Novembri lõpul (vist 24. 11. 1944.a.)lahkusid Saksa väeosad Sõrvest.
Kuna koostan ristsõnu ja novembrikuusse tahaks koostada ühe just sellel teemal siis palun andke teavet lahkuvate väeosade kohta!
Minu teada tegid punased ka ühe ebaõnnestunud dessandi.
Vintri dessant
äkki see aitab http://www.ekspress.ee/viewdoc/C257F77C ... 1D004303FF
Ja siit ka midagi http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-17.htm
kui abiks on, siis palun väga http://www.postimees.ee/171004/esileht/ ... 147504.php
Lahingud Sõrves
Mati. Lähemalt saad lahingutest Sõrves ja väeosade evakueerimisest lugeda
http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-17.htm
On olemas ka anmed väeosade kohta, mis antud saidil pole kõiki ära toodud.
http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-17.htm
On olemas ka anmed väeosade kohta, mis antud saidil pole kõiki ära toodud.
Võitjal on alati õigus?
Samas foorumis ja teemas ca aasta tagasi olnud Arensburgeri poolt alustatu
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=211
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=211
Vintri dessant
Minu ema on Vintril syndinud ja kasvanud , seal elasid ka tema vanemad ehk nii öelda minu vana-vanemad.
Enne kooli minekut veetsin 50% ajast maal ja 50% kuressaares ,mis tol ajal oli Kingissepa, sest vanemad elasid linnas.
Lugesin Expressis kirjeldust Vintri dessandist ja leidsin nime ,mis kuidagi ei seostu Vintri kyla elanikuga nimelt,,,Elga Ruškis.
Enne söda oli Vintri kylas yle 50 talu söja löpus ajaks mil venelased saabusid oli maju kus elasid veel nii öelda maha jäänud elanikke ( kes polnud veel yle mere Rooti pögeneda jöudnud ) 7 talu kus elati, kui vaja vöin meelde tuletada ka koha nimed ja inimesed ,kes elasid sest sama kontingent oli alles ka siis kui mina poisikesena seal Vintri maadel ringi jooksin.padruneid ja granaate kokku korjates,
Mis hiljem sai lökesse loobitud.
Artiklis mainitud nimi Poopu Oskar on kohaliku päritolu töesti .
Mis puutub tema venda keda mainitakse ,,Augustin ,siis selle mehe nimi oli ..Poopu August
Aga kahjuks Elga Ruškis ei eksisteeri minu teadvuses.kusagil,
'Kuna vanema oli kursis kyla nais-poolega ,siis ka tema suust ei kölanud sellist perekonna nime nagu,,,Ruškis .
Arvan see Vintri kyla jaoks vööras nimi.
Kuigi pole arhiivis ega paberites sorinud,kuid mu vanaema armastas söjast rääkida,samuti vanaisa ja nende kirjelduste järgi sain nagu oidu mis seal toimus Vintri dessandi ajal ja kes seal elasid.
Vähe sellest enne venelaste liikumist Vintri peale olevat sakslased käsutanud rahva ranna äärsetest kyladest minema ,nii et inimeste kykitamine maja körvale kaevatud kaitse kraavis on eba-töenäoline.
See et sakslased teadsid dessandi saabumise aega vöib järeldada juba sellest ,miks kohalikel elanikel kästi päeval enne puna-dessandi saabumist lahkuda.
Mingit sakslaste staapi Vintril ei eksisteerinud,ka mitte mere ääres,sest enne söda olid enamus mereäärsed maad pödude all ja suurim hoone mis Vintril asus mere ääres oli kohalik kalavastuvötu punkt,millest minu ajaks oli säilinud vaid vundament.
Seal oli saksa vägedel midagi lao moodi tol ajal sisse seatud ,koos telefoniga.
Mereäär oli kyll täis kaitsekraave ,mis sakslaste poolt höivatud ,kuid sinna elanikke ei lastud ,sest osa oli minema viidud juba enne ja nood maha jäänud suunati Löopöllu kanti ,mis jääb enam Sörve poole ja maa sygavusse.
