Erik Sard, Otto Kirikmäe, Artur Kusma
Erik Sard, Otto Kirikmäe, Artur Kusma
Sinimägedes viibides pöörduti kolmel korral minu poole palvega saada abi inimeste sõjatee ja edasise saatuse kohta, võib-olla oli põhjuseks ELSK särk. Tunnistan ausalt - mul puudub igasugune kogemus sellise uurimistöö läbiviimiseks, kuid kuna tol hetkel ei osanud ma neid kellegi teise juurde suunata, võtsin siiski neilt need vähesed andmed mis neil anda oli.
1) Otsitakse infot ERIK SARD'i kohta, sünd. veebr 1927, olevat olnud 1943 Heidelaagris. Otsija: Ann Eskel-Ustav, ann.eskelustav@mail.ee
2) Otsitakse infot OTTO KIRIKMÄE kohta, sünd. 21.juuni 1925, olevat olnud 1943 Heidelaagris, sai haavata 1944.a. sügisel Tartu all Raadil, olevat töötanud peale sõda kuskil Ida-Virus kaevanduses. Otsija: Arno Kirikmäe, arno.kirikmae@eltelnetworks.com
3) Otsitakse infot ARTUR KUSMA kohta, sünd. 1928. Otsija: Piret Rist, piret.rist@err.ee
Kas suudab neid inimesi mingil moel aidata?
1) Otsitakse infot ERIK SARD'i kohta, sünd. veebr 1927, olevat olnud 1943 Heidelaagris. Otsija: Ann Eskel-Ustav, ann.eskelustav@mail.ee
2) Otsitakse infot OTTO KIRIKMÄE kohta, sünd. 21.juuni 1925, olevat olnud 1943 Heidelaagris, sai haavata 1944.a. sügisel Tartu all Raadil, olevat töötanud peale sõda kuskil Ida-Virus kaevanduses. Otsija: Arno Kirikmäe, arno.kirikmae@eltelnetworks.com
3) Otsitakse infot ARTUR KUSMA kohta, sünd. 1928. Otsija: Piret Rist, piret.rist@err.ee
Kas suudab neid inimesi mingil moel aidata?
SARD, Erik, Viktor en ka Erich s. 1927 Tapa, elas illegaalselt, arr. 23.02.45, trib. 22.12.45 §58-1a, 58-8, 58-11; surmaotsus; kinnip-k. Tallinn, surn. 07.03.46. Erik Sard oli Vaeküla Tehnikumi õpilane. Kehtna metsavendade jaoks tegi ta tühjaks sõjaväeosa lao Ristiku tn 6 maja keldris. Selle teostamiseks oli sunnitud tapma ladu valvanud punaarmeelase. [ar 42/4166]
http://www.okupatsioon.ee/raamat1/alfab/s2.html
Tundub, et teised kaks on kah nüüdseks surnud (vastavalt 1987 ja 1995. aastal siis):
Leidandmed LVMA.160iv.1p.7967
Pealkiri Kirikmäe, Otto Aleksandri p.
Piirdaatumid 02.06.1987-23.06.1987
Jõhvi Riiklik Notariaalkontor > 4. Notariaalkontori tsivii... > 4.4. Isikute pärandinimestikud > Kirikmäe, Otto Aleksandri p.
----
Võru Notar Õie Peedosaar > 6. Pärimistoimikud > Kusma, Artur
Leidandmed VAMA.V-783.2.1125
Pealkiri Kusma, Artur
Piirdaatumid 11.07.1995-11.08.1995
Arturil näib olevat ka tütar Vaike. Seda, kas tegu samade isikute, ei oska öelda, aga ehk on selle info põhjal vähemasti võimalik midagi kinnitada või ümber lükata.
http://www.okupatsioon.ee/raamat1/alfab/s2.html
Tundub, et teised kaks on kah nüüdseks surnud (vastavalt 1987 ja 1995. aastal siis):
Leidandmed LVMA.160iv.1p.7967
Pealkiri Kirikmäe, Otto Aleksandri p.
Piirdaatumid 02.06.1987-23.06.1987
Jõhvi Riiklik Notariaalkontor > 4. Notariaalkontori tsivii... > 4.4. Isikute pärandinimestikud > Kirikmäe, Otto Aleksandri p.
