Uued Kaitseväe ehitised ja baasid

[Lemet]

Siis veidi matemaatikat, kõik numbrid leitud eestikeelsest netist:

Kasutatud 40-jalane merekonteiner koos transpordiga- 25 000 eeku või 1600 EUR.

Soojustuse 140 ruudule peaks kätte saama 10 000 eegu elik 640 EURga.

Epoksiidpõranda ruutmeetri hinnaks pakutakse 500 krooni, 28 ruudu hinnaks siis 14 400 eeku ehk 920 EUR.

Lae paigaldus- karkass pluss kipsplaat- 90 eeku ruutmeeter- 2610 eeku-167 EUR

Viimistlemine- pahtel+2 korda värv- 110 eeku ruut- 3190 eeku-203 EUri.

Seinte paigaldus- ruut 80 eeku- 6240 eek- 400 euri.

Viimistlus- pahtel+2xvärv-400 eur.

Lihtsa välisukse peaks saama kätte max 200 euriga, akna tükihind ei tuleks ka mingi valemiga üle 120 euri .

Siiani oleks kokkulöödav summa siis 4890 EURi. Siit on puudu veel muidugi hulk asju, elekter, vent etc, aga ka need ei tohiks ületada teist sama paljut. Ehk siis kokku väga jämedas joones 10 000 euri. Mööbel? Naride metallkarkassid saab ehituse käigus konteineri enda konstruktsiooni külge keevitada, ei ole ei raketiteadus ega materjalimahukas. Hexaplani roppkallis kaheukseline garderoobikapp maksab 200 euri. Need hinnad on võetud esimestest ettejuhtunud pakkumistest suvakliendile, konkreetse asja puhul annaks perspektiivitundele rõhudes ilmselt hinda tuntavalt alla nillida. Nii et see tavalise elukonteineri hind 76 000 euri jääb ikka müstikaks. Järsku oli tegu eekudega?

[Madis22]

Siis veidi matemaatikat, kõik numbrid leitud eestikeelsest netist:

Kasutatud 40-jalane merekonteiner koos transpordiga- 25 000 eeku või 1600 EUR.

Soojustuse 140 ruudule peaks kätte saama 10 000 eegu elik 640 EURga.

Aga soojustuse paigaldus? Millega ja mille külge kinnitatakse?

Epoksiidpõranda ruutmeetri hinnaks pakutakse 500 krooni, 28 ruudu hinnaks siis 14 400 eeku ehk 920 EUR.

Millele see epoksiidi kiht paigaldatakse? Otse konteineri plekile?

Lae paigaldus- karkass pluss kipsplaat- 90 eeku ruutmeeter- 2610 eeku-167 EUR

See on paremal juhul materjali hind, aga paigaldus?

Viimistlemine- pahtel+2 korda värv- 110 eeku ruut- 3190 eeku-203 EUri.

Täna küsitakse töötasu pahteldamise ja värvimise eest 100 EEK/m2 bruto. Sellele lisanduvad materjal, tööjõu maksud, ettevõtte käitluskulud ja käibemaks.

Seinte paigaldus- ruut 80 eeku- 6240 eek- 400 euri.

80 EEK on karkassi ja ühe kihi tavalise kipsplaadi ruutmeetri maksumus. See tuleks paika ka panna. Lisaks veel see probleem, et ühekihilisse kipplaadi vastu ei lööda ennast komistamise puhul ära, vaid sinna kukutakse sisse.

Viimistlus- pahtel+2xvärv-400 eur.

Lihtsa välisukse peaks saama kätte max 200 euriga, akna tükihind ei tuleks ka mingi valemiga üle 120 euri .

Värvimise kohta vaata ülalt. Lihtne välisuks tuleb ka paigaldada ja luku ning lingiga varustada. Akna pinda peab normatiivi järgi olema vähemasti 8% ruumi põranda pinnast, ehk siis 2.3 m2. Kui sa tead mõnda ettevõtet, kes müüb ja paigaldab avatava akna koos konteineri seina ava sisselõikamisega, kandva karkassi paigaldamisega, aknalaua ja veeplekiga hinnaga 820 EEK/m2, siis ma oleks väga huvitatud.

