enamik tehnikasse puutuvaid vidinaid on sel olemas, näiteks elektrisüsteem, millest viimases küsimuses juttu.
Ka on tsiviiltehnika reeglina mingil määral lihtsam kui militaartehnika.
Tegelikult oli minu huvi teemat tekitades, palju on meil nö. teoreetikuid ning nö. praktikuid. Sest vaielda näiteks teemas "Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks", siis hakkab mind paratamatult huvitama, kui palju on tegemist selliste tehnikameestega, kes oma teadmisi ka praktikas kasutavad. Teoorias vägevad insenerid projekteerivad vägevaid masinaid, praktikas laguneb masin sellisest kohast, kus remontimiseks aitab ainult masina algosakesteks lammutamine. Ning kui oled seda sunnitud tegema, siis tekib vägisi tahtmine konstruktor panna seda lagunevat sõlme remontima järjepidevalt vähemalt kuu aja jooksul. Esimese kuuga saab teoreetikust praktik, kes oma tulevastes töödes arvestab ka remondivajadusega.

[ghost]

Tehnika remontimine kirja teel on veel hullem, kui inseneri vaimusünnitust praktiliselt lahata. Eriti tigedaks teeb asjaolu kui tahad plokikaane tihendit vahetada ning pead selleks autol mootori maha võtma - näide elust enesest. Eks on elus teisigi pealtnäha lihtsaid asju tehnika juures keeruliseks aetud ja nõuavad teinekord päkapikkude abi, et mingile kohale auto juures ligi pääseda ilma autot täielikult koost lahti võtmata.
Igal rikkel võib olla mitu põhjust ja tihtilugu on õige koht viimane asi mida kontrollid - Murphy seadus.

[Tux]

Uut nuputamist kah natuke.
Tegu siis Datsuniga jälle, sõidan õhtusel ajal, väljas pime, tuled kõik põlevad ilusti.
Teel mõned järjestikused lohud, auto läheb resonantsi ja esivedrustus käib peale viimast hüppekat põhjas ära, samast hetkest tuled kustunud. Ühtegi tuttavat ligiduses ei elanud ja mobiili kah ei omanud veel (varajased 90-dad ikkagi). Hakkasin asja uurima (gabariidid jäid äkki isegi põlema , vot ei mäleta enam), kaitsmed terved, pirnid terved, nonii kas süütelukk või tulede lüliti. Samas relee nagu klõpsuks , näppisin juhtmeid ja kaitsmeid, ühesõnaga kuhu ligi pääsesin kottpimedas, kõike näppisin. Tulemus täitsa null.
Lülitit klõpsutades läks korraga üks tuli põlema, edasi klõpsutades teine kah, ohh seda rõõmu , keerasin otsa kodupoole tagasi ja sõitsin probleemideta koju. Järgmisel päeval näppisin kõik detailid valges üle, mida ei leidnud, see oli loomulikult probleem .
Paar nädalat sain probleemideta sõita, ühel õhtul jälle august läbi kõva kolksuga, sama jama.
2 kilti kuuvalgel koduni (lumi oli maas ja täiskuu ), sõber tulesid klõpsutama ja ise igaltpoolt asja uurima.
Viga leitud viie minutiga ja kõrvaldatud kümnega.
Esialgu vihjeid ei anna

Aku oli sul ilmselt korralikult kinnitamata ja seisis niisama raskusjõu abil oma kohal? Kui august läbi panid, siis siis lendas aku oma kohalt ja rebis massijuhet nii, et see enam ühendust ei andnud. Pärast seda kui sa masinat lammutasid vajus see jälle mingisse positsiooni, kus ühendus toimima hakkas.
Muide, mul on ka Datsun olnud, tõin Soomest spordikotitäie viinade eest millega ma siis NL piirivalvest ja soome tollist tuima näoga mööda kõndisin. Kui koju jõudsin ja masina puhtaks pesin siis ei jõudnud ära needa asjaolu, et Põhja-Soomes oli sellel ajal polaaröö kui ma autot ostsin... Ega midagi, sõitsin paar päeva hoolega linnas ringi ja müüsin siis masina mingile Leningradi tüübile seljakotitäie rublade eest edasi.

[jackpuuk]

Kamraad Tuxi jutul on vihje sees, kuid aku oli korralikult kinnitatud.
Nüüd annan omapoolse vihje, igasugu lollakate elektriprobleemide puhul masinate juures tuleb kontrollida ja veelkord üle kontrollida ............ olemasolu. See minu poolt nimetatu on tavaliselt duubeldatud kui mitte tripeldatud. See peaks juba vägev vihje olema.

[jackpuuk]

Tehnika remontimine kirja teel on veel hullem, kui inseneri vaimusünnitust praktiliselt lahata.
Igal rikkel võib olla mitu põhjust ja tihtilugu on õige koht viimane asi mida kontrollid - Murphy seadus.

Tehnikaga kokkupuutuvad inimesed alustavad kontrollimist alati lihtsamaist võimalikest probleemidest, alati ei vii need sihile.
Võin öelda, et teema vastu huvi jätkudes tuleb ka raskemaid küsimusi, praegused on lihtsamate killast.
Tehnika remontimine kirja või telefoni teel, selle põhihädaks on see, et inimesed ei suuda kirjeldada, millised sümptomid on ja mida nad enne ja peale sümptomi ilmumist masina juures tegid.
Üks kirjeldab, et starter tegi põnna-põnna, teine aga, et vinn-vinn, lähed ise kuulama, tegelikult tegi põnna-põnna-vinn-vinn.

[Lawrence]

Mass kadus ära??

[jackpuuk]

Mass kadus ära??

Kadus küll, aga kuskohast ja kuidas, starterist käima ju läks ?
Küsimusele küsimusega ei vastata, paluks selgitada kah.

[Lawrence]

Ma ei ole küll kunagi datsunit lähemalt näinud aga tuledel ja viledel on tavaliselt üks juhtmestik ning mootoril teine. Kui relee peale põrutust varjusurma vajus siis pidi kaitsmeploki maandus kuskilt järgi andma.

[Lawrence]

Oksüdeerunud relee pesa võib ka sellist asja põhjustada

[maanus]

Mootoril ja kerel sageli eraldi massijuhtmed. Võib ju starterist käima minna aga kere massi ei ole ja kõik muud elektriseadmed mis kere massiga seotud jäävad tummaks. Või toimivad hädiselt massiahela suure takistuse tõttu.

[jackpuuk]

Mootoril ja kerel sageli eraldi massijuhtmed. Võib ju starterist käima minna aga kere massi ei ole ja kõik muud elektriseadmed mis kere massiga seotud jäävad tummaks. Või toimivad hädiselt massiahela suure takistuse tõttu.

Pihtas-põhjas, vähemalt üks praktik on meil siin olemas (peale minu tagasihoidliku isiku muidugi ).
Tegelikult ongi niimoodi, et aku pealt läheb kere külge juhe ja selle otsas on kahestuv klemm, mis kinnitub poldiga kere külge, kuna juhe läheb kaheks, siis tegelikult on mootorimass olemas. Kui nüüd keresse läbi kinnituspoldi ja klemmi massiühendus ei jõua, siis hakkabki jant pihta. Aga!
Aga on see, et reeglina on autudel mootori teisest otsast peenem juhe igaksjuhuks veel keresse viidud, kuna läbi aku all oleva jämeda ühenduse tuled-viled massi ei saanud, siis käis kõik läbi selle peenikese juhtmeühenduse. Ühendus vaeseke ei pidanud aga koormusele vastu, nii läks ühenduskoht vaikselt "ussitama" ja peale kõvemat põrutust ei suutnud enam korralikku ühendust anda. Aga väike ühendusekene oli veel olemas, tulesid klõpsutades tekkis sädelahendus, mis klemmi kerega kokku "keevitas". Kahekesi toimetades oli kapoti all pimedas sädelus kohe näha, üksi sinna vaatama ei küündinud.

Aga anname siis ühe natuke keerulisema vea kah
Üks vanem apastraat, jagaja saab ülekande väntvõllilt. Paneme süüte õigeks, tühikäigul käib ilusti, nagu gaasi anda, hakkab läkastama, tulistab karpasse ja teeb igasugu teisi võtteid .
Sai kontakte vahetatud jne. lõpuks sai teine jagaja peale, küünlad vahetatud, süütepool, juhtmed jne. ühesõnaga kõik mis võimalik süüte poolelt.
Unustasin, viga oli vaikselt süvenev kuni ühel hetkel muutus täiesti hulluks, nii et pmst. polnud sõita enam võimalik.
Seekord polnud tegemist väga lihtsalt kõrvaldatava veaga, kuid raskem oli vea leidmine.
Tuld!

[maanus]

Mis aparaadiga tegu oli? Tekstoliidist jaotushammasrattaga mootor?

[lamjak]

Kui tegu Gorki tehase mootoriga, siis on see üpris usutav, et nukaratas on vabapidamisel.
Mõnel teisel masinal võiks kahtlustada hammasrihma lõtvust või paari hamba puudumist.

[Lemet]

Võiks olla vaakumkorrektor kah, aga ilmselt see ei klapi, liiga lihtsalt ravitav...või on "sõbrad" jagaja pealt juhtmed ringi tõstnud. Volga käis päris edukalt tühikäigul, kui süütepooli juhe silindriauku panna ja silindri oma jälle keskele.