Klindi servas oleva ava leidsin üles eile, see läheb aga ainult 5 meetrit klindi sisse ja siis lõpeb. Kas see jäi ka lõpetamata? Üldse tundub peaaegu võimatu olevat tunnelisse pääsemine. Kui keegi suudab siis andku siin ka märku.Fionn kirjutas: Tundub, et see on nii moodi
http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF&m ... 1dddb118cd
Iru tunnelid
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Paar aastat tagasi oli võimalus tunelisse pääseda läbi šurfi 1. Aga kuidas praegu ei tea.Martti kirjutas: Klindi servas oleva ava leidsin üles eile, see läheb aga ainult 5 meetrit klindi sisse ja siis lõpeb. Kas see jäi ka lõpetamata? Üldse tundub peaaegu võimatu olevat tunnelisse pääsemine. Kui keegi suudab siis andku siin ka märku.
[url=http://milind.livejournal.com][img]http://pics.livejournal.com/milind/pic/000gha0f.jpg[/img][/url]
Kondasin Iru kandis üleeile ja käisin ka tunnelites, mille sissepääsud praeguste tootmishoonete vahele jäävad (käigupikkus paarsada meetrit siia-siinapoole). Omatehtud pilte pole, aga nagist leidsin säärased: http://nagi.ee/photos/ERKIM/sets/225837/
Pealkiri on eksitav, ühes albumis on Iru ja Ülgase koos, esimesed pildid on Iru samast käigust, kus ma isegi ronisin üleeile.
Nagu kõik üksmeelselt arvavad peaks see olema murdosa sellest, mis seal tegelikult on.
Üksainus lahtine šurf ülejäänud tunnelite kohal Vana-Narva mnt ääres jääb praegu tootmishoone maa-alale. Alguses ehmatasin ära, et sellele kohale on mingi roheline hoone tekkinud, aga hiljem koordinaatide ja ortofoto järgi tundus, et siiski on auk olemas. Sellele ligi pääsemiseks peaks vast kohaliku turvamehega sinasõprust sobitama.
Aga nüüd küsimus: selle ainukese foto põhjal, mis netis ringi liigub (http://battal.pri.ee/suhfront/praegu/va ... /irro.html - šurf nr3) tundub, et kui sellest august alla laskuda, siis nagu pääseks sinna uudistama. Ometi pole ma kuulnud, et seal käidud oleks. Isegi battali entusiastid piirdusid augu serval kiibitsemisega. Milles asi, ei tea? On sealt võimalik sisse pääseda või mitte?
Edit: Aa, ei, battali klemmid väidavad, et nad on ikka nagu käinud seal all. Aga pilte pole. Ja miks siis kaardi peal punktiirjoon on?
Pealkiri on eksitav, ühes albumis on Iru ja Ülgase koos, esimesed pildid on Iru samast käigust, kus ma isegi ronisin üleeile.
Nagu kõik üksmeelselt arvavad peaks see olema murdosa sellest, mis seal tegelikult on.
Üksainus lahtine šurf ülejäänud tunnelite kohal Vana-Narva mnt ääres jääb praegu tootmishoone maa-alale. Alguses ehmatasin ära, et sellele kohale on mingi roheline hoone tekkinud, aga hiljem koordinaatide ja ortofoto järgi tundus, et siiski on auk olemas. Sellele ligi pääsemiseks peaks vast kohaliku turvamehega sinasõprust sobitama.
Aga nüüd küsimus: selle ainukese foto põhjal, mis netis ringi liigub (http://battal.pri.ee/suhfront/praegu/va ... /irro.html - šurf nr3) tundub, et kui sellest august alla laskuda, siis nagu pääseks sinna uudistama. Ometi pole ma kuulnud, et seal käidud oleks. Isegi battali entusiastid piirdusid augu serval kiibitsemisega. Milles asi, ei tea? On sealt võimalik sisse pääseda või mitte?
Edit: Aa, ei, battali klemmid väidavad, et nad on ikka nagu käinud seal all. Aga pilte pole. Ja miks siis kaardi peal punktiirjoon on?
Kas täpse viite ka annad? Kaarti nagu ikka polnud teksti juures?
Ise pole seda paberit näinud, aga kogu seda kavandatut on üsna raske maastikul paika panna. Kui teaks, mis alagi on vähemalt mõeldud. Ja väikseid varjendeid lammutati 1920. aastatel ametlikult ja puitvarjendite palgid viidi vast niisamagi, ilma formaalsuteta ära.
Mina vaatasin, et aprill 1917 seisuga oli pat nr 83 juba Maardu-suunaline. Aga 10-tollist üldse ei näita. Võimalik on pat nr 85 Nehatus, mille relvastust ma ei tea, ja üks tundmatu pat Soodevahes. Aga mõlemad on algsel liinil, edasinihutatud ei näita üldse raskepatareisid. On, mille üle mõtelda.
Ise pole seda paberit näinud, aga kogu seda kavandatut on üsna raske maastikul paika panna. Kui teaks, mis alagi on vähemalt mõeldud. Ja väikseid varjendeid lammutati 1920. aastatel ametlikult ja puitvarjendite palgid viidi vast niisamagi, ilma formaalsuteta ära.
Mina vaatasin, et aprill 1917 seisuga oli pat nr 83 juba Maardu-suunaline. Aga 10-tollist üldse ei näita. Võimalik on pat nr 85 Nehatus, mille relvastust ma ei tea, ja üks tundmatu pat Soodevahes. Aga mõlemad on algsel liinil, edasinihutatud ei näita üldse raskepatareisid. On, mille üle mõtelda.
Otsisin üles ka šurfi, mis battali kaardi järgi kannab numbrit No.4.
Koordinaadid peaksid olema põhimõtteliselt sellised:
59°27'38.82"N, 24°54'55.91"E
See on Saha-Loo tee ja Metsa tee vahelisel tühermaal kohas, kus Metsa tee poolne lagendik asendub metsatukaga Saha-Loo tee pool - kohe esimeste puude vahel. Lagendiku servas enne šurfi on orientiiriks ka üks kivi, mis on ka Vana-Narva maanteelt näha.
Battali pildi alltekst märgib õigesti - tegemist on sisuliselt kinnivarisenud auguga. Pildil endal pole kahjuks mastaapi juures ja esialgu võib tunduda, et see on suhteliselt läbitav käik. Tegelikult on tegemist augu äärealaga, kuhu pinnas pole veel serva alla kogunenud. Liikuda on võimalik seal vaid käpuli või roomates. Pildist jääb mulje, et käik pöörab paremale ja jätkub seal. Tegelikult on see ringkäik ümber auku varisenud pinnasekuhila ja see ei moodusta isegi tervet sõõri. Samas, sinna pimeda nurga taha ei hakanud ka roomama kuna polnud sobivaid riideid ning kõik kohad haisesid rebase sita järgi. Mõni uljam võib ise uurida, kas minu spekulatsioonid läksid täppi. Ise arvan, et selle augu ümber ei jõutudki tunnelit kaevata või siis jõuti teha vaid paarimeetrine jupp ühele või teisele poole.
Koordinaadid peaksid olema põhimõtteliselt sellised:
59°27'38.82"N, 24°54'55.91"E
See on Saha-Loo tee ja Metsa tee vahelisel tühermaal kohas, kus Metsa tee poolne lagendik asendub metsatukaga Saha-Loo tee pool - kohe esimeste puude vahel. Lagendiku servas enne šurfi on orientiiriks ka üks kivi, mis on ka Vana-Narva maanteelt näha.
Battali pildi alltekst märgib õigesti - tegemist on sisuliselt kinnivarisenud auguga. Pildil endal pole kahjuks mastaapi juures ja esialgu võib tunduda, et see on suhteliselt läbitav käik. Tegelikult on tegemist augu äärealaga, kuhu pinnas pole veel serva alla kogunenud. Liikuda on võimalik seal vaid käpuli või roomates. Pildist jääb mulje, et käik pöörab paremale ja jätkub seal. Tegelikult on see ringkäik ümber auku varisenud pinnasekuhila ja see ei moodusta isegi tervet sõõri. Samas, sinna pimeda nurga taha ei hakanud ka roomama kuna polnud sobivaid riideid ning kõik kohad haisesid rebase sita järgi. Mõni uljam võib ise uurida, kas minu spekulatsioonid läksid täppi. Ise arvan, et selle augu ümber ei jõutudki tunnelit kaevata või siis jõuti teha vaid paarimeetrine jupp ühele või teisele poole.
Need Iru šurfid on sisse vajunud suhteliselt hiljuti. 1980-ndatel, pärast teisel pool Narva maanteed asunud õhutõrje raketibaasi likvideerimist, oli paremal teepoolel järjestikku kolm šurfi: esimene päris Iru ämma kõrval, teine see, mida uuris ademox, ja kolmas edasi üle Saha-Loo poole viiva tee (praegu vist eramaal), kõik enam-vähem lahtised. Eriti imponeeriv oli just seesama teine šurf. Aeg-ajalt rippusid seal köied: ju siis vaprad uurijad käisid ka all.
Kinnivarisemist on tugevasti toetanud (kui mitte isegi põhjustanud) inimtegevus. Iru ämma juures oleva šurfi loopisid täis naabruses elavad inimesed, kelle jaoks see oli ideaalne prügiauk. Tänapäeval ei oska hästi enam isegi selle šurfi kohta näidata. Ka teise šurfi veeti ehitusprahti, aga et sellele autoga ligipääs polnud lihtne, siis mitte eriti suures ulatuses. Kolmandasse aga juhtisid krundi valdajad (vist mingi Iru soojuselektrijaamaga seotud asutus) reovee, mis allpool oleva streki kaudu jõudis Pirita jõkke. See kõik toimus juba nõukaajal. Kardan, et tänapäevalgi pole suhtumine muutunud - kaitsku muinsuskaitse või keegi teine.
Kinnivarisemist on tugevasti toetanud (kui mitte isegi põhjustanud) inimtegevus. Iru ämma juures oleva šurfi loopisid täis naabruses elavad inimesed, kelle jaoks see oli ideaalne prügiauk. Tänapäeval ei oska hästi enam isegi selle šurfi kohta näidata. Ka teise šurfi veeti ehitusprahti, aga et sellele autoga ligipääs polnud lihtne, siis mitte eriti suures ulatuses. Kolmandasse aga juhtisid krundi valdajad (vist mingi Iru soojuselektrijaamaga seotud asutus) reovee, mis allpool oleva streki kaudu jõudis Pirita jõkke. See kõik toimus juba nõukaajal. Kardan, et tänapäevalgi pole suhtumine muutunud - kaitsku muinsuskaitse või keegi teine.
Impiger
No3 koordinaadid on sellised:
59°27'39.32"N, 24°55'15.22"E
Tootmis/laohoonete võrkaiaga piiratud maa-alal, kuid maanteelt visuaalse vaatluse põhjal hinnates säilinud ja mitte prügi täis.
No2 koordinaadid on:
59°27'41.84"N, 24°55'40.65"E
Ligipääsetav - tootmis- ja laohoonete vahelisel alal. August pääseb tunnelisse kahes suunas.
59°27'39.32"N, 24°55'15.22"E
Tootmis/laohoonete võrkaiaga piiratud maa-alal, kuid maanteelt visuaalse vaatluse põhjal hinnates säilinud ja mitte prügi täis.
No2 koordinaadid on:
59°27'41.84"N, 24°55'40.65"E
Ligipääsetav - tootmis- ja laohoonete vahelisel alal. August pääseb tunnelisse kahes suunas.
Natuke valetasin. Tuletasin meelde vanu aegu ja meenus, et Iru ämma juures olnud šurfi hakati ikka juba varem prahti täis loopima. 1980-ndate keskpaiku oli ta veel ülesleitav, maapinnale avanes mingi mitte eriti sügav lohk. Üksikasju siiski enam ei mäleta.
Tunnel kulges endise raketibaasi all. 1980-ndatel rajati sinna tootmishooneid, millest mitmed jäid lõpetamata, kuna nõukaaeg sai otsa. Tunnel avanes klindis Laiaküla poole. Mitte kaugel sissekäigust oli juba sisse varisenud.
Raketibaas ei olnud väga suur. Temast jäid järgi mõned madalad hooned, millest diiselelektrijaama oma oli veel paar aastat tagasi alles (võib-olla on praegugi - ma pole seal enam mõnd aega käinud), sest ta jäi välja sellest alast, millele hakati tootmishooneid rajama. Natuke Maardu poole paiknesid veel mingid ropus nõukogude militaarstiilis ehitatud betoonrajatised (kas mitte laod?), millest olid varemed järgi. Kui sinna esimest korda sattusin, pidasin neid PSM rajatisteks, kuid just ehitiste ülivilets kvaliteet andis otsa kätte, et need ikka sovettide kätetöö. Praeguseks on need vist terve täiega lammutatud, sest kohe sinnasamasse kõrvale rajati tee Muuga kütuseladude juurde. Raketibaasi teenindav personal elas sealt veel edasi Maardu poole väikeses vojengorodokis.
Tunnel kulges endise raketibaasi all. 1980-ndatel rajati sinna tootmishooneid, millest mitmed jäid lõpetamata, kuna nõukaaeg sai otsa. Tunnel avanes klindis Laiaküla poole. Mitte kaugel sissekäigust oli juba sisse varisenud.
Raketibaas ei olnud väga suur. Temast jäid järgi mõned madalad hooned, millest diiselelektrijaama oma oli veel paar aastat tagasi alles (võib-olla on praegugi - ma pole seal enam mõnd aega käinud), sest ta jäi välja sellest alast, millele hakati tootmishooneid rajama. Natuke Maardu poole paiknesid veel mingid ropus nõukogude militaarstiilis ehitatud betoonrajatised (kas mitte laod?), millest olid varemed järgi. Kui sinna esimest korda sattusin, pidasin neid PSM rajatisteks, kuid just ehitiste ülivilets kvaliteet andis otsa kätte, et need ikka sovettide kätetöö. Praeguseks on need vist terve täiega lammutatud, sest kohe sinnasamasse kõrvale rajati tee Muuga kütuseladude juurde. Raketibaasi teenindav personal elas sealt veel edasi Maardu poole väikeses vojengorodokis.
Impiger
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 25 külalist