Siiani oleks kokkulöödav summa siis 4890 EURi. Siit on puudu veel muidugi hulk asju, elekter, vent etc, aga ka need ei tohiks ületada teist sama paljut. Ehk siis kokku väga jämedas joones 10 000 euri. Mööbel? Naride metallkarkassid saab ehituse käigus konteineri enda konstruktsiooni külge keevitada, ei ole ei raketiteadus ega materjalimahukas.

Suured metallkonstruktsioonid maksavad täna paigaldatult ja kruntvärvitult tellijale 40 EEK/kg (2.52 EUR). Väikesed nikerdamised nagu seda on narid, mõnevõrra rohkem. Palju neid metalli kilosid sinna minna võiks?

Hexaplani roppkallis kaheukseline garderoobikapp maksab 200 euri. Need hinnad on võetud esimestest ettejuhtunud pakkumistest suvakliendile, konkreetse asja puhul annaks perspektiivitundele rõhudes ilmselt hinda tuntavalt alla nillida.

Sellesama Hexaplani nn. töövahendite kapp, mis oma konstruktsioonilt kõige enam sõdurikappi meenutab (mõnda riiulit on ikka vaja), maksab alates 320st EUR-ist.

Nii et see tavalise elukonteineri hind 76 000 euri jääb ikka müstikaks. Järsku oli tegu eekudega?

Arvestades, et ülaltoodud hindadest on umbes pool puudu ja ehitusturu hinnad on juba pool aastat julgelt tõusmas olnud, ei julgeks jaole sisustatud konteineri maksumust alla 20-25 tuhande EURi küll loota. 76 kilo on ilmselt jah ülepakutud

[Lemet]

Aga soojustuse paigaldus? Millega ja mille külge kinnitatakse?

Kui vill, siis nn. põkk-keevitusega konteineri korpusesse, kui peno, siis püstol ja vaht. Korraliku organiseerimise puhul kahe mehe kahe päeva töö mõlemal juhul.

Millele see epoksiidi kiht paigaldatakse? Otse konteineri plekile?

Peno läheb alla, sellele segu. Peno hind soojustuses sees. AB 600 valades (IMO sert) tuleb ruutmeetri hind tiba alla 500, teiste segudega märksa odavam, epovalu hind sellele 200-500 krooni vahel. Nagu näed, saab 500.- hakkama küll.

See on paremal juhul materjali hind, aga paigaldus?

Ei ole, tegu on just paigalduse hinnaga.
http://ehitus.hange.ee/hanke_kuvamine.p ... e_id=14623
Ka värvimise puhul (hetkel ei leia enam linki üles) oli tegu firmaga Lõuna-Eestist, kes just selliste hindadega toimetas. Akna hinna võtsin endale tehtud pakkumisest akendele mõõtudega 900x900, küll ilma paigaldamiseta) ning korrutasin kolmega.
etc.

Mööbel- saab ka märksa odavamalt, juba paariminutiline otsing andis tulemuseks 114 euri, kust on koguste korral ka ilmselt rääkimismaad.
http://www.ajtooted.ee/Tooted/Riidekapi ... 9-60885.wf

Nagu kirjutatud sai, on tegu väga ülepeakaela hindadega ja paljut on tõesti jäänud arvestamata. 20-25 000 EURi sisaldaks juba ka korraliku kasumi valmistajale. Kui asjaga võtaks tegeleda mingi KV struktuur, siis ei oleks vast kasum oluline või kuidas? Samuti tuleks ka materjalide pealt tugevalt hinda alla.

[Madis22]

Peno läheb alla, sellele segu. Peno hind soojustuses sees. AB 600 valades (IMO sert) tuleb ruutmeetri hind tiba alla 500, teiste segudega märksa odavam, epovalu hind sellele 200-500 krooni vahel. Nagu näed, saab 500.- hakkama küll.

Ma olen senini näinud selles hinnaklassis olema 2-3mm EPO viimistlust betoonil. Kui sul on link juhendmaterjalile vastava põrandakonstruktsiooni tarbeks (epo otse penol), siis ma oleks huvitatud sellega tutvuma.

Ei ole, tegu on just paigalduse hinnaga.
http://ehitus.hange.ee/hanke_kuvamine.p ... e_id=14623

Selge - paigalduse hind ilma materjalideta ja seda ehituse sügavaima mõõna ajal. Pärast ehituse hoogustumist Soomes on ka Eestis ehitushinnad üles läinud.

Mööbel- saab ka märksa odavamalt, juba paariminutiline otsing andis tulemuseks 114 euri, kust on koguste korral ka ilmselt rääkimismaad.
http://www.ajtooted.ee/Tooted/Riidekapi ... 9-60885.wf

Vaatand siis vähemasti oma viidatud piltigi - sinna ei mahu sõduri varustus sisse. Sellele põhimoodulile peab juurde tellima veel täispika kaks korda laiema lisamooduli ja riiulid, mis maksavad veel julgelt teist samapalju.

Nagu kirjutatud sai, on tegu väga ülepeakaela hindadega ja paljut on tõesti jäänud arvestamata. 20-25 000 EURi sisaldaks juba ka korraliku kasumi valmistajale. Kui asjaga võtaks tegeleda mingi KV struktuur, siis ei oleks vast kasum oluline või kuidas? Samuti tuleks ka materjalide pealt tugevalt hinda alla.

Tugevat kasumit siin ei ole. On käibemaks, on ettevõtte käitluskulud, mõningane riskikoefitsent (tõusvate hindadega turg) ja suht väike kasum. Umbes 50st konteinerist aasta jooksul tekiks keskmist mõõtu ehitusfirmal asja vastu huvi. Siis muutuks tasuvaks sellele eraldi projektijuht määrata, kes soodsamaid ja inimsõbralikumaid lahendusi otsima hakkaks.

[Lemet]

Eks need hinnad on nagu on, sõltuvad igaühe võimetest ja jutuoskusest. Olen ise rääkinud Hexaplani kapi analoogi hinnaks välja ka siintoodud hindadest madalama numbri(tõsi, tegu oli suurema kogusega), nii et hindu on mitmesuguseid... Ilmselt jõuame konsensuseni väite juures, et see 76 000 EURi on ikka julgelt 50 000 EURi üle hinnatud.

P.S. Kahe mehe narikonstruktsiooni maksumus- 5 m nelikanttoru 40x40 (oli kuskil 100 kr meete)r ja kaksteist meetrit samas mõõdus vinklit. 16 mm vineeri kah, 700x 2000, hind kuskil 600 eegu tuuris. Ei midagi jalustrabavat

[Some]

Sedasi arutledes paneme mõnele ärile põntsu

[Lemet]

Ärile vaevalt, aga kui nüüd mõelda, mis küll paneb riiklikke struktuure tegelikust väärtusest kordades suuremaid rahanumbreid maksma(juhul kui makstakse), siis selline "äri" võib jah küll põntsu saada. Sellelaadseid protsesse on KVs ka kohtucasena vormistunud.

[setu]

kohtucase oleks ausalt profülaktika mõttes vajalik.




Kõrgõstanis tehti turg, vaid 7000 konteinerit. nohu või nii...

all veel arhitektuuri mõttes:

[oleeg]

Kuulge! Selle energiaga, mis sellesse teemasse pandud, saaks mõni mees korraliku maja püsti panna ehk ka mõne väiksema kasarmu!

Kas te ära ei tüdine?

Ei noh, omajagu lõbus on muidugi lugeda...

terv
o

[setu]

NYC

austraalia

"vaatlussoojak"

[Kapten Trumm]

KL Tallinna malevas on kenasti kasutust leidnud Rootsi betoonkonteinerid, minge vaadake ise

[Fucs]

Elavdame vana teemat veidike.
Seda enam, et just TAPA linn saab olema meie "soomusmanöövrivõimekuste" keskpunkt.