----
Võru Notar Õie Peedosaar > 6. Pärimistoimikud > Kusma, Artur
Leidandmed VAMA.V-783.2.1125
Pealkiri Kusma, Artur
Piirdaatumid 11.07.1995-11.08.1995
Arturil näib olevat ka tütar Vaike. Seda, kas tegu samade isikute, ei oska öelda, aga ehk on selle info põhjal vähemasti võimalik midagi kinnitada või ümber lükata.
Viimati muutis kanakukk, 01 Aug, 2010 17:23, muudetud 1 kord kokku.
"Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik: põhimõtted, oma hinge – kõik võimalused tulevastele põlvedele, et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi." A. I. Solženitsõn
Kirikmäe Otto m R-1675, 1962
Kirikmäe Otto m 1925 R-165, 1973
Kirikmäe Otto m 1925 Eesti SS Leegion, R-67, 1954
Kirikmäe Otto m 1925 R-165, 1973
Kirikmäe Otto m 1925 Eesti SS Leegion, R-67, 1954
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Otto Kirikmäe töötas Eesti Põlevkivis:
100 В. Вийлуп, А. Вянт, Х. Кару, О. Кирикмяэ, Я. Куусик, Я. Либман, С. Луга, Р. Мяэ, Г. Пальми, С. Павловецкий, А. Петров, Э. Прийвитс, С. Рандару, К. Рооден, Х. Руды, Э. Ряйм, М. Терентьев, В. Серын, Н. Шилианов. Комплексная механизация прохождения горных выработок на шахтах треста "Эстонсланец". Исследование. Авторизированная машинопись. Arhivaal Riigiarhiiv ERA.R-1873.1.25 1965 50
Usun, et selle asutuse arhiivi tuleks uurida, seal peaks töötajate kohta andmeid olema küll.
100 В. Вийлуп, А. Вянт, Х. Кару, О. Кирикмяэ, Я. Куусик, Я. Либман, С. Луга, Р. Мяэ, Г. Пальми, С. Павловецкий, А. Петров, Э. Прийвитс, С. Рандару, К. Рооден, Х. Руды, Э. Ряйм, М. Терентьев, В. Серын, Н. Шилианов. Комплексная механизация прохождения горных выработок на шахтах треста "Эстонсланец". Исследование. Авторизированная машинопись. Arhivaal Riigiarhiiv ERA.R-1873.1.25 1965 50
Usun, et selle asutuse arhiivi tuleks uurida, seal peaks töötajate kohta andmeid olema küll.
-
- Liige
- Postitusi: 37
- Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
- Kontakt:
Re: Otsitakse infot 3 inimese kohta
Erik Sard'i kohta:
EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU RAHVAKOMISSARI ASETÄITJA KIRI EK(b)P KESKKOMITEE SEKRETÄRILE SERGEI SAZONOVILE
20. aprill 1945. a.
27. veebruaril k.a. tegime Teile teatavaks, et Tallinnas avastati ja likvideeriti noorte vastupanu-terroristlik grupp, mida juhtis varem Saksa sõjaväes teeninud Erik Sard.
Edasise juurdluse käigus tehti kindlaks, et kuni 1945. a. jaanuarikuuni õppis Sard Virumaal Vaeküla põllumajandustehnikumis, kus direktori abiks oli tema isa Viktor Sard (arreteeritud meie poolt kui tõlk feldmarssal von Bocki armee staabi juures). Pärast seda aga, kui [Erik Sard] oli saanud koolist broneeringu mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, läks ta põranda alla.
Ülekuulamisel Sard tunnistas, et peale tema astus Vaeküla põllumajandustehnikumi üle 30 varem Saksa sõjaväes teeninud noormeest, kes otsustasid seda kooli kasutada ainult legaalseks kattevarjuks ja hoida kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse, aga kevade saabudes põgeneda metsa ja illegaalseisundisse minnes alustada aktiivset võitlust nõukogude võimu vastu.
Samal ajal saabus Eesti NSV RJRKi andmeid, et needsamad isikud kavatsevad relvavõitluseks ära kasutada kooli lähedal metsas asuvat Saksa lahingumoona ladu. Lisaks sellele sai teatavaks, et ka kohalikud elanikud tassivad sellest laost lahingumoona laiali.
Meie operatiivgrupi väljasõiduga Virumaale ja õpilaste hulgast aktiivsemate nõukogudevastaste elementide arreteerimisega tehti kindlaks, et
98-st koolis õppinud noormehest üle 50 oli minevikus olnud tõepoolest vabatahtlikuna Saksa armees ja sõjalis-fašistlikus organisatsioonis "Omakaitse", olid korduvalt osalenud lahinguis Punaarmee väeosade vastu ning haaranguis Nõukogude partisanide ja parašütistide vastu. Suurel osal neist on sõjalisi autasusid Saksa väejuhatuselt.
Kõik nad astusid põllumajanduskooli spetsiaalselt selleks, et vältida Punaarmeesse mobiliseerimist. Soojemate ilmade saabudes kavatseti koolist metsa joosta, minna illegaalsesse seisundisse ja sõltuvalt poliitilisest olukorrast otsustada, kas alustada võitlust nõukogude võimu vastu või põgeneda välismaale.
Mõned neist pidasid sidet endiste põllumajanduskooli õpilastega, kes juba varem olid läinud illegaalsesse seisundisse ja varjasid end punkreis.
Et suurem osa kooli õpilastest oli teeninud Saksa armees, seda kooli direktor Keernik ja poliitjuht Merivoo teadsid, kuid RJRKi organite töötajate eest püüdsid nad seda fakti varjata ka veel siis, kui operatiivgrupp oli kohal, et viia läbi arreteerimisi. Enamgi veel, kinnitati, et kõik kooli õpilased on nõukogude võimu suhtes täiesti lojaalselt meelestatud.
Kontrollides olemasolevaid andmeid sakslaste poolt Virumaale mahajäetud lahingumoonast, tegi operatiivgrupp kindlaks kahe Saksa lao asukohas. Üks ladu asub Rägavere vallas 3 kilomeetri kaugusel Vaeküla raudteejaamast.
Selles laos oli granaate, padruneid, süütepudeleid, lõhkeainet, lennukipomme ja mürske. Sõjamoona üldkogust seal võib hinnata umbes 40 raudteevaguni mahus.
Päris hiljaaegu saatis 8. armee trofeeosakond laoplatsi valvama kaks punaarmeelast, kes ei tulnud valvamisega toime, sest laoplatsi all oli umbes 4 ruutkilomeetrit.
Teine lahingumoona ladu asub Rakvere vallas ühe kilomeetri kaugusel Veltsi asulast ning koosneb lennukipommidest ja suurtükimürskudest.
Seda ladu ei valvata üldse.
Kasutades valve puudumist nende ladude juures, on kohalikud elanikud pidevalt laiali tassinud korratult laialiloobitud lahingumoona. Et Virumaal on trofeesõjamoona laod ja et kohalikud elanikud seda laiali tassivad, sellest oleme teatanud 8. armee vastuluureosakonna
"Smerš" ülemale polkovnik Katšalovile.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissari asetäitja julgeoleku alampolkovnik Pastelnjak.
allikas: ERAF.1, n 3, s 433, 15a-7. Tõlge vene keelest.
EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU RAHVAKOMISSARI ASETÄITJA KIRI EK(b)P KESKKOMITEE SEKRETÄRILE SERGEI SAZONOVILE
20. aprill 1945. a.
27. veebruaril k.a. tegime Teile teatavaks, et Tallinnas avastati ja likvideeriti noorte vastupanu-terroristlik grupp, mida juhtis varem Saksa sõjaväes teeninud Erik Sard.
Edasise juurdluse käigus tehti kindlaks, et kuni 1945. a. jaanuarikuuni õppis Sard Virumaal Vaeküla põllumajandustehnikumis, kus direktori abiks oli tema isa Viktor Sard (arreteeritud meie poolt kui tõlk feldmarssal von Bocki armee staabi juures). Pärast seda aga, kui [Erik Sard] oli saanud koolist broneeringu mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, läks ta põranda alla.
Ülekuulamisel Sard tunnistas, et peale tema astus Vaeküla põllumajandustehnikumi üle 30 varem Saksa sõjaväes teeninud noormeest, kes otsustasid seda kooli kasutada ainult legaalseks kattevarjuks ja hoida kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse, aga kevade saabudes põgeneda metsa ja illegaalseisundisse minnes alustada aktiivset võitlust nõukogude võimu vastu.
Samal ajal saabus Eesti NSV RJRKi andmeid, et needsamad isikud kavatsevad relvavõitluseks ära kasutada kooli lähedal metsas asuvat Saksa lahingumoona ladu. Lisaks sellele sai teatavaks, et ka kohalikud elanikud tassivad sellest laost lahingumoona laiali.
Meie operatiivgrupi väljasõiduga Virumaale ja õpilaste hulgast aktiivsemate nõukogudevastaste elementide arreteerimisega tehti kindlaks, et
98-st koolis õppinud noormehest üle 50 oli minevikus olnud tõepoolest vabatahtlikuna Saksa armees ja sõjalis-fašistlikus organisatsioonis "Omakaitse", olid korduvalt osalenud lahinguis Punaarmee väeosade vastu ning haaranguis Nõukogude partisanide ja parašütistide vastu. Suurel osal neist on sõjalisi autasusid Saksa väejuhatuselt.
Kõik nad astusid põllumajanduskooli spetsiaalselt selleks, et vältida Punaarmeesse mobiliseerimist. Soojemate ilmade saabudes kavatseti koolist metsa joosta, minna illegaalsesse seisundisse ja sõltuvalt poliitilisest olukorrast otsustada, kas alustada võitlust nõukogude võimu vastu või põgeneda välismaale.
Mõned neist pidasid sidet endiste põllumajanduskooli õpilastega, kes juba varem olid läinud illegaalsesse seisundisse ja varjasid end punkreis.
Et suurem osa kooli õpilastest oli teeninud Saksa armees, seda kooli direktor Keernik ja poliitjuht Merivoo teadsid, kuid RJRKi organite töötajate eest püüdsid nad seda fakti varjata ka veel siis, kui operatiivgrupp oli kohal, et viia läbi arreteerimisi. Enamgi veel, kinnitati, et kõik kooli õpilased on nõukogude võimu suhtes täiesti lojaalselt meelestatud.
Kontrollides olemasolevaid andmeid sakslaste poolt Virumaale mahajäetud lahingumoonast, tegi operatiivgrupp kindlaks kahe Saksa lao asukohas. Üks ladu asub Rägavere vallas 3 kilomeetri kaugusel Vaeküla raudteejaamast.
Selles laos oli granaate, padruneid, süütepudeleid, lõhkeainet, lennukipomme ja mürske. Sõjamoona üldkogust seal võib hinnata umbes 40 raudteevaguni mahus.
Päris hiljaaegu saatis 8. armee trofeeosakond laoplatsi valvama kaks punaarmeelast, kes ei tulnud valvamisega toime, sest laoplatsi all oli umbes 4 ruutkilomeetrit.
Teine lahingumoona ladu asub Rakvere vallas ühe kilomeetri kaugusel Veltsi asulast ning koosneb lennukipommidest ja suurtükimürskudest.
Seda ladu ei valvata üldse.
Kasutades valve puudumist nende ladude juures, on kohalikud elanikud pidevalt laiali tassinud korratult laialiloobitud lahingumoona. Et Virumaal on trofeesõjamoona laod ja et kohalikud elanikud seda laiali tassivad, sellest oleme teatanud 8. armee vastuluureosakonna
"Smerš" ülemale polkovnik Katšalovile.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissari asetäitja julgeoleku alampolkovnik Pastelnjak.
allikas: ERAF.1, n 3, s 433, 15a-7. Tõlge vene keelest.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Erik Sard
Kas kellelgi mingit infot antud isiku kohta?
Viimati muutis Würger 190G, 19 Veebr, 2019 22:56, muudetud 1 kord kokku.
Re: Erik Sard
https://www.geni.com/people/Erik-Sard-P ... 9505442879
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=22302
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=22302
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Otsitakse infot 3 inimese kohta
Ühendasin teemad.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist