Mida kriisiks või lausa sõjaolukorraks peaks varuma?

[wudu]

miskipärast ei taha keegi seepi varuda?

Tuleks siis varuda seebikivi ja keeta kõik agressiivsed "külalised" seebiks.

[metsaline]

Sõjaolukorraks tuleb varuda esiteks teadmisi - kuidas kõikvõimalikes situatsioonides ellu jääda. Viienda kolonni ja ka rahvuskaaslastest marodööride vastu on vajalik külm- ja tulirelv(ad). Soojad riided, head saapad, toidumoon ja kõige tähtsam - viha vainlase vasta...

[paadikapten]

Tavaline narkarist või rullnokast marodöör, ma arvan, on loll ja seetõttu mitte kõik neist ei pruugi ära õppida, et kriisiolukorra ajal on alati ohutum liikuda mitmekesi. Seega mõne vajaliku asja saamiseks võib ka üksikult tuiavaid pätusid varitseda ja külmaks teha.

Kui saab selgeks, et vaenlasele vastuhakk on suitsidaalne üritus, mis midagi ei päästa, siis kulub pigem mingi kiire sõiduvahend ära... saaks siit läbi Läti ja Leedu minema kütta (ettejuhtuvaid marodööre alla ajades, kui nood just relvastatud pole).

[Madis22]

Upitaks teemat. Olgu pseudopõhjusteks siis poolakate ennustatud saabuva talve eriti suured külmad ja idavirumaal poelettidelt kaduv tatar.

Riputage tuulduma oma soojad magamiskotid, vaadake üle matkapriimuse kütusevarud, võtke poest lisaks veel üks kilo soola ja toos tikke ning oletegi vähemasti alustanud teoreetiliseks kriisiks valmisolemist.

[Kapten Trumm]

Eestis on tegelikult aastaid kultiveeritud teadmisi, et kui kriis tuleb, eks siis rakendame vastavaid seadusi ja võtame ad hoc kuskilt. Sellelt teadmiselt on kasvatatud ka õiguslik baas, mis ei annagi võimalust kriisi/sõja valmisolekut rahu ajal kontrollida (kui kontrollitav kogemata ise nõus pole). Sest Eestis on teadupärast lubamatu rikkuda omandiga seotud õigusi mingi hüpoteetilise sõja ettekäändel - just sellise ettekäändega läks omal ajal prügikasti kamina (?) loodud nn volinike eelnõu, mis pidi sätestama kriisivolinike õigused kontrollida rekvireeritava vara olemasolu ja olukorda juba rahu ajal.

Teine kriisi/sõjaolukorra postulaat tsivilistidele on - uppuja päästmine on uppuja enda asi. Samas ega seda uppujat ka keegi eriti ei õpeta. Ja kui aus olla, siis isegi KV/KL õppekavadesse ei kuulu üleelamiskursus juba ammusest ajast. Osad entusiastid viljelevad - omast initsiatiivist.

Kui suured on need müstilised supermarketi varud, mida kriisiajal siis sisemini-kamina ametnikud kaitseliitlaste hordid rekvireerima saadavad, oli näha sellest tatrateemast - paar päeva kõrgenenud tempoga ostmist (ostupaanikast on asi kaugel) ja ongi konkreetse toote varu otsas -ootame järgmist saaki Ukrainast. Ehk siis -kui keerata kinni piiriülene logistika, siis tõrked tekivad juba mõne päevaga. Tänapäeva kaubanduse võti on logistika, suuri varusid keegi ei hoia, tänapäeva maailmas saab ruttu juurde ju tuua. Õhtul tellid, hommikul läheb auto teele ja lõunaks on kaup laos olemas.

Õnneks pole Eestis põllumajandus läinud kõige kaduva teed ja eks siis suures hädas lähevad talumehe lehmad noa alla, et linnarahvale suppi keeta. Kui piimatööstuste hinnaterror (mis tuleneb omakorda enamasti välismaa omanikele kuuluvatest kauplustekettide terrorist) pole neid selleks ajaks tapamajja saatnud.

Tõsi, on ka positiivseid nihkeid - lähiajal tekib Tallinna lähikonda terve hulk suurte veemahutite ja diiselgeneraatoritega puurkaeve. See pole mingi sõjasaladus ja selleks pole ei kamin ega sisemin lillegi liigutanud. Probleemi on lahendanud (lahendamas) kohalikud vee-ettevõtted (mitte ülemakstud Tallinna Vesi) oma initsiatiivi ja EL abirahade toel.

Aga asjast, isiklikust kriisiplaanist, mis peaks sisaldama järgmisi punkte
-kuhu ma viin oma perekonna suurtest asulatest (loodetavasti on teil maa-vanaema) - eriti puudutab KV/KL-lasi. Või kuhu ma ise lähen (kui pole Tallinnas-Tartus vajalik)
-millest mina/pere seal toitub lähimad 2 nädalat
-kuidas mina/pere sooja saab/millega keedan vett ja valmistan toitu -rootsi katelok 350 kr eest on siin täiesti piisav.
-kuskohast võetakse joogivett (äkki on teil 100l boiler korteris, oma õues kaev)? Kas on veepuhastustablette?
-milline on teie asukohas lähim varjendiks sobiv hoone/ehitis, mida saab kaaskodanike jõududega kiiresti sisse seada?
-kas kodus on olemas elementaarsed medikamendite ja sidumismaterjalide varud (sidemed, rõhksidemed, plaastrid, käsimüügiravimid, võib-olla isegi paar karpi tugevaid antibiootikume).
-kas on olemas väike taskuraadio koos patareide varuga? 220V muusikakeskus ei aita.
-kes võiks olla teie sotsiaalse grupi (nt maja elanikud vms) liider kriisiolukorras-paanikaolukorras asjade juhtimine nõuab kindlat kätt, vastasel juhul pole mingeid tulemusi (julgeoleku paranemise näol). Tänapäeval saavad isegi hommikuses lumeuputuses automanikud harva jõud kokku pandud.
...
...

[Pirr]

Lõhnab küll sedasi, et kriisiolukorras on EV`s uppuja päästmine küll uppuja enda asi, kahjuks ... Ja kui kriis osutub juba pisut pikemaks, siis hakkab ka palju inetuid asju juhtuma, nagu massilised vargused, röövimised, maradöörlus jms.
Eriti nutune on olukord linnakorteris elavatel inimestel, kes moodustavad ju siiski enamiku linnaelanikest ja kui juhtub veel talv ka olema, siis sellega veel väga suured probleemid juures. Majad ju jäävad kütteta kui elektrit pole.
Soodsas olukorras on need eramajade omanikud, kellel on siiski ka haluküttel olevad ahjud-pliidid sees, mitte ainult moodne tsirkulatsioonipumpadega keskküte, mis kahjuks enam ei toimi, kui elektriga probleeme on.
Eramajade kelder võib ka mingit varju pakkuda sõjategevuse eest ja sinna on ka hea mõningaid toiduvarusid ladustada. On need siis kartulid, hoidised, konservid jms.

[Kapten Trumm]

Uppuja päästmine uppuja enda asi -pole poliitkorrektne. Öelda tuleb ametlikus keeles "meie ohuhinnangu kohaselt on oht väike".

Teine asi on muidugi see, et Eesti halduspraktikas on kombeks reaktiivne (tagajärgedega tegelev) tegevus. Praktiliselt kõik suuremad intsidendid on toonud kaasa tagantjärele tegevuse, kohati ebaproportsionaalselt intensiivse lausa (mis iseenesest juba naeruvääristab jutu, et raha pole). Raha ja haldussuutlikkust on siis küll, kui pauk käinud ja kellegi ametikoha tool kõigub. Suuremate jamadega valmisolekut praktiliselt pole (kui on, siis kuskil kapis hunnik tihti elus katsetamata ja sisulise kattega pabereid).

Hea näide on kasvõi Eesti hädaolukordade top 10, kuhu mingid sõjalise loomuga asjad ei mahu, kuid igasugu "moodsad assümmeetrilised ohud" on mõistagi esindatud. Loomulikult võib pugeda selle taha, et HOS ei reguleeri sõjast tingitud hädaolukorda, kuid paraku peab selles olukorras reageerima kogu elanikkond. Isenesest on juba vastav õigusruum debiilne ja totaalkaitse nõuetele mittevastav.

[ruger]

Briti ajaleht peab Balti riikide-Venemaa konflikti kümne aasta jooksul tõenäoliseks http://www.telegraph.co.uk/news/newstop ... y-out.html

http://www.epl.ee/artikkel/583735 Eesti Päevalehe kokkuvõte antud lingilt.

Nii et hetkel veel vist aega on 10 aastat koguda;) Seltsimehed unetud kiirustagem;)

[Gfreak]

Iga vastutusvõimelise kodaniku kohus on enda ja enda lähedaste heaolu tagada. (Ka tulevikus.) Kas see kodanik otsustab ka teiste eest hoolt kanda, on juba tema mõtteviisi asi.

Kuid arvestades tänast "ärategemise" mentaliteeti, ei tasu selle peale lootma jääda. Siit ka üleskutse: varugem lisa, et abistada kaasmaalasi, kui midagi peaks juhtuma. (ptüi, ptüi, ptüi)

Sest kui meie seda ei tee, ei tee seda keegi. (Tean, kõlab nagu jube softcore, aga oma point seal on.)

[huntmees]

PõMin tellimusel viis EKI sep-okt10 läbi uuringu: "Toiduainete omavaru olemasolu majapidamistes ning elanikkonna toimetulekuoskused kriisi-, häda- ja eriolukorras”.
Uuring kättesaadav PõMin kodulehel:
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/ ... uuring.PDF
Ilmneb see, mida oligi tarvis tõestada!
Inimestel puuduvad kodudes varud. Mingi toiduvaru on riiklikult olemas, kuid puudub süsteem, kuidas seda laiali jagatakse. Probleemiks ka joogiveega varustamine, kuna enamus on liitunud tsentraalse veega. Kaevudele ligipääs vähestele.

[Kapten Trumm]

Tsentraalne puurkaevuvesi on võimalik teha samuti "kriisikindlaks", kui pumplas on mahutid, kui varustada see diiselgeneraatori, piisava kütusevaruga ning tagada selle valve (et igasugu sabotöörid ei pääseks ligi). Kui tegemist on pumplahoonetega, mis on betoonist ning väljaspoolt kaetud muldega, siis võiks seda lugeda isegi III taseme kindlustuseks.

Ümber Tallinna seda muide ka tehakse, kuid ma ei näe, et seda Tallinnas tehtaks. Ja väljaspool tegemise initsiatiiv muide ei tule ametkondadest, kus see tulema peaks (st kelle otsene ülesanne on selline valmisolek). Esimesed sellised objektid muidu on juba valmis, ainult siin ei ütle, millised.

Riiklikud vahendid sellisteks asjadeks on olematud ja minuarust pole nt Jõelähtme valla asi hoolitseda selle eest, et kui elekter on 2 nädalat ära olnud, oleks Tallinna janustel hordidel vett võtta.

Üks põhjus muide, miks midagi ei ole, on Eesti kriisijuhtimise süsteem, mis on nö komitee meetodil. Arvestades meie geopoliitilist asendit, tuleks tõsiselt kaaluda asja juhtimist ühe juhi meetodil, nagu on see Venemaal või USA-s, Poolas ja Rumeenias. Komitee meetod on üks olulisi põhjuseid, miks asjad ei toimi, sest asi peaks töötama eri, samal tasemel ametkondade koostöös, kuid tegelikkuses üritavad eri ministeeriumid oma tekki selle "ühisosa" pealt ära sikutada ja kokkuvõttes on juba aastaid kõigil varbad paljad. Taaskord viimases lumetormis oli nähtavalt kehva ametkondade koostöö (kuid parem ju esimese "lennukiga").

Muide, nn õhukese riigi üks vaikimisi eeldus on see, et inimesele jääb rohkem raha kätte, kuid inimesel on piisavalt tarkust end ise oma raha eest kõige vastu ette valmistada- ja riik peaks ehk mingeid suuniseid andma. Nagu oli näha viimane lumetorm, ei tulnud üheseid suuniseid ega ka inimeste kaitslikku (defensive) käitumist. Oli hulk oma lollusest jänni jäänud inimesi ja suur kisa, et miks abi nii kaua tuli.

Antud juhul tähendab õhuke riik, et inimene peab ise valmistuma, mõistagi oma raha eest. St et osta korter keldrikorrusega majja, hoia kodus toiduvaru ja relva igaks juhuks, gaasimaskid kogu perele, tee endale ise tagavara kaev, osta maastikuauto ja lumeketid jne jne jne. Õhuke riik ei tähenda, et rohkem kätte jääv raha juuakse maha või raisatakse niisama. Samas tuleb tõdeda (ka tuginedes ülalnimetatud uuringule), et inimesed seda ei tee ja kui hästi järgi mõelda, siis riik ei propageeri ka. Propageeritakse turvaseksi, 5 peotäit juurvilja aga mitte isiklikku valmisolekut hädaolukorraks.

Huvitav oleks teada:

Näiteks külma sõja ajal rajati Suurbritannia tsiviilkaitse suures osas...õhukesele riigile. Sest riigil puudus raha ühiskondlikuks varjendiprogrammiks (riik ägas niigi võidurelvastumise koorma all). Kriisi eel antakse suuniseid ja elanikud ise rajanuks endale varjendid/varjed. Tegelikkus oli aga selline (olen vastavat filmi näinud, kahjuks pole sinutorus enam saadaval), et enamikele inimestele olid normaalsed varjendid kättesaamatu hinnaga ja turul pakuti mingit podjobkat "hea hinna ja kvaliteedi suhtega" või soovitati õppefilmides teha prügikottidest "varjendeid". Probleem on ka selles, et paljud Inglise linnad on ehitatud piltlikult sohu (ka London) ja seepärast pole seal keldrid väga levinud, kuna veetase maapinnas on üsna kõrgel - maa-alune ehitis on seal kallis teha. Samal põhjusel on nt Londonis koduaeda kaevatud varjekraav ööga lihtsalt vett täis. Ka on seal levinud suhteliselt õhukeste seintega telliskivhooned, mille vastupidavus lööklainele on erinevalt betoonhoonetest vilets (Hiroshimas jäid betoonist hooned püsti isegi epitsentris) ja igasugu tuppa vinkelrauast tehtud kokkupandavad "varjendid" jäänuks lihtsalt telliskivihunniku alla, kus välja kaevamas kedagi polnud.

[/quote]

[huntmees]

Eks ta nii välja paistab ka ju, et 2010 aasta uuring keskendub üsnagi elanikkonna omavarude olemasolule. Seevastu aastal 2006 hõisati veel uljalt, et ei arvestata inimeste isiklike toiduvarude olemasoluga.
(http://www.agri.ee/public/juurkataloog/ ... uuring.pdf )

[jackpuuk]

Otsisin üht vana omaloodud teemat (hetkel pole veel leidnud), lugesin siinse üle ja hakkasin mõtlema, on mul mingeid varusid või mitte?
Järeldus: "bensiini 1000 km läbimiseks,, masinas 3 liitrit Värska Originaali + liiter tomatimahla, seebi nööpisin eile karbist välja + igasugu dushigeele ja shampoone vähemalt kuuks ajaks, kuivaineid ja lihakraami nädalaks (kalakesed kuivavad paarimehe räästa all ), pädevat sooja riietust vähemalt kaheks talveks, küttepuid kah "mõned" halud kuuris." Seega on lahendamata veevarustus ja avastasin, et riidevarustusest puuduvad korralikud saapad (krdima linnainimeste värk ). Muidu peaksin hakkama saama. Ahjaaa, Lemeti nimetet porgandipeenar on kah puudu (õigemini petrool selle kastmiseks ).
Erinevaid tikke ja tulemasinaid tuleb kah igast nurgast väheke otsides välja, sellepärast kah ei pea natuke aega põdema .

[Manurhin]

Kui juba madinaks läheb, siis on väheusutav, et õnnestub autoga muretult Eestist kusagile Euroopasse sõita. Üritavad seda muidugi ilmselt paljud ja selle tagajärjel tekib teedel massiliselt liiklusummikuid (purukspommitatud teede ja sildade ja lihtlabaste liiklusavariide tõttu). Mingi karmi amfiib-nelikveolisega oleks ehk teoorias rohkem šansse, aga samas leiduks jällegi igal pool tegelasi, kes oleks vägagi huvitatud taolise liikuri rekvireerimisest. Kõige mõistlikum oleks auto (eriti kui juhtub olema 4X4, 6X6...) lihtsalt osaliselt juppideks lammutada ja mõned kriitilise tähtsusega jupid "ära kaotada". Nii on vähemalt rohkem lootust, et ta sulle alles jääb. Pole ju suvalistel marodööridel midagi peale hakata masinaga, millel puudub nt. pool mootorit, radiaatorilõdvikud, karpa ja jagaja, kardaan, roolikarp ja mille käigukast on rohkemal või vähemal määral algosakesteks lammutatud . Ise muidugi tead, kus sul kõik need pulgad ja poldid mööda elamist laiali on ja rahulikumate aegade saabudes saad kokku tagasi kruvida.

[paadikapten]

Suvaline marodöör laamendab, kiusab ja tapab puhtalt oma lõbuks, tema jaoks on igasugused muud põhjendused vaid "suitsukate" kergema karistuse saamiseks, kui tema süü peaks saamas tõestatud. Seega ole valmis võimaluseks, et su liikumatu, mittekäivituv auto lihtsalt põlema pannakse (väljamaise välimusega liikur vaadatakse enne ehk üle, et kas on autoraadio sees või ei ole, samuti võidakse sellelt rekvireerida muud väärtuslikumad jubinad).

Ehk üritaks minna pigem jalgrattaga. Niimoodi vaikselt kõrvalteedel (jalgsi ka metsas) liikudes ehk jõuab kuhugi.