Kohalikke (ja sekka ka mõned lõigud üleriigilisi) uudiseid 2015-2016.
Panen ka eelmise aasta asju, et näidata, et midagi kogu aeg ikka toimub ka.
Viiteid ei pane, sest need on kokku korjatud-lõigatud erinevatest dokumentidest ja artiklitest.
______________________________________________________________________________________________

Kaitsevägi valmistub jalaväe lahingumasinate kasutusele võtmiseks.
Tapa valla leht "Sõnumed" 20.02.2015

Eesti valitsus on otsustanud luua kaitseväele soomusmanöövervõime, mis tähendab jalaväe lahingumasinate, neid toetavate soomukite, liikursuurtükkide ja tulevikus võimalik, et ka tankide kasutuselevõtmist. Eesti soomusväe keskuseks saab 1. jalaväebrigaadi kodu Tapal.

Möödunud sügisel Eestile Hollandist hangitud jalaväe lahingumasinad CV90, mis hakkavad meie kasutusse jõudma järgmisel-ülejärgmisel aastal, tähendavad olulist arenguhüpet kaitseväe jaoks. Samas eeldab see ka täiendavate tingimuste loomist, et oleks tagatud soomusmanööverüksuste piisav väljaõpe. Ükski hea
talumees ei osta traktorit garaaži konutama, masin peab võimalikult palju põllul tööd tegema. Samamoodi ei hangi me jalaväe lahingumasinaid riviplatsi servale seisma, vaid Eesti aktiivseks kaitsmiseks, mis tähendab pidevat harjutamist.

Juba eelmise aasta lõpus alustati Tapa kaitseväelinnaku külje alla lähiharjutusala loomisega.
Lähiharjutusala on vaja, et kohe väeosa kõrval oleks võimalik soomukijuhtide esmane väljaõpe.
Samuti saab sellel alal läbi viia väiksemaid taktikalisi harjutusi ja koolitusi. Oleme oma plaanidest juba käinud rääkimas nii Tapa valla volikogus kui ka harjutusala lähedal asuvate külade elanikele. Ka kõigi harjutusala esimese etapi piiresse jäävate maaomanikega on kaitseministeeriumi spetsialistid ühendust võtnud ning läbi arutanud võimalused ja huvid maade omandamiseks või kasutamiseks. Mastaapsemaid harjutusi ja lahinglaskmisi hakkame CV90-tega jätkuvalt läbi viima kaitseväe keskpolügoonil. Sealseid väljaõppevõimalusi on aastate jooksul pidevalt täiustatud ning polügooni arendamine jätkub ka tulevikus.

Keskpolügoon on üks olulisi põhjusi, miks just Tapast saab soomusväe keskus.
Samas tuleb arvestada, et ka Keskpolügoonil tuleb läbi viia muutusi. Polügooni piire ei ole kavas muuta, väljaõppeala jääb ka tulevikus eeldatavalt sama suureks, kui ta praegu on. On ju näiteks keskpolügooni läänepiiriks suuresti Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja idapiiriks Ohepalu looduskaitseala, mille kaitse-eeskirjad ei võimalda väljaõppe läbiviimist.

Küll aga on praegu planeerimisel võimalus võtta keskpolügoonil kasutusele täiendavad laskekohad raskerelvastuse ja soomustehnika jaoks, mis tähendab ohualade laienemist laskmiste ajal.
Uusi laskekohti on vaja, kuna me võtame kasutusele uued relvasüsteemid, eelkõige jalaväe lahingumasinate kiirlaskekahurid, aga tulevikus võimalik et ka tankid, mis vajavad lahinglaskmiseks erinevaid tingimusi. Praeguste võimalustega saaksime osadest relvadest tulistada piltlikult öeldes vaid ühe koha pealt ja ühe sihtmärgi pihta. Kuid korralik väljaõpe eeldab, et meie laskurid saaksid kogemust erinevates lasketingimustes, nii paigal olevast kui liikuvast masinast tulistamisel ning erinevat tüüpi moona kasutamisel mitmesugust laadi sihtmärkide pihta. Uute laskekohtade loomine tähendaks, et sihtmärkide alad jääksid küll samaks, kuid nende pihta hakataks tulistama erinevatest suundadest.

Seetõttu tuleb laiendada seniseid ohualasid nii, et need ulatuksid üle praeguse keskpolügooni piiride. Ohuala tähendab piirkonda, kus laskmiste ajal ei või viibida, kuna on teoreetiline võimalus, et sinna võib lennata laskemoona, kuid märkimisväärseid keskkonnakahjustusi suure tõenäosusega ei teki. Ohualale oleks suletud juurdepääs ainult laskmiste ajal ning suletud oleks ainult konkreetse kasutatava laskesuuna ohuala.

Praegu töötavad kaitseväe ja kaitseministeeriumi eksperdid koos keskkonnaameti spetsialistidega välja täpsemaid võimalike ohualade piire. Eesmärgiks on ühelt poolt tagada sajaprotsendiline ohutus kõrvalseisjatele, teisalt aga võimalikult vähem mõjutada inimeste harjumusi selles piirkonnas looduses käia. Planeerimine lähtub eeldusest, et ohualasid hakkaksime lahinglaskmisteks sulgema eelkõige aktiivse väljaõppeperioodi ajal oktoobrist aprillini, tööpäeviti ja valdavalt tööajal, praegusel hinnangul umbes kuni 90 päeval aastas.

Seoses soomusmanöövervõime arendamisega ja vajadusega suuremate üksuste koostööd harjutada on esile kerkinud ka vajadus uue täiendava harjutusvälja loomiseks. Keskpolügooni ala jääb liiga väikeseks kompaniist suuremate üksuste kokkuharjutamiseks, samuti on vajalik harjutada koostööd siin paiknevate liitlaste üksustega või paralleelselt läbi viia erinevaid harjutusi. Praegu on kaalumisel uue harjutusvälja alana Soodla veehoidla ümbrus, mis osaliselt on kunagine nõukogude-aegne tankodroom. Ka praegu käivad kaitseväelased neil aladel harjutusi läbi viimas. Tulevane võimalik harjutusväli, mis oleks umbes 4000 hektari suurune, asuks valdavalt väljaspool looduskaitsealasid. Tegemist on suuresti riigimaadega, kus ei ela püsielanikke. Eestis ei ole teist samaväärset ala, mis oleks piisavalt lähedal soomusvägede keskusele Tapale ja Keskpolügoonile. Ühtlasi on kaalumisel võimalus, et võimaliku Soodla harjutusvälja ning keskpolügooni alad ühendataks omavahel soomukite liikumiskoridoridega, mille kaudu saaks rasketehnikaga liikuda ühelt alalt teisele otse, ilma maanteid koormamata. Koostöös Keskkonnaameti spetsialistidega otsitaksegi võimalusi selliste soomukiteede rajamiseks.

Kindel eeltingimus kaitseväe tegevuseks selles looduskaitsealade piirkonnas on, et riigikaitseliste ja looduskaitseliste eesmärkide vahel peab valitsema tasakaal ning olulist negatiivset keskkonnamõju ei tohi kaasneda. Pigem otsitakse võimalusi, kuidas elukeskkonna väärtust tõsta kaitseväe sekkumise abil. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas kaitsevägi saaks kaasa aidata Eestis unikaalse Jussi nõmme säilitamisele.

Uute harjutuskohtade kasutuselevõtmisel tuleb paratamatult ohutuse tagamiseks piirata kõrvalseisjate juurdepääsu neile aladele väljaõppe läbiviimise ajal. Looduskeskkonnale mõjuvad sellised piirangud pigem hästi, nii Eesti kui paljude teiste riikide kogemusel on just piiratud juurdepääsuga relvajõudude harjutusväljadel haruldased kooslused paremini säilinud. Kuid paratamatult põhjustavad ajutised piirangud ebamugavusi neile, kes on harjunud Põhja-Kõrvemaal matkamas, suusatamas, seeni ja marju korjamas või jahil käima. Seetõttu on juba praegu seatud eesmärgiks, et täiendavate harjutusvõimaluste planeerimisel arvestataks lisaks keskkonnale ka inimeste vaba aja veetmise võimalustega. Õppe- ja ohualadele oleks piiratud juurdepääs vaid siis, kui neil käib tegevus ning samuti piirame õppuste läbiviimist piirkonna intensiivseks puhkuseks kasutamise perioodidel.

Praegu ei ole veel langetatud otsuseid täiendavate harjutusalade arendamiseks, me oleme mõttearenduse ja seotud osapooltega plaanide tutvustamise etapis. Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja keskkonnaameti spetsialistid on käinud esialgseid plaane tutvustamas piirkonna vallajuhtidele, samuti räägime läbi nii RMK, jahiseltside, kohalike ettevõtjate ja kogukondadega ning looduskaitsjatega. Meie eesmärgiks on anda oma plaanidest varakult teada, et oleks võimalust neid vastavalt saadud tagasisidele vajadusel kohendada. Samuti saavad teised osapooled teha oma ettepanekuid ja arvestada oma tulevikuplaanides sellise võimalusega.

Kaitseväel seisab ees ülesanne arendada välja soomusmanöövervõime, mis ühelt poolt tugevdab meie riigi kaitsevõimet märkimisväärselt, teisalt aga nõuab senisest suuremat panust väljaõppe tagamiseks. Kaitsevägi teeb omalt poolt kõik võimaliku, et hoida meie keskkonda jätkuvalt kaitstuna ning võimalikult vähe häirida nii kohalikku majandustegevust kui puhkajaid. Eelkõige saab lahendusi leida koostöös ja teineteisega rääkides. Loodan jätkuvalt heale koostööle 1. jalaväebrigaadi ja kohaliku kogukonna vahel.

Kolonelleitnant Aron Kalmus,
1. jalaväebrigaadi ülem

Eesti ja USA alustavad seni suurima õhuväe õppusega
Tapa valla leht "Sõnumed" märts.2015

Algas Eesti õhuruumis ligi kuu aega kestev Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede ühisõppus, kus esimest korda taasiseseisvunud Eestis lastakse kaitseväe keskpolügoonil maapealseid sihtmärke lennukite pardarelvadest kasutades lahingmoona. 19. märtsist kuni 17. aprillini aset leidva õppuse keskmeks on Eesti ja USA õhuväe ühisharjutused ning koostegutsemisvõime edasiarendamine. Lisaks plaanitud madallendudele hävitatakse õppusel esimest korda taasiseseisvunud Eestis lennukitelt lahingumoonaga maapealseid sihtmärke. Lahinglaskmine toimub plaani järgi 24. ja 25. märtsil kaitseväe keskpolügoonil.

Õppusel tehtavaid madallende võib märgata keskpolügooni ümbruskonnas õhuruumis, mis ulatub Aegviidust Kiviõlini, ning Tamsalust mereni. Vältimaks korduvaid ülelende püüab õhuvägi hajutada madallendude lennumarsruute.

“Loodan väga, et Eesti rahvale meeldib kuulata vabaduse häält meie taevas ning inimesed toetavad õppuse toimumist,” ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. “Eelolev õppus on liitlaste poolt antud lubaduse täideviimise esimene samm. Samuti on USA kaitse-eelarvesse 2015–2016 eelarveaastate jooksul planeeritud 24,7 miljonit dollarit Ämari lennubaasi taristu laiendamiseks ning see on selge märk, et meie liitlased Ameerika Ühendriigid on võtnud Eestis kohaloleku oma pikaajalistesse plaanidesse ja sarnaseid õppusi hakkab siin toimuma regulaarselt.”

Kolonel Tarien lisas, et Eesti õhuvägi on teinud aastaid tööd loomaks siin head väljaõppetingimused õppuste läbiviimiseks ning suur tänu selle eest kuulub ka lennuametile ja Lennuliiklusteeninduse ASile väga konstruktiivse koostöö eest paindliku õhuruumi korralduse loomisel.

Õppusel osaleb Ameerika Ühendriikide õhuväe 510. hävitajate eskadrill, mis baseerub alaliselt Aviano lennubaasis Itaalias. Väliõppuse ajaks asub hävitajatega F-16 relvastatud eskadrill ajutiselt Ämari lennubaasi. Koos hävitajatega saabub Eestisse ka ligi kolmsada ameerika õhuväelast. Eesti õhuvägi tagab USA liitlaste sõjatehnika ning meeskonna vastuvõtu ning lennubaasi poolse teeninduse. Eesti õhuväe ülesandeks on ka õhuruumi kontroll ning suur osa õhutule juhtimisest. Algava ning edasiste õppuste käigus tehakse keskpolügoonil ning selle

ümbruses keskkonnalaseid uuringuid, et kaardistada õppuse ja lahinglennukite ülelennuga kaasneva müra tase erinevatel kõrgustel ning suundadel ning selle sõltuvust ilmastikutingimustest. Uuringute tulemused võetakse arvesse edasiste õppuste planeerimisel.

Nii lahingumoona kasutamine kui ka madallendude sooritamine järgib Eesti vabariigi seadusi ning on kooskõlastatud lennuametiga.

Major Avo Aljas

[Fucs]

Kaitsevägi on arengu potentsiaal Tapa vallale.
Tapa valla leht "Sõnumed" 22.05.2015

..../....
Jüripäeval toimunud vallavalitsuse istungil võttis vallavalitsus vastu korralduse kinnitada eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused.

Nimelt müüs vald maha kaks tööstuskülas asuvat kinnistut
kuhu järgmise paari aasta jooksul tuleb kaitseväe tehnikat teenindav ettevõte.
..../....

Loode tänav rekonstrueeritakse kaitseministeeriumi abil
Tapa valla leht "Sõnumed" 31.07.2015

Seoses sellega, et Loode ja Lõuna tänavate tehniline seisund on üsna halb, otsustas vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul võtta käesoleval aastal käsile Loode tänava rekonstrueerimise. Korraldatud hanke tulemusel on rekonstrueerimistööde teostajaks RIAB Teedeehitus OÜ ja tööde maksumuseks 216335 eurot.

Põhjusel, et Loode tänava suurim kasutaja on Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi sõjatehnika, pöördus Tapa vallavalitsus kaasfinantseerimise ettepanekuga Kaitseministeeriumi poole. Kaitseministeerium otsustas osaleda Tapa linna Loode tänava rekonstrueerimisel 90% ulatuses kogumaksumusest, seega summas 194701 eurot.

Rekonstrueerimisprojekt on koostatud nii Loode kui Lõuna tänavale, seejuures käesoleval aastal rekonstrueeritakse Loode tänava lõik Paide maantee ja Lõuna tänava ristmiku vahel. Tööde käigus ehitatakse tänavale uus alus, rajatakse sademevete äravool, korrastatakse mahasõidud, ehitatakse uus asfaltkate.

Ehitustööd algasid 6. juulil ja lepinguline lõpptähtaeg on käesoleva aasta 30. september.

Tapa Vallavalitsus.

Eesti ja USA õhuväeharjutus keskpolügoonil
Tapa valla leht "Sõnumed" 24.08.2015

24. augustist kuni 11. septembrini toimub Eesti õhuruumis Eesti ja USA õhuvägede ühine harjutus.
USA õhuväe poolt osaleb harjutusel 510. hävitajate eskadrill kaheksa ründelennukiga A-10. Eskadrill baseerub alaliselt Missouri osariigis Whitemani lennubaasis. Õppuse käigus kasutatakse Tapa lähedal paikneval Kaitseväe keskpolügonil lennukite pardakahurite õppemoona ning 25 naelaseid õppepomme. Kasutatav õppemoon ei tekita märkimisväärseid heliefekte.

Õhuväe õppused toimuvad tööpäeviti alates kella 10st kuni kella 17ni. Õppuse käigus sooritatakse polügooni ümbruses ka madallende. Nii keskpolügooni kasutamine kui ka madallennud järgivad Eesti Vabariigi seadusi ning on kooskõlastatud lennuametiga. Plaani kohaselt lendavad korraga keskpolügooni lähedases õhuruumis kaks ründelennukit. Osa harjutusi sooritatakse koos Eesti õhuväe kergehävitajatega Lk-39.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime kui ka suhteliselt vaikselt töötavate mootorite poolest.

Alar Laats,
Õhuväe teavitusspetsialist

[Fucs]

Kaitseväelased pidasid liitlastega Tapal sarikapidu
Tapa valla kodulehekülg 14.02.2016

Kaitseväelased pidasid liitlastega Tapal sarikapidu

Tapa linnakus tähistasid 1. jalaväebrigaadi ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased uue liitlastele mõeldud kasarmu sarikate alla saamist.

Jaanipäevaks valmivas kasarmus saab olema 300 magamiskohta, 13 õppeklassi, 32 töökohta, ruumid erinevateks ladudeks, varustuse hoolduseks ja õppetööks simulaatoritega. Projekt on koostatud Võrru ehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli kasarmu-õppehoone baasil.

Kasarmuhoonet ehitab Nordecon AS.
Järgmiste töödena on Tapa linnakus plaanis sel suvel alustada uue söökla ehitust ning soomusmanöövervõimet toetava taristu arendamist.

Praegu on Tapal asuvad liitlassõdurid majutatud konteinerlinnakusse.

Tapa valla leht "Sõnumed" 18.02.2016

Kaitseministeerium tutvustab 1. märtsil kell 17 Tapa linnaraamatukogus Kaitseväe Tapa linnaku lähiharjutusala planeeringut. Üritus on avatud kõigile vallaelanikele.

Tapa Vallavolikogu:

20. istung 30.04.2015
15.25 – 15.40
Ülevaade maaomanikega kokkulepetest Kaitseväe treeningväljaku rajamisel. Istungi juhataja Urmas Roosimägi.

29. istung 25.02.2016
15.10 – 15.40
Kaitseväe Tapa linnaku juurde (peamiselt linnakust lõunasse) rajada kavatsetava lähiharjutusala tutvustamine. Istungi juhataja Kaitseministeeriumi esindaja.

Tapa valla uus üldplaneering 2016

Kaitseväe rasketehnika liikumise tee.
Tapa linnakust keskpolügoonile liikumiseks on kavandatud ainult kaitseväe kasutuses olev rasketehnika liikumise tee, mille ligikaudne asukoht on esitatud joonisel. Tee täpne asukoht ja samatasandiline lõikumine raudteega (tehnoloogiline ülesõidukoht) lahendada projekteerimise käigus. Tee valdajal tuleb tagada kõrvaliste isikute mittesattumine raudteega lõikuvale teeosale.

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised
Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Investeeringud Tapa sõjaväelinnakusse ja keskpolügooni 2016.
EPL;Äripäev;Postimees

Uut taristut ehitatakse 2016 aastal kaitseministeeriumi valitsemisalas 51,6 miljoni euro eest. Tapa linnakusse rajatakse ligi 15 miljoni euro eest uusi hooneid, sealhulgas kasarmu 240 ajateenija majutamiseks, ning hooldushallid jalaväe lahingumasinatele. Börsifirma teatel tuleb kolmekordse kasarmuhoone brutopind 5100 ruutmeetrit. Tööde lepinguline maksumus on ligi 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd lõpevad kevadel 2016.

Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ja lõhkeõpet võimaldavaid õpperajatisi. Ameerika Ühendriigid kavatsevad oluliselt investeerida vajaliku taristu rajamisse ka 2016. aastal, kokku on Tapale ja keskpolügoonile planeeritud rajada erinevaid objekte rohkem kui 18 miljoni dollari ulatuses ning Ämari lennubaasi investeerida umbes 20 miljonit dollarit.

[Fucs]

Tapa linnast rääkides ei saa ära toomata jätta valla kodulehelt ka:
Tapa valla teenetemärgi kavaler kolonel Martin Herem

Kolonel Martin Herem teenis 2007-2008 Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana ja 2008 - 2012 Tapal Kirde Kaitseringkonna (1. jalaväebrigaadi eelkäija) ülemana, aitas koos Tapa Vallavalitsusega arendada Tapa linna ja valda, tänu kelle abile saadi Tapale vajalikke investeeringuid tänavate, teede ehituseks, üks viimaseid neist oli Tapa linnas kergliiklustee rajamine Loode tn ja Paide mnt vahele sotsiaalküla ümber.

Kolonel Martin Heremi juhtimisel 1. Kaitseväeringkond koos Tapa vallavalitsusega korraldas 9. jaanuaril 2009 ka esmakordselt avaliku "ajalootunnina" Tapa vabastamise lahingu, mida väisas tuhatkond inimest. Täna juhib kolonel Martin Herem Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust.

**********************************************************************************

Kaitseväe keskpolügooni info
http://www.tapa.ee/kaitsevae-keskpolugooni-info