Kindlasti oli see kusagil seal, sest mu vanaonu osales ka selle õhkulaskmises! Põhi organisaator oli olnud metsavend Pargas koos ümbruskonna meestega.
Paarkümmend aastat tagasi oli seal betoonala kus keskel suur lohk mujal ümbruses võsa.
Kevadel pean seal käima ja otsima selle koha ülesse.
Aseri sõjaväebaas
Aseri
Just eile otsisin infot Aseri- Sonda raudteliini kohta ja siis sattusin sellisele materjalile:
Uus vallutaja, saksa sõjavägi, kindlustades kanda Aseris, leidis peagi tänu sadamale ja Sonda-Aseri raudteele, rajada siia sõjaline tugipunkt. Eesmärgiks oli aidata läbi viia sõjalisi operatsioone Soome lahes ja lahe lõunarannikul teel Leningradi suunas. Kohe alustati sadama ümberehitamisega. Sonda-Aseri raudtee viidi Euroopa teede laiusele. Muulile paigutati rööpapaar, mis võimaldas laadimistöid otse vagunitest laevale. Randumissilda tugevtati ja varustati tõsteseadmetega. Tööd viis läbi Sondas asuv raudtee ehituskolonn ja sadam lasti käiku jaanuaris 1942. Aseri rannikumeri ja sadama akvadoorium tõkestati mitmekordsete miiniväljadega. Meriküla rannaala ja ligipääsud sadamasse tõkestati miinidega ka maa poolt. Kalurid ei pääsenud merele, eluohtlik oli põllutöödel ja liikumine külateedel. Miinide läbi oli külas inimohvreid.
Samal ajal rakendati Aseri asulas tööle rida sõjaväe ja abiteenistuse ettevõtteid, mis leidsid varju tsemenditehase tühjades korpustes ja tellisetehase hoonetes. Asutati autoparandustöökojad, sõjamaterjali ja laskemoona laod ja muid sõjalise tähtsusega punkte. Nii sai Aserist saksa sõjaväele tähtis strateegiline punkt järgnevateks sõja-aastateks kus raudteel toimus elav kaubavedu ja sadamas liikus varustuslaevu, miinipaate, raskeid praame ja toimusid ümberlaadimistööd. Mitmelgi korral seisid Aseri rannavetes miinitõkete varjus Saksa kerged ristlejad. Suurenenud liikumine ja sõjavarastuse kuhjumine kitsale rannaribale nõudis aga ka valvsust ja kaitset. Sageli olegi piirkond vene kaugpommitajatele sihtmärgiks ja selle kaitseks oli Aseri lähistele paigutatud seniitõhukaitse, prožektorijaamad ja flakipatareid. Neil sõja-aastail töötas Aseri tellisetehas vaid poole koormusega. Asula elanikel oli tööd ja teenimisvõimalusi vähe ning tehase toodang oli sõjaväe käsutuses, vaid tühine osa müüdi omavalitsuse lubadega elanikele.
Niisugune karm sõjaline olukord valitses Aseris 1944. aasta suveni, millal vene väed juba laial rindel ületasid Narva jõe ja sakslastel tuli maha jätta Soome lahe saared ning peatselt ka Eesti põhjarannik. Taganemisele kaasnes hävitustöö- lasti õhku Aseri sadama randumissild ja mitme lõhanguga purustati sadamuul. Hävitati ka raudtee verev koosseis. Paarkümmend platvormvagunit lasti alla klindikalda pöörangust sadama teele. Sellel teelõigul oli kõrguste vahe üle kahekümne meetri ja omapäid suure kiirusega laskuvad vagunid kihutasid sadamuuli otsast merre, liikusid üksteise otsa ning moodustades niiviisi omapärase vagunikehadest torni. See tontlik torn seisis muuli otsas meres veel 9 aastat peale sõda., tähistamas Aseri sadama kurba lõppu. Lõhutud muul on seisnud nüüd 55 aastat lainete loksuda, mida oleks siiski võimalik taastada või rekonstrueerida uueks ajakohaseks sadamarajatiseks. Taganedes hävitas saksa sõjavägi veel Rannu lähistel raudteekurvis haruldase tahutud ja lihvitud paekiviplokkidest silla Sonda - Aseri raudtee ja Tallinn - Narva maantee ristamiskohas. Sild oli püsinud 40 aastat, üle elanud esimese maailmasõja ja oli tuntud kaugemalgi Suuresilla nimi all. Sillal ei olnud strateegilist tähtsust, sõja-aastail oli maanteeliiklus juhitud sillast mööda.
Ja eelnenut saate lugeda siit:
http://www.aserivv.ee/uldinfo/ajalugu.php
Uus vallutaja, saksa sõjavägi, kindlustades kanda Aseris, leidis peagi tänu sadamale ja Sonda-Aseri raudteele, rajada siia sõjaline tugipunkt. Eesmärgiks oli aidata läbi viia sõjalisi operatsioone Soome lahes ja lahe lõunarannikul teel Leningradi suunas. Kohe alustati sadama ümberehitamisega. Sonda-Aseri raudtee viidi Euroopa teede laiusele. Muulile paigutati rööpapaar, mis võimaldas laadimistöid otse vagunitest laevale. Randumissilda tugevtati ja varustati tõsteseadmetega. Tööd viis läbi Sondas asuv raudtee ehituskolonn ja sadam lasti käiku jaanuaris 1942. Aseri rannikumeri ja sadama akvadoorium tõkestati mitmekordsete miiniväljadega. Meriküla rannaala ja ligipääsud sadamasse tõkestati miinidega ka maa poolt. Kalurid ei pääsenud merele, eluohtlik oli põllutöödel ja liikumine külateedel. Miinide läbi oli külas inimohvreid.
Samal ajal rakendati Aseri asulas tööle rida sõjaväe ja abiteenistuse ettevõtteid, mis leidsid varju tsemenditehase tühjades korpustes ja tellisetehase hoonetes. Asutati autoparandustöökojad, sõjamaterjali ja laskemoona laod ja muid sõjalise tähtsusega punkte. Nii sai Aserist saksa sõjaväele tähtis strateegiline punkt järgnevateks sõja-aastateks kus raudteel toimus elav kaubavedu ja sadamas liikus varustuslaevu, miinipaate, raskeid praame ja toimusid ümberlaadimistööd. Mitmelgi korral seisid Aseri rannavetes miinitõkete varjus Saksa kerged ristlejad. Suurenenud liikumine ja sõjavarastuse kuhjumine kitsale rannaribale nõudis aga ka valvsust ja kaitset. Sageli olegi piirkond vene kaugpommitajatele sihtmärgiks ja selle kaitseks oli Aseri lähistele paigutatud seniitõhukaitse, prožektorijaamad ja flakipatareid. Neil sõja-aastail töötas Aseri tellisetehas vaid poole koormusega. Asula elanikel oli tööd ja teenimisvõimalusi vähe ning tehase toodang oli sõjaväe käsutuses, vaid tühine osa müüdi omavalitsuse lubadega elanikele.
Niisugune karm sõjaline olukord valitses Aseris 1944. aasta suveni, millal vene väed juba laial rindel ületasid Narva jõe ja sakslastel tuli maha jätta Soome lahe saared ning peatselt ka Eesti põhjarannik. Taganemisele kaasnes hävitustöö- lasti õhku Aseri sadama randumissild ja mitme lõhanguga purustati sadamuul. Hävitati ka raudtee verev koosseis. Paarkümmend platvormvagunit lasti alla klindikalda pöörangust sadama teele. Sellel teelõigul oli kõrguste vahe üle kahekümne meetri ja omapäid suure kiirusega laskuvad vagunid kihutasid sadamuuli otsast merre, liikusid üksteise otsa ning moodustades niiviisi omapärase vagunikehadest torni. See tontlik torn seisis muuli otsas meres veel 9 aastat peale sõda., tähistamas Aseri sadama kurba lõppu. Lõhutud muul on seisnud nüüd 55 aastat lainete loksuda, mida oleks siiski võimalik taastada või rekonstrueerida uueks ajakohaseks sadamarajatiseks. Taganedes hävitas saksa sõjavägi veel Rannu lähistel raudteekurvis haruldase tahutud ja lihvitud paekiviplokkidest silla Sonda - Aseri raudtee ja Tallinn - Narva maantee ristamiskohas. Sild oli püsinud 40 aastat, üle elanud esimese maailmasõja ja oli tuntud kaugemalgi Suuresilla nimi all. Sillal ei olnud strateegilist tähtsust, sõja-aastail oli maanteeliiklus juhitud sillast mööda.
Ja eelnenut saate lugeda siit:
http://www.aserivv.ee/uldinfo/ajalugu.php
Tervist.
Mõni nädal tagasi, kui Aseris sõbral aias uputas hakkas tema isa kanalit kaevama, et vesi ära voolaks. Tuli aga välja selline isend:
Äkki keegi oskab öelda, millega tegu?
Isa teadis tal veel seda rääkida, et sõjaajal tehti kalda sisse ladu, kahjuks või õnneks me seda ei leidnud, sest ümbruskonnas oli maas palju prahti ja risu mis ei võimaldanud otsida.
Liikusime kaldal edasi ning leidsime punkri mis olevat vene ajal ehitatud seegi oli peaaegu prügisse mattunud.
Pildid:
Sissekäik
Õhuaugud(vist)
Betoonplokkidest tehtud istekohad
Edasi minnes hakkas juba vesi silma ning edasi ei hakanud minema. Vanem naine kelle aiamaa oli selle punkri kõrval, teadis rääkida, et seal on suured käigud mis lähevad veel edasi ja tulevad alles teisest kaldast välja, künkaid on ka teise kalda peal näha kuid sissekäiku me ei näinud.
Mõni nädal tagasi, kui Aseris sõbral aias uputas hakkas tema isa kanalit kaevama, et vesi ära voolaks. Tuli aga välja selline isend:
Äkki keegi oskab öelda, millega tegu?
Isa teadis tal veel seda rääkida, et sõjaajal tehti kalda sisse ladu, kahjuks või õnneks me seda ei leidnud, sest ümbruskonnas oli maas palju prahti ja risu mis ei võimaldanud otsida.
Liikusime kaldal edasi ning leidsime punkri mis olevat vene ajal ehitatud seegi oli peaaegu prügisse mattunud.
Pildid:
Sissekäik
Õhuaugud(vist)
Betoonplokkidest tehtud istekohad
Edasi minnes hakkas juba vesi silma ning edasi ei hakanud minema. Vanem naine kelle aiamaa oli selle punkri kõrval, teadis rääkida, et seal on suured käigud mis lähevad veel edasi ja tulevad alles teisest kaldast välja, künkaid on ka teise kalda peal näha kuid sissekäiku me ei näinud.
Viimati muutis kribu, 10 Mär, 2013 13:52, muudetud 1 kord kokku.
Mõtlete Te seda putkat?
Seal kõrval oli laskepesa taoline koht ning kraav mis tundus siis kaevikuna.
Minu teada olid seal maa all radarid(vist).Selle majakese all on umbes 3 korrust maa alla minna ise pole küll käinud kuid seda on näha ja kõrval asub veel suur maa alune kütusepaak.
Tundub olevat väga suur, sest kivi alla jõudmisega läks tiba aega ning kajas samuti
Vaade muulile
Huvitav mis see olla võiks?
Seal nägin mingit pumba taolisi asju ja käike.Siingi ei oska öelda millega tegu äkki keegi täpsustab
Üks aukudest lähemalt
Sealt eemal veel oli üks valgest tellisest väike ehitis mis viis otse maa alla sinna samuti ei kippunud, sest polnud mingit valgusallikat kaasas.
Seal kõrval oli laskepesa taoline koht ning kraav mis tundus siis kaevikuna.
Minu teada olid seal maa all radarid(vist).Selle majakese all on umbes 3 korrust maa alla minna ise pole küll käinud kuid seda on näha ja kõrval asub veel suur maa alune kütusepaak.
Tundub olevat väga suur, sest kivi alla jõudmisega läks tiba aega ning kajas samuti
Vaade muulile
Huvitav mis see olla võiks?
Seal nägin mingit pumba taolisi asju ja käike.Siingi ei oska öelda millega tegu äkki keegi täpsustab
Üks aukudest lähemalt
Sealt eemal veel oli üks valgest tellisest väike ehitis mis viis otse maa alla sinna samuti ei kippunud, sest polnud mingit valgusallikat kaasas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist