Bokser kirjutas:
Arvan, et KL tegeliku heidutuse tagab esmajärjekorras kaitsetahe. Kõige suurem puudus, mida ma täna näen, on see, et rahva kaitsetahe on alla käinud. Tahate või mitte, vaja on teha patriootilist-ideoloogilist kasvatustööd, ega teisiti kaitsetahet ei teki. Isamaalisus on tihti taandunud kord aastas paraadil käimisele ja võib-olla mõnikord ka massüritusel lipu lehvitamisele, kuid soovis kaitsta isamaad enam paljud ei põle. See on aga ainult ükspool kaitsetahtest. Teine pool kaitsetahtest on valmidus relva kanda ja riskida oma eluga. Üha enam lokkavas patsifismis jääbki lõpuks mulje, et me kavatseme sõja korral vastast laulu või kõnekoosolekuga tümaks teha. Neid aga, kes julgevad esile tõsta sõjameheks olemist, peedistatakse nii meedias kui avalikkuse ees, sõimates neid küll fanaatikuteks, küll väärastunuteks, küll natsionalistideks. Jah, mõnikord on tunne, et kui me niimoodi ise ennast tagumikust alustades nahka pistame, pole kellelgi teisel vaja seda tehagi.
Rahvas karjub siinpool ekraani "õige, õige".
Paraku jääb see unelm patrootlikust kasvatustööst peamiselt pinnapealsete tegevuste tasemele (nt riigikaitseõpetus - hea, et seegi on).
Meenutame meie peaministri sõnu, kui tehti aprillimäsu järel ettepanek asutada venekeelne ETV, eesmärgiga haarata venelasi kohalikku inforuumi - ignorantne näokrimpsutus (sest RE lipukiri on vabadus kõiges ning propa=ajupesu) ja vastus "MA arvan, et seda pole tarvis" (jutt on maksimaalselt 100 miljonist kroonist aastas (eelarve oli siis 80 miljardi alla).
Kodus aga kasvatavad uut põlvkonda need, kellest 75% pole riigikaitsega üldse kokku või need, kel ENSV veel geenides. Ja kui otse öelda, siis ega meie poliitiline eliit ei pea ka sõjamehi millekski, ikka ja jälle üritatakse midagi lõputult tarka teha ning seda seltskonnda peetakse mingiteks poolearulisteks ullikesteks.
Tulemus ongi see, mis meil käes on. Tuleb õppuse päeval vähe vihma, on 30% reganutest kadunud (peamiselt "haiged" või ei kontakteeru). Ma arvan, et sellised ka ei võitle.