Jagaks natuke ka omi värskeid mälestusi.
Asusin 2010 juuli alguses peale väikeseid üle-Eestilisi bussirännakuid ühte kaunisse kohta teenima.
Nagu ajateenijatega ikka mõnikord juhtub, tuli mul olla SBK ajal päevnik. Tegemist ei olnud enam mitte esimeste päevade vaid pigem SBK lõpuga. Igastahes minu rühmast läks tol päeval 2 meest reservi. Ülejäänud rühm oli ju siis kuskil väljas harjutustel, nii, et korrusel ei olnud kedagist peale minu, 2 tulevase reservisti ja rühmaülema. Need vabanevad tüübid pidid kõik asjad koridori peale lahti pakkima, et siis need mingi nimekirja alusel üle lugeda ja lattu tagastada. Üks tüüp, olgu ta nimi Pets, polnud praktiliselt kuskil väljas käinud. Kogu ajateenistuse oli ta olnud haiglas või kasarmus.
Kuna igavus ründas, taandusin oma päevnikulaua juurest ühe-kahe söösthüppe kaugusele ja vaatasin, kuidas Pets ja Ets asju lahti pakivad. Katelokid, põlvekaitsmed, magamiskotid, miinid ja üleüldse kõik mis antud pakiti telkmantlile lahti. Jah, miinid. Olgu ära mainitud, et KL SBK ajast oli aastaid möödas ning KV SBK miinikursuse ajal olin ma päevnik. Ning kuna ma muidu tegelen muu valdkonnaga, ei tea ma kõikide miinide kujusid peast. Igastahes paistis olevat mingi jalaväevastane survemiin. PMN? vms.
Kui ta seda käes hoidis ja selle lebomatile asetas vajus mul karp lahti. Küsisin talt umbestäpselt: "piip mida piip see piip siin teeb". Tema mulle paraku eriti miskit vastata ei osanud, sest Pets Eesti keelt eriti ei mõistnud. Samuti ei taibanud ta asjaolu, et tegemist võib olla millegi mõnevõrra ebatervislikuga. Igastahes sai rühmaülem kohale kutsutud ning kui RÜ seda vaatas tõmbusin ma reflektoorselt nurga taha, ning avasin suu, et plahvatuse korral rõhku paremini taluda.
Tõsi, tegemist oli siiski õppemiiniga nagu kiiresti selgus ja samuti ei arvanud ma, et mu rühmaülem oleks nõnda loll, et ta selle tõesti ka plahvatama paneks. Siiski mingi sisemine tunne soovitas tol hetkel eemale hoida. Sest no eeldasin küll, et ju see ikkagi on õppemiin. Aga samas kui juba kellegi seljakotti võib sattuda õppemiin, võib sinna ju täitsa vabalt sattuda ka päris miin??? Ja kuna Pets ei teadnud millega tegu, võis ta olla seda ju ka varem näppinud.
Oli ta nüüd situatsioonikoomika, mida ei saa väljaspool situatsiooni taaselustada või ehk ka natuke naljakas, aga minule jäi see asi küll meelde ja õhtul sai seda kõigile edasi räägitud.
Seletuskirju oli sellest jamast vist ikka nii mõnigi tulnud.
Muuseas teistelt tänastelt ajateenijatelt küsiks, et kas teil on ka need uued Alpina saapad, millel on keele peale EKV trükitud? Kuidas teil libedusega lood on? Meil on igastahes massikokkupõrkeid esinenud. Ma ei ole küll kunagi lehma libedal jääl näinud, aga nüüd tean, kui võimetu on üks rühm libedal jääl
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
), siis kirjutaks ka natuke. Teenima asun Tapale (11. okt) ja algselt määrati mind õhutõrjesse, kuid seal pidavat saama valida, ning siis tahaks astuda pioneeri pataljoni. Vormi kohta ütleks, et ka mul on mõned lisakilod, kuid ma olen umbes kuu aega pea iga päev jooksmas käinud, et seal vähe lihtsam oleks hakkama saada.
