www.militaar.net

Hea lugeja, vaadates mitmeid foorumi rubriike, ei saa me üle sellest, et iga teema alla koguneb oleksoloogiline seletus erinevatest Kaitseliiduga seonduvatest tähelepanekutest, arvamustest ja sünteesidest. Seega koondaks mõtet ühtsema terviku alla. Mõistan lugeja küsimust, et kas selleks on vaja luua eraldi teemat, tuleb ju olla vaid nupukas, ja käia erinevate rubriikide alt õiget lehekülge otsimas ja siis nö "juhtmed omavahel ühendama". Tõsi, kuid nähes paljude foorumlaste tubli tööd, siis tendents on mõõtmetes kurvem, kui see konsentratsioon kaduma läheb, lisaks on tekkinud mitmeid uusi lugejaid, kes hea meelega sooviksid "kriitilist massi" ühtse tervikuna käsitleda.

Arvan, et eelnevalt on jõutud teemadeni, millest tooksin välja mõned lähenemised:

- KLi tegeliku heidutuse tagab esmajärjekorras relvastuse kodudesse jagamine (sh TT) teatud perioodiks;

- KLi võimekus eestlasi-venelasi eesmärgipäraselt kaasata;

- KLi ja Kaitseministeeriumi vaheline emotsionaalne koostöövorm;

- Väljaõppe süstemaatilisus, tasemed ja ettevalmistus kõrgemaks eesmärgiks - kaitsta riiki ja inimesi kõige paremal moel;

- Malevate võimekus eraldiseisvana ja ringkondades - nende arendamise võimalused rohujuuretasandil;

- nišivõimekused ja trendid, nende eelised.

- "sujuv koostöö" (sh NATO abivägedega koostöö, toetamine)

Käesolevaga üritan ka omaltpoolt seda teemat pildimaterjaliga varustada vms, et "tupikuid" või "tühja kohta" elavdada tagasihoidlikul moel.

Loodan lisaks eelnevale, et mõnedki mõtted siit teemast kunagi "suure kella" külge riputatakse või vähemalt Kaitseliidu tasandil positiivseks näpunäiteks sobiksid.

tervitades,

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Lihtne küsimus - oled Sa ise Kaitseliidu liige või ei?

Kas sind takistab midagi väljaütlemast, mis sõltub kellegi kuulumisest või mittekuulumisest vabatahtlikku organisatsiooni? Kas see on isiklikku laadi või muutub sinu arusaamine maailmast niivõrd, et su häälepaelad lähevad eriliselt valla (st transformeeruvad klaviatuuril)? Kahtlemata on teatud küsimused, kus ei saa isikuliseks minna, vt mammutteemat VGdest, mis on juba eos oleksoloogiline, ja see on ka tulemuselt. Väga palju KList ongi oleksoloogiline. Kas midagi on muutunud kui kutsutakse üht seltskonda Akadeemiliseks malevkonnaks ja teist Küberkaitseliiduks või kolmandat Merekaitseliiduks? Tasub ka nende kvalitatiivset situatsiooni vaadelda peale 20 aastat taasiseseisvumist. Arengud ja murrangud... Kas on sul midagi enamat öelda, küsida selle peale, siis mis sind takistab praegu?

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Austatud Setu, ma katsun viisakalt hoiduda igasugustest häälepaelte vallandumisest klaviatuuril. Minu tagasihoidlikku isiksust huvitab vaid see, palju Sa oled teemaga kokku puutunud - et rohkem aru saada mis tasemelt väideldakse. Ma ei arva et KLi kuulumine või mittekuulumine oleks põhjuseks, miks ei võiks teemade üle arutada.

härrased, see on juba uus tase, juba esimeste postitustega teemast välja ja karvupidi kokku

_________________
paraadil näeme, raisk

Paneb tõesti imestama. Tegemist oleks nagu mingi ohu nupuga, mis äsja lahvatas vilkuma. Aga, alustame asjalikult ja võtaksin hea meelega natuke tugevama teemaalgatuse käsile.

Alustaksin tagasihoidlikult kodanik Juku-Kalle Raidiga. Juhan Partsi masendusliikmena ja erakondliku tausta mittekuuluvana on kodanik Riigikogus, kes on algatanud väiksema kultuurikoja ja vabatmeeste mõttekoja, et viimaste arenguid ja teemasid Riigikogus tõstatada. Miks on see meie jaoks oluline? Kes on Juku-Kalle Raid. Ta on seni ainuke tegelane, kes on suutnud reaalselt kiiremas korras eemaldada taasiseseisvunud ajal Kaitseministri.

Tegemist on küll paljude jaoks viimase vabadusvõitlejaga (vähemalt nii on teda esitletud indiaanlastele), kuid teatav kaitse-ja julgeoleku sõnumi temani toimetamine ei ole keeruline. Iseenesest, kui on seadust, mida muutes jõuaksime palju tervemale tulemusele, mille läbi Kaitseliidu heidutusvõimet saaks reaalselt arendada.

tervit,

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Arvan, et KL tegeliku heidutuse tagab esmajärjekorras kaitsetahe. Kõige suurem puudus, mida ma täna näen, on see, et rahva kaitsetahe on alla käinud. Tahate või mitte, vaja on teha patriootilist-ideoloogilist kasvatustööd, ega teisiti kaitsetahet ei teki. Isamaalisus on tihti taandunud kord aastas paraadil käimisele ja võib-olla mõnikord ka massüritusel lipu lehvitamisele, kuid soovis kaitsta isamaad enam paljud ei põle.
See on aga ainult ükspool kaitsetahtest. Teine pool kaitsetahtest on valmidus relva kanda ja riskida oma eluga. Üha enam lokkavas patsifismis jääbki lõpuks mulje, et me kavatseme sõja korral vastast laulu või kõnekoosolekuga tümaks teha. Neid aga, kes julgevad esile tõsta sõjameheks olemist, peedistatakse nii meedias kui avalikkuse ees, sõimates neid küll fanaatikuteks, küll väärastunuteks, küll natsionalistideks. Jah, mõnikord on tunne, et kui me niimoodi ise ennast tagumikust alustades nahka pistame, pole kellelgi teisel vaja seda tehagi.

Kõik on õige, aga mis siis teha?
Kui palju meil seda iseseisvustki tegelikult enam alleski on 80% seadusandlusest tuleb Brüsselist. Lissaboni lepingu ratsifitseerimisega on see seadus ülimuslik EV Põhiseadusest jne. Brüssel käseb, kiidab, poob ning meie "poliitiline eliit" poeb või nahast välja ja seda üle teiste laipade, et oma isandatele meele järgi olla ja neilt kiitust kuulda, vahepeal saab oma taskuid ka täita riigi kaukast

Rahvas karjub siinpool ekraani "õige, õige".
Paraku jääb see unelm patrootlikust kasvatustööst peamiselt pinnapealsete tegevuste tasemele (nt riigikaitseõpetus - hea, et seegi on).
Meenutame meie peaministri sõnu, kui tehti aprillimäsu järel ettepanek asutada venekeelne ETV, eesmärgiga haarata venelasi kohalikku inforuumi - ignorantne näokrimpsutus (sest RE lipukiri on vabadus kõiges ning propa=ajupesu) ja vastus "MA arvan, et seda pole tarvis" (jutt on maksimaalselt 100 miljonist kroonist aastas (eelarve oli siis 80 miljardi alla).

Kodus aga kasvatavad uut põlvkonda need, kellest 75% pole riigikaitsega üldse kokku või need, kel ENSV veel geenides. Ja kui otse öelda, siis ega meie poliitiline eliit ei pea ka sõjamehi millekski, ikka ja jälle üritatakse midagi lõputult tarka teha ning seda seltskonnda peetakse mingiteks poolearulisteks ullikesteks.

Tulemus ongi see, mis meil käes on. Tuleb õppuse päeval vähe vihma, on 30% reganutest kadunud (peamiselt "haiged" või ei kontakteeru). Ma arvan, et sellised ka ei võitle.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Rahvas siinpool ekraani räuskab "vale, vale".

Seda esiteks, et kaitseideoloogia ülesehitamine ei tohi eos olla patriootilise paradigma all. Pappi matta mistahes peidetud kujul mainekujundamisesse on järjekordne jürgenligilik programm kõige ehtsamal moel. Siinkohal võrdsustan sambaehituse otseselt esinduspatriotismiga. Need kes patriotismi pooldavad kaitsejulgeoleku ülesehitamisel, tuleksid eos kõrvale jätta otsustamisprotsessist. Seega kutsun inimesi pigem üles külmaverelisema kalkuleerimise poole.

Riigikaitse koolides ei tohiks olla rohkem luubi all, kui vaid see, et Kaitseministeerium võiks koostada õppematerjalid ja õppekava. Muus osas kraan kinni.

Hirm ja päeva lõpuks ellujäämine ning sõjalise kaitse ülesehitamine, mis tahes ülekaaluka agressori suhtes vms on palju olulisem. Raha on vähe ja seda on niigi kulutatud valedel alustel. Sellest esindus-patriotismi ihaluses ma ei näe kuldvitsakest. Kodanikud, rohkem kõrgemat moraali ja võitluskaaslaste jõulisemat süüvimist nõrkadele kohtadele ja õige signaali andmist!

tervit,

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

On õnneks ka erandeid. Olen ise osalenud mõnedel KL üritustel, kus (kuulatavate) inimeste suudest on tulnud päris huvitavaid mõtteid ja kihutuskõnesid. Samas on alati oht, et räägitakse liialt "poliitiliselt korrektset" keelt, mis tähendab, et sisult head mõtted lörtsitakse kulunud loosungitega ära. Inimesed, kes räägivad ehedat juttu ja suudavad omi mõtteid ka argumenteerida, jätavadki seepärast sügavama mulje kui need, kelle põhiliseks argumendiks on, et "NATO-s käivad asjad nii".

Ma ei eksi palju, kui väidan, et sõnaühendi "NATO" mainimine teatud ajahetkel foorumis, auditooriumi ees, otsuste vastuvõtmisel või planeerimisel, gallupis või tont-teab-kus mõjub sama hästi kui sõnaaühendi "hitler" kasutamine, mis sildistab või suleb oponentidel suud kõige paremal moel. Tegemist on väga müstifitseeritud akronüümiga. Müstika on selle taga tugev ja aukartust tekitav. Aga see on ka kõik.

Mis kohati Kaitseliidu juures paneb küsima (teadaolevalt pole sellel nimekirjal lõppu:write:) on Kaitseministeeriumi olemasolu. Partnerlust pole. See on vägagi ühesuunaline. Mistõttu tekib küsimus, kas Kaitseliit vajaks oma isiklikku ministeeriumi kuna Kaitseministeerium seda ülesannete püstitusest pakkuda ei suuda?

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Lihtsale küsimusele peaks olema ka lihtne vastus, äärmiselt lihtne ehk siinkohal JAH või EI. Setult seda vastust ei tulnud, küll aga pikk jutuveeretus. Olles kunagi tekstianalüüsi õppinud, ütlen, et SETU ei ole Kaitseliidu mees. Mingi arvuti taga munadesügaja laps ja oma arust maailma tark, kes KÕIKE teab. Tuletab meelde mõningaid tüüpe, kes siin foorumil varemgi on oma maailmatarkust kuulutanud ...

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.

Teemaväline, kuid nüüd tundub, et kevadised "maailma" tarkuse kuulutajad on saabunud.

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

SETU tyra kyll, hakkad ära tyytama krt oli kysimus, oled KL liige v ei, vastata ei oska ve Lihtne küsimus lihtne vastus ja mehed saavad edasi arutleda