Dessant olevat jaa saabunud öösel ,ning kuna punaväelased ei saanud kohe kaldasse , ( Vintril on meres 3 suurt leetseljakut esimene 500 m teine kusagil 800 ja kolmas kus neid maha aeti alustelt kusagil 1300 kaldast )siis olevat neid osa uppunud lihtsalt meres kuna vee-temperatuur ja varustus mis meestel oli vedas nad pöhja ja ylejäänud vötsid maha kaldal asuvad kuulipildujad.
Kive mille taha peituda , ,kus oodata hommikuni on seal paigas meres kusagil 7 - 8 ,
Kuna suvi oli pöhi aeg ,kus meres ringi askeldada siis tunnen seda kanti.
Ka oli tavaks asetada merre pöhjaöngi millega pyyti kala ja seda olen ma seal kandis teinud aastaid ,seega vöib eeldada ,et tunnen kohaliku rannajoont,sest olen maal kodu käinud ka jahiga Kuressarest möned korrad sygis-tormidega ,mille eest vene piirivalve ,kes mulle kodu järgi tuli sai vanaisalt tavaliselt paar pudelit viina ja söögikraami ,kuna nende jaoks oli see määrustiku rikkumine.
Tavaliselt ei lubatud jahiga kaugemale kui Salme liin ja sellegi jaoks pidi teatama neile enne.
Vöite eeldada kui palju meri töuseb sygisega ,sest ajal kui toimus dessant oli meri körgel nagu Saaremaal öeldakse ja kivid millest jutt ulatuvad kusagil 30 cm vörra yle mere pinna.
Vanaema kui justustas sellest ,,kasutas sellist väljendit mis puutub dessanti ja selle nurjumist illustreeris seda väga konkreetselt emotsionaalselt-
....tär-tär-tär..tuhat viissada surnut,,,
See et Poopu Oskar pääses ,seda vist vöib lugeda selle teeneks et tundis kohalike olusid ja asus kohe vette visatuna (sest nad aeti alustelt merre pyssi-päradega ) ujuma Kaavi suunas ,mitte linna poole kaldasse nagu enamus ja kuna Kaavi poole meri töuseb ja läheb madalamaks ,see ta ka päästis.
Ööl mil nad merre loobiti oli vesi vaid kuskil 5 - 6 kraadi Celsius.
Kui kaua peab sinelis ja saabastes mees vastu sellises kesk-konnas ?
--------------------------------------------------------------------------------
..löik Expressist,,,Minu silme all kargas poiss vette, raadiojaam seljas, ja kadus vee alla. Hüppasin järele, et haarata temast kinni, aga jäin hiljaks,” meenutab praegu Võrus elav kunagine polgu partorg Feliks Pärtelpoeg (84). Sügavas vees oli sõdida üliraske, et mitte öelda võimatu. Pärtelpoja sõnul kestis lahing kaks-kolm tundi, millele järgnes tundidepikkune vees ulpimine. “Kaksteist tundi olin meres ja ma elan. Lauatükk päästis mind. Olin poolalasti, kui mu poisid mind välja tirisid. Tahtsin ennast maha lasta, aga nad tulid vahele,” räägib Pärtelpoeg
----------------------------------------------------------------------------
MIs puutub punasödurisse Pärtelpog-a ja tema legendi ,kes södis 2- 3 tundi sygiseses vees ,siis seda vöib rääkida oktoobri-lastele ,
10 ,minuti pärast vees olemist on käed nii kylmunud ja kohmetud ,lisaks hakkab inimene lödisema ja mingist relva käsitsemisest ei ole juttugi.
Olen kuulnud vaid seda et saksa-pool tegi puhta vuugi ,tagudes kuulipildujatega mere tyhjaks,
Mis paneb imestama et seesama PÄrtelpoeg ulpis meres 12 tundi ,,tema versioon.
