Iisraeli relvaost

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Vasta
mangust
Liige
Postitusi: 509
Liitunud: 15 Apr, 2006 13:49
Asukoht: Eesti

Postitus Postitas mangust »

viiking kirjutas:Jah, vanarauda hakkab taas tulema :lol: Ja kui oma ülesannetega hakkama ei saa siis õppustel taas saame kasutada tuttavat märklehte.
Ajaloolane olgu ajaloolane, ja pidagu kohvikut!
Kas sel ajal,oli peale vanaraua võimalik kuskilt mujalt osta ka uut rauda?Milline riik oli nõus seda meile müüma?Oleks viite eest tänulik.

Muideks üks teine ajaloolane pidas samas linnas,kui mitte kohvikut siis "tsaihanad".(temast ma viiteid ei soovi)
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Need "vanaraua" spetsialistid võiksid ju kuskil loetelu üles riputada. Mis oli vanaraud ja mis oli kasutatav. Tea kas alternatiive ka oskavad nimetada ...
Siin leiaks hulka tegelasi, kes seda "Laari ostetud" rauda katsunud on.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Tiam kirjutas:Vabandan selle OT pärast, aga ise olin ülinoor nende Iisraeli relvatehingute aja ning internetis tuulates leiab variante seinast seina- seega kas keegi, kes sellel ajal juba oma peaga mõtles ja asjadest huvotus oskab hinnata kas tegemist on alusetu süüdistsuega või on seal tõepõhi ka all.
See jutt, et Iisraeli relvatehinguga osteti mingil korruptiivsel ja riigile kahjulikul moel hunnik roostetavat vanarauda, on samasugune eelkõige sisepoliitilistel põhjustel lendu lastud (ja kahjuks ülimalt elujõuline) müüt nagu ka see, et Laar hävitas Eesti põllumajanduse (kuidas on võimalik hävitada midagi, millele kommunistid tegelikult juba 40 aastat varem läbi kollektiviseerimise ja küüditamiste kabelimatsu andsid?). Lisaks on vahetuntud fakt, et Iisraeli relvatehingu ettevalmistused algasid tegelikult juba Vähi esimese valitsuse ajal.

Laias laastus jaguneb kriitika Iisraeli relvatehingu osas kaheks – 1. kas kuskilt oleks saanud odavamalt?; 2. Kas saadud kraam oli kvaliteetne ja sobilik.

Esimese punkti juurde tulles võib öelda, et kui eesmärgiks oli saada eelkõige Lääne standarditele vastavat kergemat jalaväerelvastust ja –varustust, siis suurem osa lääneriike ei olnud kuni Vene vägede lahkumiseni 1994. aastal eriti tahtmist täis meile relvi müüa – kurat teab, mida need tšuhnaad oma ebastabiilses riigis nendega veel korraldavad. Seetõttu oli tollal laual kaks suhteliselt võrdset valikut – osta relvi Iisraelist või Lõuna-Aafrika Vabariigist. Seejuures poleks olnud erilist vahet ei hinnas ega ka relvade kvaliteedis, sest suurem osa LAV-i pakutust olid needsamad Iisraeli litsentsi alusel valmistatud Galilid ehk teisisõnu parandatud variandid AK-st. Jah, paralleelselt osteti ka eelkõige automaate ja RPG-sid ka Hiinast ja automaate Rumeeniast, kuid need automaadid ei olnud kokkuvõttes eriti kvaliteetsed, nende padrunud ei vastanud NATO standarditele ja oleksid kokkuvõttes läinud kallimaks, kuna tänu 5,56mm ja 7,62mm padrunite kasutuselevõtule on Eestil õnnestunud saada tasuta või sümboolse hinnaga NATO riikide külma sõja aegseid moonavarusid. Seetõttu pole Hiina ja Rumeenia kalassid täna enam ka kasutusel ning ilmselt läheb sarnastel põhjustel peatselt möödaniku teele ka M-69d (RPG-7 Hiina kloon).
Kokkuvõttes läks tehing tollases rahas maksma (interneti andmetel) 55 miljonit dollarit ehk umbes 700 miljonit krooni, mille maksmine jagunes kuuele või seitsmele aastale. Seejuures saadi selle tegelikult mitte üldse väga suure summa eest automaate, püstolkuulipildujaid, kuulipildujaid, täpsuspüsse, sideseadmeid, miinipildujaid, õhutõrjekahureid, TT-raketisüsteeme ja TT-granaadiheitjaid, kiivreid, killuveste ja rakmeid kokku 12 000 mehele. Arvestades seda, et tollal Eesti kaitseväes praktiliselt muud tõsisemat relvastust peaaegu ei olnudki ning see lubas enamvähem normaalse tabelvarustusega relvastada-varustada vähemalt kergemaid jalaväeüksuseid, on 700 miljonit krooni sellise koguse relvade eest mitte palju, vaid pigem isegi vähe makstud. Kas tänapäeval saaks sama koguse kaasaegset relvastust sama raha eest, isegi kui arvestada vahepeal toimunud krooni kursi muutumist? Sügavalt kahtlen selles.

Kui siia juurde lisada veel fakt, et suur osa Iisraelist hangitud varustusest on ka täna täiesti töökorras, kaasaegne ja kasutusel, võiks isegi öelda, et tegemist oli maksumaksjale eriti soodsa diiliga.

Mis puudutab teist punkti, ehk hangitud relvastuse ja varustuse kvaliteeti, siis siin hakkas taaskord levima terve rida müüte kinnikiiluvatest ja „vaid kõrbe tingimustesse sobivatest“ automaatidest ja kuulipritsidest, rikkistest Mapatsitest, roostetanud ÕT-kahuritest jne. Esiteks on vähetuntud fakt, et Eesti pool ei võtnud vastu ühtegi relva, mis oli katkine, roostes või millelt puudusid mõned detailid, vaid need vahetati vastavalt lepingule juutide poolt nende endi kulu-ja-kirjadega välja, nagu tsiviliseeritud maailmas kombeks.

Teiseks tekitas „kvaliteediprobleeme“ eelkõige seni vaid Kalašnikovide kasutanud kaitseväelaste harjumatus sellise täna elementaarsena tundunud tõsiasjaga, et Läänes valmistatud relvad on Nõukogude omadest tavaliselt kvaliteetsemalt valmistatud, mistõttu on need täpsemad ning vajavad samas regulaarsemat ja korralikumat puhastamist, kui „vana hea“ AK-47, mis tegi ka paksult liiva täis olles ikka pauku. Samuti tõrkusid ka „paljukirutud“ Negevi kuulipildujad mitte sita kvaliteedi, vaid vale relvaõli või konservandi kasutamise tõttu. Täna ei esine Galilidega enam mingeid töökindluse probleeme ei Eestis ega ka Afganistanis või Iraagis, kus neid relvi peetakse muide töökindlamaks ameeriklaste M16/M4 automaadist.

Probleemid tekkisid ka kaugmaa-TT-raketisüsteemidega MAPATS, millede puhul selgus kõikidel 1990. Aastatel korraldatud lahinglaskmistel, et rakett ei startinud või lendas märgist täiesti mööda. Hiljem selgus, et probleem polnud mitte selles, et juudid oleksid meile mingit risu müünud, vaid selles, et kuigi juudid pakkusid tollal meile teatava lisaraha eest ka nende relvasüsteemide hoolduslepingut (tänapäeva EKV-s täiesti normaalne nähe igasuguse natukene keerukama ja elektroonikat sisaldava relvasüsteemi puhul) ning juhtnööre relvade ja laskemoona korrektse ladustamise ja hoiustamise teemadel, siis tollal leidsid mõned tarkpead, et pole vaja Iisraeli kapitaliste nuumata ja küll me saame nende relvade ladustamise ja elutsükli-hooldusega ise ka oma piiritus tarkuses hakkama. Seetõttu ladustati MAPATS-id või nende laskemoon kuuldavasti mingisse suvalisse lekkiva katusega kuuri, mistõttu pole ime, et ükski rakett enam pärast normaalselt ei lennanud. Millalgi 2000. aastate keskel tuli inimestele ikkagi aru pähe, TAAS-iga sõlmiti hooldus- ja remondileping ning seejärel pole nende rakettide lennutamisega ja tabamistäpsusega enam mingeid probleeme esinenud. (Iseenesest on see MAPATS-ite lugu iseloomulik näide EKV 1990. aastate hooldus- ja ladustamisvõimekusest ning arusaama puudumisest selle kohta, et relvasüsteemi ülalpidamine ei piirdu vaid ühekordse ostuhinnaga. Selles valguses julgen tõsiselt kahelda, kas me oleks suutnud 1990. aastate võimekuse ja ressursside juures ülalhoida ja ladustada MAPATS-ist kordades keerukamaid relvasüsteeme nagu nt tankid, isegi kui need oleksid meile tasuta hoovi peale kohale veetud.)

Kui vaadata Iisraelist saadud kraami seisu täna, siis tuleb tõdeda, et suurem osa on sellest endiselt täiesti edukalt kasutusel. Kasutuselt ära (või kuskile täiendusreservi jaoks mõeldud ladudesse) on viidud eelkõige see osa hangitust, mis on aja jooksul kulunud (kiivrid ja rakmed) või siis lihtsalt aegunud (raadiojaamad) ning seetõttu asendatud uutega. Seetõttu julgen väita, et Iisraeli relvatehing oli pikas perspektiivis üks igati kasulik, mõistlik ja maksumaksja raha otstarbekalt kasutanud tehing ning tollasele peaministrile tuleks teha kummardus, et tal piisas julgust sellise tolle aja tingimustes kalli ja vastuolilise tehingu sõlmimiseks olukorras, kus näljased pensionärid iganädalaselt Toompeal vihaseid pikette korraldasid.
Tiam
Liige
Postitusi: 489
Liitunud: 31 Aug, 2008 3:25
Kontakt:

Postitus Postitas Tiam »

A4 , tänud sedavõrd ülevaatliku vastuse eest. :D
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Postitus Postitas vetewana »

Kes peale Toomepuu Iisraeli relvatehingu suurimaid kriitikuid on? Madisson???:)

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/ ... ehing.html

Lätis ja Leedus analoogset tehingut ei toimunud ja ometi olid nad liitumiskõnelustel NATO. väidetavalt Eestist sammu võrra ees. Läti ja Leedu relvastus oli suures osas puhtalt endine nõukogude tehnika. Alles hiljuti, peale NATO. liitumist võtsid nad omale G36 relvastusse.

Selle omaaegse Läti uudise põhjal, et keegi poleks meile peale Iisraeli ja LAV-i relvi müünud ei pea tõenäoliselt paika... See. et seda omajal mõni KM ametnik väitis ei tähenda, et see nii ka tegelikult pidi olema.

„Oleme saanud pakkumisi paljudelt Euroopa relvamüüjatelt, kes kõik kinnitavad, et neil on head suhted oma maade valitsustega,” kinnitas relvaosakonna esindaja nädalalehele „The Baltic Independent”. „Praegu on Lätil hea aeg relvi osta, sest tihe konkurents pakkujate seas viib hinnad alla.” Esindaja lisas, et Läti peab pakutavaid hindu veel liiga kõrgeks. Seni pole Läti relvaostulepinguid sõlminud.

http://www.nommevalitsus.org/?p=4157

Samas ei oleks 200$. Rumeenia, Bulgaaria või Hiina Kalašnikovi automaadi kaliiber olnud NATO. liitumisel mingiks takistuseks.

Peale NL lagunemist sai NATO. poliitiline organisatsioon, terve hunnik kesk- ja ida- euroopa riike enne meid võeti NATO. vastu puhtalt poliitiliste otsuste põhjal, olenemata sellest, mis on nende automaadi kaliiber ja relvade vastavus NATO standardile või mitte. Paljud kesk- ja ida -euroopa riigid seniajani kasutavad laialdaselt endise Varssavi pakti mittestandartset relvastust...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Nõmmevalitsus ja isand Madisson... :mrgreen: Ei ärata kumbki erilist usaldust. Ja liiatigi saadi need õhutõrjekahurid minu mäletamist mööda nö. "kauba peale" :roll:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Negevi kuulipildujad mitte sita kvaliteedi, vaid vale relvaõli või konservandi kasutamise tõttu. Täna ei esine Galilidega enam mingeid töökindluse probleeme ei Eestis ega ka Afganistanis või Iraagis, kus neid relvi peetakse muide töökindlamaks ameeriklaste M16/M4 automaadist.
Täpsustaks - Negevid olid tootja poolt mõeldud sööma eellaetud ühekordse kasutamisega linte kassetist, meil aga tehti kokkuhoidu ka kasutati mingeid eiteakuskohast läbi käinud linte, mida siis miljon korda laeti. See oli ka põhjus tõrkumiseks - info pärineb ühe üksuse relvurilt.

Teiseks - hiljem pole meile saabunud ühtegi massilist ühemehe kergekuulipildujat (neid on jaos 2 tk), vaid nende asemel on olnud üks, raske ja kohmakas keskmine kuulipilduja, mis vajab opereerimiseks kahte (MG-3 reaalselt kolme) meest. Kõik kaasaegsed armeed kasutavad jaos tänapäeval kahte ühemehe kerget kuulipildujat.

Kui vaatate Galili gaasikolvi ja gaasitoru läbimõõtu, siis seal on ligi sentimeetrine lõtk. See on selleks, et osa püssirohugaase juhitakse lukukotta, et puhuda seda puhtaks sinna sattunud sodist. Laskmisel ju mõnus püssirohutuuleke paitab põske. Samas kasutades mingit õmblusmasina õli, on vast oht, et need kuumad gaasid kärsatavad sobimatu õli ära ja asjad hakkavad kinni jooksma.

Galil on kaugelt töökindlam ja lollikindlam relv kui AK-4. Ja mis seal salata, kui G3/AK4 esindab relvade ergonoomikas selgelt 50ndaid aastaid, siis Galil 80ndaid aastaid, vahe on selles, kui palju on mõeldud inimesele, kes sellega laseb-liigub.

Kui minu teha oleks, siis moeka laesääre asemel paneks Galil AR külge ARM raskema vintraua, ARMi jalad ja käepideme - ning sisuliselt muutub jalaväejagu kergekuulipildujajaoks, suurendades relva massi 400 grammi võrra. Meil kaalusid ju need tjuunitud Galilid mingi 7 kg???
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Ja mis seal salata, kui G3/AK4 esindab relvade ergonoomikas selgelt 50ndaid aastaid, siis Galil 80ndaid aastaid, vahe on selles, kui palju on mõeldud inimesele, kes sellega laseb-liigub.
Kas see nüüd natuke liialdus ei ole? Galil on edasiarendus soomlaste Valmet Rk 62-st, mis omakorda on koopia AK 47-st, mis omakorda on väidetavalt edasiarendus II MS aegsest Sturmgewehrist. Iisrael valis selle oma standardrelvaks 1972(3). aastal kuigi teatud põhjustel teda massiliselt Iisraelis kasutusele ei võetud. Seega ei saa kuidagi väita, et see 80ndate relv on, sest tema ergonoomika pärineb siiski otse 60ndatest.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olles neid reaalselt käes hoidnud, julgen öelda, et Galil AR on täiesti ergonoomikalt täiesti võrreldav rootsi AK-5ga, mis võeti kasutusele 80ndate keskel.

Ergonoomikalt ja kasutatavuselt on Galil AK-47st pikalt ees ja ainult kauge mälestus sm Kalashnikovi töövõitudest ning tegelikult hulka kaasaegsem asi kui Rk-62, Galil on hulka käepärasem ikka.

Sestap ma jään enda juurde, et tegemist on ergonoomikalt 80ndate mõtlemisega (võimalik, et Soome/Iisrael lihtsalt olid ajast ees) ja tegid selle valmis 10 aastat enne teisi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

vetewana kirjutas:Kes peale Toomepuu Iisraeli relvatehingu suurimaid kriitikuid on? Madisson???:)

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/ ... ehing.html

Lätis ja Leedus analoogset tehingut ei toimunud ja ometi olid nad liitumiskõnelustel NATO. väidetavalt Eestist sammu võrra ees. Läti ja Leedu relvastus oli suures osas puhtalt endine nõukogude tehnika. Alles hiljuti, peale NATO. liitumist võtsid nad omale G36 relvastusse.

Selle omaaegse Läti uudise põhjal, et keegi poleks meile peale Iisraeli ja LAV-i relvi müünud ei pea tõenäoliselt paika... See. et seda omajal mõni KM ametnik väitis ei tähenda, et see nii ka tegelikult pidi olema.

„Oleme saanud pakkumisi paljudelt Euroopa relvamüüjatelt, kes kõik kinnitavad, et neil on head suhted oma maade valitsustega,” kinnitas relvaosakonna esindaja nädalalehele „The Baltic Independent”. „Praegu on Lätil hea aeg relvi osta, sest tihe konkurents pakkujate seas viib hinnad alla.” Esindaja lisas, et Läti peab pakutavaid hindu veel liiga kõrgeks. Seni pole Läti relvaostulepinguid sõlminud.

http://www.nommevalitsus.org/?p=4157

Samas ei oleks 200$. Rumeenia, Bulgaaria või Hiina Kalašnikovi automaadi kaliiber olnud NATO. liitumisel mingiks takistuseks.

Peale NL lagunemist sai NATO. poliitiline organisatsioon, terve hunnik kesk- ja ida- euroopa riike enne meid võeti NATO. vastu puhtalt poliitiliste otsuste põhjal, olenemata sellest, mis on nende automaadi kaliiber ja relvade vastavus NATO standardile või mitte. Paljud kesk- ja ida -euroopa riigid seniajani kasutavad laialdaselt endise Varssavi pakti mittestandartset relvastust...
Madissoni hala on tüüpiline näide Iisraeli relvatehingu kohta liikvele läinud müütidest, millele lisandub Tiidu paranoiline antisemitism ning jutt rahajuutidest, Konestonist ja ebaseaduslikust relvaärist (kuidas on need seotud iisraeli relvatehinguga, mis oli täiesti legaalne tehing?). Räägitakse vihjetest korruptsioonile, aga kokkuvõttes ei ole küll teada, et mõni Eesti poliitik, ametnik või kaitseväelane oleks selle tehingu läbi püstirikkaks saanud. Mis puudutab relvade kvaliteeti, siis taaskord – Eestisse saabuski kohati katkiseid või puuduvate detailidega relvi, kuid sellest, et need vastavalt lepingule juutide poolt välja vahetati, Madisson targu vaikib. Iisraelist hangitud sideseadmed ei taganud ühendust peastaabi ja pataljonide vahel – aga juutidelt hangitud taktikalise taseme raadiojaamad ei olnudki milleksi muuks kui pataljonissiseks sidepidamiseks ette nähtud ega tellitud. MAPATS-i laserjuhtimisega juhtimissüsteemi ei saa Eesti kinnisel maastikul kasutada – aga kas mõne teise juhtimissüsteemiga (nt juhtmega) juhitavad TT-raketti oleks saanud paremini? Paljusid Iisraeli relvi polnud külmaga katsetatud – aga kas on kuulda olnud, et mõni nendest poleks Eesti talve tingimustes normaalselt töötanud? Jne.

Väga „tõsine“ argument ja kriitika on ka Läti ametniku kommentaarid 1993. aasta Postimehes, et neil on terve rida pakkumisi Euroopa relvamüüjatelt ja hinnad muudkui langevad. Esiteks ei täpsustata, millistest Euroopa relvamüüjatest käib jutt – kas Lääne-Euroopa omadest või äkki hoopis selliste Euroopa riikide nagu Rumeenia, Tšehhi ja Poola relvamüüjatelt, kes oma vuhvel-Kalašnikove üritasid müütada? Ja kui lätlaste postkast oli juba 1993. aastal pakkumisi täis ja hinnad muudkui langesid, siis miks Läti (ja Leedu) 1990. aastate jooksul siis Lääne-Euroopast praktiliselt mingeid relvi ei ostnud (v.a riikide poolt tasuta antud humanitaarabi, mis jõudis suhteliselt samas mahus ja kvaliteedis ka Eestisse)? Miks oli Eesti ainukene Balti riik, kellel õnnestus 1990. aastatel hankida Iisraeli relvatehinguga suur hulk Lääne standarditele vastavat relvastust ja varustust? Mida Läti ja Leedu 1990. aastatel lõpuks hankisid, olidki peamiselt ikka needsamad Ida-Euroopa AK analoogid, mis juba 2000. aastate alguses mõlemas riigis suuresti Rootsist saadud AK-4-de vastu „miskipärast“ väljavahetati. Kuna aga erinevalt Eestist polnud kumbki riik 1990. aastatel suutnud arvestada kaasaegseid ja 5,56mm padrunit kasutavaid automaate, pidid mõlemad riigid 2000. aastate keskel ikkagi tegema suhteliselt kallid G-36 hanked Saksamaalt. Eesti aga on nii kodumaal kui välismissioonidel varsti juba 20 aastat nende „juudi püssidega“ hakkama saanud ning saab ilmselt kümme aastat veel rahulikult. Kusjuures ei saa öelda, et G-36 oleks Galilist nüüd mäekõrguselt parem relv.

Seda, et 200$ Ida-Euroopa või Hiina kalašnikovid oleksid olnud takistuseks NATO-ga liitumisel, pole ju keegi kuskil otsesõnu väitnud. Aga kui sa vaatad eelmises lõigus toodud arenguid Lätis ja Leedus, siis näeme, et need „odavad“ automaadid ei püsinud mingil väga heal põhjusel relvastuses kümmet aastatki ning asendatu üsna kiirelt NATO 7,62mm kaliibriga AK-4-dega ning uute ja kalliste 5,56mm automaatidega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Einoh A4, sel teemal pole mõtet suud kulutada, Madissoni taolised fantasöörid jäävadki oma teooriaid mõtlema. Kasutajad aga teavad niigi, kas asi on hea või halb.

Võrdluses hiina AK-74 vms Galil või RPG-7 vs B-300 pole üldse midagi rääkida, Iisraeli asjad olid igast asendist paremad kui kolmanda maailma riikidest saada olnud vene relvade viletsad koopiad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Laar võiks veel ühe Iisraeli relvatehingu teha :)
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

viiking kirjutas:Relv olgu töökindel ja tapja! Kui ei jõuta käes hoida ja on ebamugav ja ei suuda kiirelt liikuda siis söö putru
Vat selles asi ongi. Kui oled käes hoidnud ja kasutanud (sportlaskmiseks minu puhul) neid AK põhiseid "ida imesid" v.a Galil ja lääne relvi, mis on AR põhised või SIG jne. siis saad aru, et see lääne relva ergonoomika, tootmise ja konstruktsiooni kvaliteet tähendab väga palju ja muudab selle relva rohkem tapjaks kui AK kunagi olema saab
Tapper
Liige
Postitusi: 708
Liitunud: 28 Juul, 2005 9:12
Asukoht: Ütsainus Mulgimaa
Kontakt:

Postitus Postitas Tapper »

Galil-iga sain igast asendist pihta püsti põlvelt lamades valangutega.
Siis võeti lahti ükskord puust kast kus sees rumeenia ak47 kloonik.
Õlas istus sitasti tagasilöök jõhker noja see kõige tähtsam pihtasaamine.
Rühma keskmine galiliga ja rühma keskmine AK-47 vahe oli ca 10-15punkti.
Kui muidu lasin ise keskeltläbi 22-27 silma siis AK-47 sain 3silma ja vabalt võis olla et need punnid tegi hoopis naabrimees
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kalashnikovidel on võrreldes Rk-de ja Galilidega üks oluline viga, mis kahandab tuletäpsust. Soomlased nägid selle kohe läbi ja parandasid ära.

Nimelt on Kalashnikovi tagumine sihik umbes poole relva peal, Rk-l ja Galilil aga lukukoja kaane taga otsas.

Mis geomeetriasse minnes tähendab seda, et üks juuksekarv valesti sihtides laseb palju rohkem mööda. See on eriti oluline kaugustel, kus sihtmärk kirbu taha kaduma kipub. Niisama puusalt plärtsutades pole muidugi vahet. Mida väiksem on sihikute vahe, seda suurem on eksimus valesti sihtides. Seejuures ei oma tähtsust, et lukukoja kaas on Galilil suht ligadi-logadi asi.

Lisaks on Kalashnikovide kokkupandavad pärad kaugelt ebakindlamad ja nigelamad kui Galili oma. Osa on ikka päris traadist tehtud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist