Dietrich kirjutas:
Vaatan naeruga teie postitusi.Kui ikka teadmisi on vajaka,siis tarvis hakata oponenti solvama.Te väidate kõik kooris,et Saksa armees võidelnud mehed olid vabadusvõitlejad,kuid kahjuks ei suuda üksiki teist seda tõestada.Järelikult on minu töö vilja kandnud.
.
Sinu töö on tõesti vilja kandnud, enam madalamaks minu arvamine sinust minna ei saa. Neetud keerutaja ja vassija oled. Tsiteerid HANKEWITZ-it, kui tema arvamine sinuga ühtib
Dietrich kirjutas:Üks arukas artikkel ühelt arukalt mehelt
, paar postitust hiljem aga väidad teda eksivat (siis kui HANKEWITZ tolleaegseid sõduried vabadusvõitlejateks kutsus)
Dietrich kirjutas:Herra Hankewitz on lihtsalt asjast valesti aru saanud.
. Nii et kui kirjutaja väidab sulle meelepärast, on ta tark ja arukas mees, aga kui väidab sulle vastukarva, siis on sama mees lollike? Demagoogile sobiv selektiivne lähenemine - -noppida autori tekstist ainult endale sobivad tsitaadid. Kui Saksa armees võidelnud eestlased polnud vabadusvõitlejad, siis kes nad sinu arust olid? Palgasõdurid või? Või andsid kogu oma jõu aariarassi edendamiseks? Äkki hoolisid nad sinu arust hoopis saksa eluruumi laiendamisest?
Midagi ju peab nende tuhandete meeste käitumismotiiviks seadma, kui sa eitad nende vabaduspüüet. Sina püüad neist teha lihtsalt juhmakaid Hitleri sõjasulaseid, kes asjata oma naha turule viisid.
Küll on lihtne nüüd kuuskümmend aastat peale sõja lõppu naerda - oh kus lollikesed, ei osanud siis Hitlerit läbi näha. Kust võisid sel ajal tavainimesed saada infot võimu tegeliku olemuse kohta? Polnud ju veel internetti koos selle laialdaste võimalustega. Põhiline informatsiooniallikas sel ajal olid ajalehed ja raadio. Eesti Vabariigi iseseisvuse ajal (eriti selle viimasel ajajärgul Pätsi valitsemise all) olid need infokandjad valitsuse tsensuuri all. Vastavalt riigi kursile iga hinna eest neutraalsust säilitada käsitleti Hitleri-Saksamaa tegusid üsna neutraalselt, erilist kriitikat ei lubatud. Hiljem Nõukogude okupatsiooniajal oli kontroll veelgi suurem. Kuna sel ajal olid NL ja Saksamaa sõbralikes suhetes, käsitleti meedias sõda ja Saksamaa tegusid samuti rohkem kiitvas kontekstis. Mille põhjal siis pidi tavainimesel vaenulik suhtumine Saksamaasse kujunema? Peale Saksa-Vene sõja algust alanud poriloopimist võeti propagandana, eriti veel kommunistliku ajakirjanduse poolt, mille valelikkust oli okupatsiooniaasta jooksul selgelt näha saadud.
Dietrich kirjutas:.Te väidate kõik kooris,et Saksa armees võidelnud mehed olid vabadusvõitlejad,kuid kahjuks ei suuda üksiki teist seda tõestada.Järelikult on minu töö vilja kandnud. Teen viimase superseletuse,et kummutada täielikult see väärtõlgendus.
Tallinn vallutati teatavasti 28.augustil.Toompeale jõudnud eestlased heiskasid Pika Hermanni torni Eesti rahvuslipu,mille sakslased juba järgmisel päeval Saksa sõjalipuga asendasid Kui esialgu olid eestlased Saksa vägesid hästi vastu võtnud,siis peagi suhtumine muutus.Sai selgeks,et natslik Saksamaa ei kavatse taastada Eesti iseseisvust,üks okupant oli lihtsal vahetunud teisega.
Sinu "superseletus" kõlbab kassi saba alla. Mida selline käitumine siis näitas? Ainult seda, et antud ajahetkel (29.august 1941.a) ei tunnistanud Saksamaa Eesti Vabariigi olemasolu. Mis siis? Kes võis kinnitada, et see oli lõplik otsus? Käimas oli maailmasõda suurriikide vahel. Eelmisest maailmasõjast oli eestlastel üks ülioluline kogemus - tänu sellele Eesti Vabariik üldse sündiski! Uskumatute ja ettenägematute asjaolude kokkusattumusena! Samuti (nagu ma varem juba kirjutasin) poolakate ja Soome "jäägrite" näide, kes nende arust õigel poolel kaasa lüües oma riikliku iseseisvuse saavutasid. Miks pidid siis nüüd eestlased kindlad olema, et see vabariigi mittetunnistamine lõplik on? Ülimalt loogiline oli uskumus, et aidates sakslastel kommuniste udjada, saavutatakse lõpuks uuesti iseseisvus. Vaat see oli põhiline käitumismotiiv Wehrmachti astumisel.
Praegu sa, Dietrich, irvitad nende meeste üle: vaat kus topskid, kellelt nad lootsid õiglust, Hitlerilt? Pagana hea on seda nüüd tagantjärele kirjutada, kui Hitleri režiimi perverssus on üldteada. Need mehed pidid oma valiku tegema südame sunnil ja infopuuduse olukorras. Kommunistliku valitsemise hirmunäide oli kõigil silme ees, sealt polnud Eestile midagi head loota. Mängides Saksamaa väljakupoolel jäi vähemalt lootus hilisemale iseseisvusele.