--------------------------------------------------------------------------------
See kölab samal tasemel kus 50 aastane Mao-Ze Dung ujus yle jöe ,mille laius ligi 3 km ja kus voolus teeb sust kaltsupuntra esimese 3 minutiga ,sest too on köige sitem koht seal jöes ,kus yldse yletada jöge.
-------------------------------------------------------------------------
Raske uskuda politruki legendi .kui aus olla.
Ainukesed ,kes kyla omadest paigal istusid oli Lillevälja pere rahvas ja peremees Mart oli see ,kes hiljem värvikalt kirjeldas koos perenaise Viinega kuidas öö möödus.
Nemad olid koha peal sest nede peres oli vanaema haige ja nende pool olevat veel lisaks olnud möned haavatud ,kes ei kannatanud transporti.see ka pöhjuseks ,miks nad lubati kodu jääda.
Lillevälja talu asus selle kalavastuvötu punkti lähedal ,kus eeldatavasti oleks vöinud asetseda nii nimet saksa vägede staap. STAAP.
Minu vanaisa vanaema kohapeal ei viibinud,
Hommikul saksa södurid öngitsesid merest surnuid välja mis laoti virna ja maeti pärast,
Poopu suhu pandud jutt Expressis räägib 220 vangilangenust ,kuid Mardi jutt kölas veidi teisiti.
KUna ise syndisin hiljem ja tean juhtunust vaid see mis kohalik kyla rahvas rääkis ,siis ei oska seisukohta vötta.
Kuulates kyla versiooni ,siis mingit erilist tulistamist dessandi poolt ei tomunud ,pigem myrtsusid kaldal saksa kuulipildujad ,mis pyydsid maha vötta noid pargaseid ,ehk aluseid.
See oleks nagu versioon ,mis Vintri kyla käest kuuldud
Enne kooli minekut veetsin 50% ajast maal ja 50% kuressaares ,mis tol ajal oli Kingissepa, sest vanemad elasid linnas.
Lugesin Expressis kirjeldust Vintri dessandist ja leidsin nime ,mis kuidagi ei seostu Vintri kyla elanikuga nimelt,,,Elga Ruškis.
Enne söda oli Vintri kylas yle 50 talu söja löpus ajaks mil venelased saabusid oli maju kus elasid veel nii öelda maha jäänud elanikke ( kes polnud veel yle mere Rooti pögeneda jöudnud ) 7 talu kus elati, kui vaja vöin meelde tuletada ka koha nimed ja inimesed ,kes elasid sest sama kontingent oli alles ka siis kui mina poisikesena seal Vintri maadel ringi jooksin.padruneid ja granaate kokku korjates,
Mis hiljem sai lökesse loobitud.
Artiklis mainitud nimi Poopu Oskar on kohaliku päritolu töesti .
Mis puutub tema venda keda mainitakse ,,Augustin ,siis selle mehe nimi oli ..Poopu August
Aga kahjuks Elga Ruškis ei eksisteeri minu teadvuses.kusagil,
'Kuna vanema oli kursis kyla nais-poolega ,siis ka tema suust ei kölanud sellist perekonna nime nagu,,,Ruškis .
Arvan see Vintri kyla jaoks vööras nimi.
Kuigi pole arhiivis ega paberites sorinud,kuid mu vanaema armastas söjast rääkida,samuti vanaisa ja nende kirjelduste järgi sain nagu oidu mis seal toimus Vintri dessandi ajal ja kes seal elasid.
Vähe sellest enne venelaste liikumist Vintri peale olevat sakslased käsutanud rahva ranna äärsetest kyladest minema ,nii et inimeste kykitamine maja körvale kaevatud kaitse kraavis on eba-töenäoline.
See et sakslased teadsid dessandi saabumise aega vöib järeldada juba sellest ,miks kohalikel elanikel kästi päeval enne puna-dessandi saabumist lahkuda.
Mingit sakslaste staapi Vintril ei eksisteerinud,ka mitte mere ääres,sest enne söda olid enamus mereäärsed maad pödude all ja suurim hoone mis Vintril asus mere ääres oli kohalik kalavastuvötu punkt,millest minu ajaks oli säilinud vaid vundament.
Seal oli saksa vägedel midagi lao moodi tol ajal sisse seatud ,koos telefoniga.
Mereäär oli kyll täis kaitsekraave ,mis sakslaste poolt höivatud ,kuid sinna elanikke ei lastud ,sest osa oli minema viidud juba enne ja nood maha jäänud suunati Löopöllu kanti ,mis jääb enam Sörve poole ja maa sygavusse.
Dessant olevat jaa saabunud öösel ,ning kuna punaväelased ei saanud kohe kaldasse , ( Vintril on meres 3 suurt leetseljakut esimene 500 m teine kusagil 800 ja kolmas kus neid maha aeti alustelt kusagil 1300 kaldast )siis olevat neid osa uppunud lihtsalt meres kuna vee-temperatuur ja varustus mis meestel oli vedas nad pöhja ja ylejäänud vötsid maha kaldal asuvad kuulipildujad.
Kive mille taha peituda , ,kus oodata hommikuni on seal paigas meres kusagil 7 - 8 ,
Kuna suvi oli pöhi aeg ,kus meres ringi askeldada siis tunnen seda kanti.
Ka oli tavaks asetada merre pöhjaöngi millega pyyti kala ja seda olen ma seal kandis teinud aastaid ,seega vöib eeldada ,et tunnen kohaliku rannajoont,sest olen maal kodu käinud ka jahiga Kuressarest möned korrad sygis-tormidega ,mille eest vene piirivalve ,kes mulle kodu järgi tuli sai vanaisalt tavaliselt paar pudelit viina ja söögikraami ,kuna nende jaoks oli see määrustiku rikkumine.
Tavaliselt ei lubatud jahiga kaugemale kui Salme liin ja sellegi jaoks pidi teatama neile enne.
Vöite eeldada kui palju meri töuseb sygisega ,sest ajal kui toimus dessant oli meri körgel nagu Saaremaal öeldakse ja kivid millest jutt ulatuvad kusagil 30 cm vörra yle mere pinna.
Vanaema kui justustas sellest ,,kasutas sellist väljendit mis puutub dessanti ja selle nurjumist illustreeris seda väga konkreetselt emotsionaalselt-
....tär-tär-tär..tuhat viissada surnut,,,
See et Poopu Oskar pääses ,seda vist vöib lugeda selle teeneks et tundis kohalike olusid ja asus kohe vette visatuna (sest nad aeti alustelt merre pyssi-päradega ) ujuma Kaavi suunas ,mitte linna poole kaldasse nagu enamus ja kuna Kaavi poole meri töuseb ja läheb madalamaks ,see ta ka päästis.
Ööl mil nad merre loobiti oli vesi vaid kuskil 5 - 6 kraadi Celsius.
Kui kaua peab sinelis ja saabastes mees vastu sellises kesk-konnas ?
--------------------------------------------------------------------------------
..löik Expressist,,,Minu silme all kargas poiss vette, raadiojaam seljas, ja kadus vee alla. Hüppasin järele, et haarata temast kinni, aga jäin hiljaks,” meenutab praegu Võrus elav kunagine polgu partorg Feliks Pärtelpoeg (84). Sügavas vees oli sõdida üliraske, et mitte öelda võimatu. Pärtelpoja sõnul kestis lahing kaks-kolm tundi, millele järgnes tundidepikkune vees ulpimine. “Kaksteist tundi olin meres ja ma elan. Lauatükk päästis mind. Olin poolalasti, kui mu poisid mind välja tirisid. Tahtsin ennast maha lasta, aga nad tulid vahele,” räägib Pärtelpoeg
----------------------------------------------------------------------------
MIs puutub punasödurisse Pärtelpog-a ja tema legendi ,kes södis 2- 3 tundi sygiseses vees ,siis seda vöib rääkida oktoobri-lastele ,
10 ,minuti pärast vees olemist on käed nii kylmunud ja kohmetud ,lisaks hakkab inimene lödisema ja mingist relva käsitsemisest ei ole juttugi.
Olen kuulnud vaid seda et saksa-pool tegi puhta vuugi ,tagudes kuulipildujatega mere tyhjaks,
Mis paneb imestama et seesama PÄrtelpoeg ulpis meres 12 tundi ,,tema versioon.
--------------------------------------------------------------------------------
See kölab samal tasemel kus 50 aastane Mao-Ze Dung ujus yle jöe ,mille laius ligi 3 km ja kus voolus teeb sust kaltsupuntra esimese 3 minutiga ,sest too on köige sitem koht seal jöes ,kus yldse yletada jöge.
-------------------------------------------------------------------------
Raske uskuda politruki legendi .kui aus olla.
Ainukesed ,kes kyla omadest paigal istusid oli Lillevälja pere rahvas ja peremees Mart oli see ,kes hiljem värvikalt kirjeldas koos perenaise Viinega kuidas öö möödus.
Nemad olid koha peal sest nede peres oli vanaema haige ja nende pool olevat veel lisaks olnud möned haavatud ,kes ei kannatanud transporti.see ka pöhjuseks ,miks nad lubati kodu jääda.
Lillevälja talu asus selle kalavastuvötu punkti lähedal ,kus eeldatavasti oleks vöinud asetseda nii nimet saksa vägede staap. STAAP.
Minu vanaisa vanaema kohapeal ei viibinud,
Hommikul saksa södurid öngitsesid merest surnuid välja mis laoti virna ja maeti pärast,
Poopu suhu pandud jutt Expressis räägib 220 vangilangenust ,kuid Mardi jutt kölas veidi teisiti.
KUna ise syndisin hiljem ja tean juhtunust vaid see mis kohalik kyla rahvas rääkis ,siis ei oska seisukohta vötta.
Kuulates kyla versiooni ,siis mingit erilist tulistamist dessandi poolt ei tomunud ,pigem myrtsusid kaldal saksa kuulipildujad ,mis pyydsid maha vötta noid pargaseid ,ehk aluseid.
See oleks nagu versioon ,mis Vintri kyla käest kuuldud
Re: Sõrve
Killukesi Vintri dessandist
Kõigepealt nõukogude poolelt 8.armee sõjanõukogu ettekanne. Nagu näha on juba ka ebaõnnestumise süüdlane leitud ja kohtu alla antud.
Nõukogude merevägi nägi sündmust nii:
Kell 01:00 väljus Roomasaarest dessant 8 tendril, 3 KM tüüpi vahikaatril ja 2 torpeedokaatril (7.laskurdiviisi 2 pataljoni). Dessanti katma suundusid 9 torpeedokaatrit. 2 tendrit ajasid reidilt väljumisel madalikule, ülejäänud alused jõudsid maabumispaika kell 06:30. Vastane avastas dessandi kell 07:00 ja avas tule. Samal ajal lähenesid lõuna suunast 4 kiirekäigulist dessantpraami, mis samuti avasid dessandile tule. Nõukogude torpeedokaatrid ründasid 2 korda vaenlase dessantpraame, ühe uputasid ja vigastasid teist. Kella 07:20-ks maandati 5 tendrilt, 2 vahikaatrilt ja 2 torpeedokaatrilt dessant (500 meest). Üks tender ja vahekaater laskurpolgu ülemaga ajasid Vintrile lähenedes madalikule, aga ei maandanud mehi ka peale madalikult lahtipääsemist. Kell 16:00 naasid tendrid ja vahikaatrid Kuressaare sadamasse. Kell 16:30 paigutati 8.armee ülema käsu kohaselt 2 torpeedokaatrile ja 2 vahikaatrile 130 inimest, dessandiülemaks jällegi polgu ülem ning saadeti Vintrisse ülesandega maabuda ja luua side varem maabunud vägedega. Katteks sõitis 7 torpeedokaatrit. Sihtkohas tulistati dessanti kuulipildujatulega ja polgu ülem loobus maabumisest ning naasis sihtkohta. Öösel maabunud dessandiga sidet luua ei õnnestunud.
14.oktoobril üritati veelkord:
2 rühma 300.jalaväepolgust 2 torpeedokaatril, 2 KM tüüpi vahikaatril ja 2 luubil väljusid kell 00:30 Roomasaarelt Vintrisse, ülesandega varjatult maabuda ja liituda maabunud dessandiga, kui dessanti ei avastata, siis teha vaenlase kaitse luuret. Kell 05:12 saabuti maabumispaika, satuti vaenlase tule alla ja kell 07:28 pöörduti tagasi, Kuressaarde saabuti kell 10:35.
Saksa mereväe kirjeldus on selline:
Hommikul dessant Vintris. Vaenlase 1. laine maabub, kuna oma valvelaevad olid tingituna vajadusest katta ka Läti rannikut liiga kaugel. Maabunud vaenlane sattus mereväe jalaväeüksuste tulle, eriti paistis silma MAA 531 Hoßfeldi juhtimisel. 2. laine avastatakse 2.Schnellboot-Schulflottille poolt, kes uputab 3 paati ja ülejäänud minema peletab. Torpeedokaatrid kulutasid kogu laskemoona.
Õhtul uus dessandikatse, jällegi likvideeritud torpeedokaatrite poolt. Kaatertraalerid omakorda peale ühe auriku konvoeerimist tegid retke Kuressaare lahte, aga ei leidnud vaenlast.
Siinkohal tuleb muidugi arvestada, et ühe väeliigi kirjeldustes teinekord jätkub tähelepanu/keskendutakse enda üksustele ja dessanti tõrjumas oli ka näiteks maavägede üksusi.
Mereväepataljoni ülemal Hoßfeldil oli ka varasemaid kogemusi nõukogude dessandiga. 1943.a. oli ta tegev Novorossiiskis. Tema vedamised lõppesid siiski mõni aeg hiljem Saaremaal, Hoßfeld langes 19.novembril Sõrve lõpulahingutes.
Sakslastele tundus ka hiljem, et sovjetid üritavad samas kohas uuesti dessanti maale saata, näiteks 24.oktoobri kohta kirjutatakse, et kell 14:00 nähti vanal dessandikohal umbes 15 kuni 20 kutterit, kes tulistades rasketest automaatrelvadest (tule mõju 4-ja pallise lainetuse tõttu nõrk) lähenesid rannale. Sakslased suunasid kohale 2 miinitraalerit KFK grupi ja kaatertraalerite flotilli. Telliti välja ka lennuvägi, kes saabus kohale ja olevat 1 aluse uputanud ning 6 vigastanud, kõrvaldades sellega ohu. Kui saksa poole alused kohale jõudsid, olnud nõukogude pool juba lahinguväljalt lahkunud.
Nõukogude pool kirjutab, et kella 15:50-st kuni 18:29-ni toetasid 4 soomuskaatrit ja 8 torpeedokaatrit 8.armee tiiba, tulistades saksa vägesid Vintri lähistel. Kell 17:20 ründasid kaatreid 5 FW 190 lennukit, kaatritel hukkus 2 ja sai haavata 14 inimest, 3 torpeedokaatrit ja 1 soomuskaater said vigastada. Peale lennurünnaku lõppu olevat soomuskaatrid jätkanud ranniku tulistamist.
Allikad:
Русский архив. Великая Отечественная. Освобождение Прибалтики. Том 4-10
Хроника ВОВ Советского Союза на Балтийском море, 7
KTB Admiral östliche Ostsee
http://www.deutsches-marinearchiv.de/Ar ... ssfeld.htm
Kõigepealt nõukogude poolelt 8.armee sõjanõukogu ettekanne. Nagu näha on juba ka ebaõnnestumise süüdlane leitud ja kohtu alla antud.
- Vintri2.jpg (74.39 KiB) Vaadatud 9839 korda
Kell 01:00 väljus Roomasaarest dessant 8 tendril, 3 KM tüüpi vahikaatril ja 2 torpeedokaatril (7.laskurdiviisi 2 pataljoni). Dessanti katma suundusid 9 torpeedokaatrit. 2 tendrit ajasid reidilt väljumisel madalikule, ülejäänud alused jõudsid maabumispaika kell 06:30. Vastane avastas dessandi kell 07:00 ja avas tule. Samal ajal lähenesid lõuna suunast 4 kiirekäigulist dessantpraami, mis samuti avasid dessandile tule. Nõukogude torpeedokaatrid ründasid 2 korda vaenlase dessantpraame, ühe uputasid ja vigastasid teist. Kella 07:20-ks maandati 5 tendrilt, 2 vahikaatrilt ja 2 torpeedokaatrilt dessant (500 meest). Üks tender ja vahekaater laskurpolgu ülemaga ajasid Vintrile lähenedes madalikule, aga ei maandanud mehi ka peale madalikult lahtipääsemist. Kell 16:00 naasid tendrid ja vahikaatrid Kuressaare sadamasse. Kell 16:30 paigutati 8.armee ülema käsu kohaselt 2 torpeedokaatrile ja 2 vahikaatrile 130 inimest, dessandiülemaks jällegi polgu ülem ning saadeti Vintrisse ülesandega maabuda ja luua side varem maabunud vägedega. Katteks sõitis 7 torpeedokaatrit. Sihtkohas tulistati dessanti kuulipildujatulega ja polgu ülem loobus maabumisest ning naasis sihtkohta. Öösel maabunud dessandiga sidet luua ei õnnestunud.
14.oktoobril üritati veelkord:
2 rühma 300.jalaväepolgust 2 torpeedokaatril, 2 KM tüüpi vahikaatril ja 2 luubil väljusid kell 00:30 Roomasaarelt Vintrisse, ülesandega varjatult maabuda ja liituda maabunud dessandiga, kui dessanti ei avastata, siis teha vaenlase kaitse luuret. Kell 05:12 saabuti maabumispaika, satuti vaenlase tule alla ja kell 07:28 pöörduti tagasi, Kuressaarde saabuti kell 10:35.
Saksa mereväe kirjeldus on selline:
Hommikul dessant Vintris. Vaenlase 1. laine maabub, kuna oma valvelaevad olid tingituna vajadusest katta ka Läti rannikut liiga kaugel. Maabunud vaenlane sattus mereväe jalaväeüksuste tulle, eriti paistis silma MAA 531 Hoßfeldi juhtimisel. 2. laine avastatakse 2.Schnellboot-Schulflottille poolt, kes uputab 3 paati ja ülejäänud minema peletab. Torpeedokaatrid kulutasid kogu laskemoona.
Õhtul uus dessandikatse, jällegi likvideeritud torpeedokaatrite poolt. Kaatertraalerid omakorda peale ühe auriku konvoeerimist tegid retke Kuressaare lahte, aga ei leidnud vaenlast.
Siinkohal tuleb muidugi arvestada, et ühe väeliigi kirjeldustes teinekord jätkub tähelepanu/keskendutakse enda üksustele ja dessanti tõrjumas oli ka näiteks maavägede üksusi.
Mereväepataljoni ülemal Hoßfeldil oli ka varasemaid kogemusi nõukogude dessandiga. 1943.a. oli ta tegev Novorossiiskis. Tema vedamised lõppesid siiski mõni aeg hiljem Saaremaal, Hoßfeld langes 19.novembril Sõrve lõpulahingutes.
Sakslastele tundus ka hiljem, et sovjetid üritavad samas kohas uuesti dessanti maale saata, näiteks 24.oktoobri kohta kirjutatakse, et kell 14:00 nähti vanal dessandikohal umbes 15 kuni 20 kutterit, kes tulistades rasketest automaatrelvadest (tule mõju 4-ja pallise lainetuse tõttu nõrk) lähenesid rannale. Sakslased suunasid kohale 2 miinitraalerit KFK grupi ja kaatertraalerite flotilli. Telliti välja ka lennuvägi, kes saabus kohale ja olevat 1 aluse uputanud ning 6 vigastanud, kõrvaldades sellega ohu. Kui saksa poole alused kohale jõudsid, olnud nõukogude pool juba lahinguväljalt lahkunud.
Nõukogude pool kirjutab, et kella 15:50-st kuni 18:29-ni toetasid 4 soomuskaatrit ja 8 torpeedokaatrit 8.armee tiiba, tulistades saksa vägesid Vintri lähistel. Kell 17:20 ründasid kaatreid 5 FW 190 lennukit, kaatritel hukkus 2 ja sai haavata 14 inimest, 3 torpeedokaatrit ja 1 soomuskaater said vigastada. Peale lennurünnaku lõppu olevat soomuskaatrid jätkanud ranniku tulistamist.
Allikad:
Русский архив. Великая Отечественная. Освобождение Прибалтики. Том 4-10
Хроника ВОВ Советского Союза на Балтийском море, 7
KTB Admiral östliche Ostsee
http://www.deutsches-marinearchiv.de/Ar ... ssfeld.htm
Re: Vintri dessant
Mati Õuna kirjutatu:
Meremees 2008/1 http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/48087
Meremees 2008/2 http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/48096
Meremees 2008/2 http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/48096
Re: Vintri dessant
Saksa mereväel (9.Sicherungs-Division) oli 13.oktoobri pärastlõunaks selline info:
An Vernichtung 12. früh an Ostküste bei Vintri gelandeten starken Feindbatl. war die MAA 531 massgeblich beteiligt. Ca. 200 Gefangene eingebracht und zwei 4 cm-Pak, 15 MG, 40 MP und andere Waffen erbeutet. Etwa 150 Gefallene. Eigene Verluste: Tote: 2 Offiziere und 11 Mann, Verwundete: 2 Offiziere und 20 Mann. Zweite Welle durch Seestreitkräfte in erster Linie S-Boote vernichtet. Durch Boote 2.S-Schulflottille ein Landungsfahrzeug und 1 S-Boot vernichtet, 1 weiteres S-Boot wahrscheinlich. Gegen 18,30 Uhr 12.10. zweiter feindlicher Landungsversuch Raum Ansekuele, Vintri nach Mitteilung 43.A.K.. Durch eigene KFK's und R-Boots abgedrängt ohne Feindberührung. Zusätzlich eingesetzte 6 AF's zurückgezogen. Ein neuer Landungsversuch wird erwartet.
An Vernichtung 12. früh an Ostküste bei Vintri gelandeten starken Feindbatl. war die MAA 531 massgeblich beteiligt. Ca. 200 Gefangene eingebracht und zwei 4 cm-Pak, 15 MG, 40 MP und andere Waffen erbeutet. Etwa 150 Gefallene. Eigene Verluste: Tote: 2 Offiziere und 11 Mann, Verwundete: 2 Offiziere und 20 Mann. Zweite Welle durch Seestreitkräfte in erster Linie S-Boote vernichtet. Durch Boote 2.S-Schulflottille ein Landungsfahrzeug und 1 S-Boot vernichtet, 1 weiteres S-Boot wahrscheinlich. Gegen 18,30 Uhr 12.10. zweiter feindlicher Landungsversuch Raum Ansekuele, Vintri nach Mitteilung 43.A.K.. Durch eigene KFK's und R-Boots abgedrängt ohne Feindberührung. Zusätzlich eingesetzte 6 AF's zurückgezogen. Ein neuer Landungsversuch wird erwartet.
Re: Vintri dessant
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist